Tarmo Maiberg: tõenäoliselt alustatakse Ukraina positsioonidele suuremat pealetungi
Venemaa käitumine ei tohiks jätta kahtepidi mõistmist. Ukraina idaossa veetakse varjamatult uut varustust terroristidele, kes loodavad endiselt Ukraina sõjaväe positsioone hõivata, kommenteeris ERR-i raadiouudistele Tarmo Maiberg.
Eelmisel nädalal tuvastasid rahvusvahelised vaatlejad mitu sõjatehnika kolonni, mis olid märgistamata, kuid mis nn humanitaarabi sildi all Ukrainas ringi sõidavad.
Sõjatehnikaga varustamine suurendab üha enam tõenäosust, et peagi alustatakse Ukraina positsioonidele suuremat pealetungi.
Minski rahuleppe üks punkte oli teatavasti raskema sõjatehnika 15 km kaugusele viimine, kuid seda pole kumbki pool eriti usinalt täitnud.
Toimuv tõestab ilmekalt, et Venemaa ei täida Minski rahulepet, mistõttu peaksid ka Euroopa Liidu ja teiste lääneriikide poliitikud oma silmad avama ja kaaluma uute sanktsioonide kehtestamist.
Rahu toetamist ja osaluse eitamist sõnades ei saa enam ammu tõsiselt võtta. Seda enam tuleks valmistuda halvimaks.
Ka meie oma Läänemere ümbruses on viimaste kuude kokkupuuted Vene lennukitega tõestanud, et rahu Moskva ei otsi.
Ja vastasseis lääneriikidega ei käi ainult Ukrainas või Läänemere ümbruses.
Venemaa nõustus Iraanile ehitama kuni kaheksa uut tuumareaktorit, tehes seda vaid 12 päeva enne tähtaja kukkumist, mis seati Islamiriigi tuumaprogrammi rahvusvahelisele kontrollile allutamise kokkuleppe sõlmimiseks.
Või teine näide, mis viitab suhete pingestumisele - Venemaa keeldus toetamast Euroopa Liidu Bosnia rahutagamismissiooni jätkamist ÜRO julgeolekunõukogus.
Esimest korda 14 aasta jooksul ei toetanud Venemaa rahutagamismissiooni pikendamist.
Euroopa Liit arutab Ukraina arengut ja suhteid Venemaaga sel nädalal mitu korda, kuid kõrgeimal tasandil esmaspäeval, mil toimub välisministrite kohtumine.
Euroopa Liidu välispoliitika juht Frederica Mogherini ütles eile Berliinis, et kõne alla tulevad uued karistusmeetmed Venemaa vastu.
Euroopa suurjõu Saksamaa liidukantsler Angela Merkel lisas sealsamas, et majandussanktsioone veel ei arutata, kuid eelkõige tuleb kõne alla Vene kodanike nimekirja laiendamine, kellel ei lubata enam ühenduse territooriumile siseneda. Eelkõige lisatakse nimekirja neid inimesi, kes on terroristide seas esikohal.
Vaidlusküsimuseks ilmselt ongi, kas uute nimede seas võiksid olla ka mõned Venemaa kõrgemad riigitegelased.
Samas, kui siiani ei ole reisikeelu ja varade külmutamise nimekirja sattumine Venemaa käitumist muutnud, siis miks peaks pikem nimekiri seda tegema.
Pigem peab Euroopa Liit hakkama mõtlema, kuidas uut tüüpi külmas sõjas, nagu ütles Soome president Sauli Niinistö ja mida kordas peaminister Alexander Stubb, Venemaaga üldse suhelda.
Toimetaja: Liis Velsker
Allikas: ERR-i raadiouudiste kommentaar