Juhan Kivirähk: rahastamisskandaali fookus on paigast ära läinud

3.08.2012 13:00
Rubriik: Arvamus
Nädala alguses jõudsid avalikkuse ette BNS-i poolt tellitud Emori avaliku arvamuse küsitluse tulemused erakondade toetusreitingutest juulis. Kõige lühemalt võiks neid tulemusi iseloomustada kui peegeldust suvisest vaikelust Eesti poliitikas. Enamik toetusprotsente oli eelmise kuu tasemel, vaid Reformierakonna reiting oli võrreldes juuniga kolme protsendipunkti võrra kasvanud.
Viimane fakt on avalikkuses kõige enam imestust ja vastukaja tekitanud. Kuidas siis nii - ajal, mil erakonna juhtfiguuri vastu on esitatud kahtlustus kriminaalasjas, paistab avalikkuse poolehoid sellele erakonnale hoopis kasvavat.

Kui esitada uuringutulemusi valimissituatsiooni matkival kujul, st. nii, et arvesse lähevad ainult sisulised eelistused, jääb märkamata asjaolu, et uuringust uuringusse on suurenenud nende inimeste osakaal, kellel erakondlik eelistus puudub või kes kuulutavad, et nad ei toeta ühtegi erakonda. Juulikuises Emori küsitluses oli selliseid vastajaid 39 protsenti. Kui võrrelda küsitluse tulemusi, kus sisulise vastuse andjaid on 70 protsenti, tulemustega, mis tuginevad vaid 60 protsendi küsitletute vastustele, siis võib protsentuaalselt välja paista küll toetajaskonna osakaalu kasv, kuid absoluutarvudes võib olla toetajaid isegi vähemaks jäänud.

Kahtlemata võib erakondlikku eelistust omavate vastajate hulga vähenemises näha rahva suurenevat võõrdumist poliitikast. Kuid see pole ainus võimalik selgitus. Lisaks avaldavad mõju ka suvi, mil poliitika peale väga palju ei mõelda ning asjaolu, et järgmiste valimisteni jääb veel kolm pikka aastat. Suur eelistust mitteomavate valijate osakaal on olnud iseloomulik ka varasematele valimiste vahelistele perioodidele.

Ent võib-olla on n-ö nüriks jäänud hoopis uuringu instrument ise? Äkki on vastajate jaoks kaduma läinud erakonna eelistamise sügavam seos poliitikas tegelikult toimuvaga, kõige sellega, mis peitub erinevate erakondade nimede taga: partei programm, valimislubadused, igapäevane tegevus parlamendis. Vahest on erakonnaeelistus taandunud vastajate jaoks samasuguseks brändivaliku küsimuseks nagu eelistatuim õlle- või kohvisort?! Pelga tarbimiseelistuse puhul on aga teatavasti otsustav osa meedial ja reklaamil, mitte sellel, mis ühiskonnaelus tegelikult toimub.

Nii võikski püüda Reformierakonna toetuse kasvule seletust otsida meediamonitooringu statistikast. BNS-i gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmete kohaselt ilmus juulis kõige enam uudiseid ja artikleid Eesti kirjutavas meedias just Reformierakonnast - sellest kirjutati 492 korral.

Reformierakonna rahastamisskandaal juulis ajakirjanduses väga kesksel kohal ei olnud. Peamine, millest kirjutati-räägiti, olid euroala kriisi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi teemad. Selles valdkonnas oli Reformierakond vaieldamatult kõige enam pildil - nii peaminister Andrus Ansip kui ka rahandusminister Jürgen Ligi osalesid pidevalt erinevatel nõupidamistel, andsid intervjuusid, jagasid selgitusi. Jürgen Ligist ilmus juuli kuu jooksul Eesti trükiajakirjanduses ja võrguväljaannetes 647 uudist või artiklit, Andrus Ansipist 503.

Vaid president Ilvese nimi esines meedias neist kahest sagedamini - 665 korda. Tõsi, ka Kristen Michal ületas uudistekünnise tervelt 397 korral, kuid temagi nägi vaeva, et mitte esineda vaid negatiivses, rahastamisskandaali kontekstis. Justiitsministrina käis ta välja mitmeid algatusi, lubades muuhulgas käivitada diskussiooni riigireformi küsimuses.

Opositsiooni seevastu ei paistnud suvekuudel üldse olemas olevat. Ainsana oli meedias mitme mehe eest väljas Edgar Savisaar. Keskerakond oligi meediakajastuselt teisel kohal - seda mainiti uudistes ja artiklites 421 korral. Savisaare enda nimi esines meedias 289 korda.

Kuid Isamaa ja Res Publica Liitu mainiti juulis vaid 319 ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 327 uudises ja artiklis. Sotsiaaldemokraadid, kes alles hiljuti valijate toetuselt Reformierakonna kõrvale tõusid ja kellest loodeti, et nad opositsiooni liidri rolli enda kätte võtavad, näivad olevat loorberitele puhkama jäänud. Erakonna esimees Sven Mikser pälvis meedia tähelepanu vaid 61 korral.

Avaliku arvamuse meediatundlikkusest tuleneb ka küsitlusperioodi oluline roll. Kui näiteks oleks õnnestunud küsitlus läbi viia ühe päevaga, päev pärast seda, kui Kalev Lillo ja Kristen Michal tunnistati kahtlustatavateks ja nad käisid keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas, ei oleks Reformierakonna reiting enam sugugi nii kõrge.

Kuid tundub, et Reformierakonna rahastamisskandaalis on probleemi fookus üldse kuidagi paigast ära läinud.

Millegipärast kipub avalik arutelu viimasel ajal keskenduma vaid sellele, kas justiitsminister Michal peaks püsima ametis või sealt lahkuma. See on kahtlemata uurimise sõltumatuse seisukohalt oluline küsimus. Kuid põhiküsimus on ju hoopis muus - selles, mille tõttu uurimine üldse algatati. Ega siis Silver Meikar ei soovinud oma paljastusi tehes kriminaaluurimist esile kutsuda ning Michalit või kedagi teist oma erakonnakaaslastest süüpinki saata. Eesmärgiks oli kutsuda erakonnad üheskoos praegust häbiväärset olukorda muutma ning tagama erakondade rahastamise ausus ja läbipaistvus.

Praegu aga püüavad kõik ülejäänud erakonnad teha nägu, nagu asi neisse ei puutuks, söandamata siiski konkurente sel teemal väga aktiivselt rünnata. Just selline tegelikku probleemi vältiv olukord annabki tulemuseks nende kodanike osakaalu pideva kasvu, kes erakondi enam usaldada ei saa ega soovi.

Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare täispikkuses on võimalik kuulata SIIN.
Toimetas
Rain Kooli

Samal teemal

Kommenteeri

reCaptcha: