Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.
Alkoholipoliitika uute suundade ja aktsiiside tõstmise üle on viimasel ajal palju arutletud. Püüan siinkohal lisada Balti riikide elanike arvamuse mõningate alkoholipoliitika aspektide kohta, mis tänase päevaga hästi haakuvad. Toetun siinkohal eelmisel aastal läbi viidud alkoholitarbimise uuringule, mille tegime koos Balti riikide kolleegidega USA-s baseeruva alkoholipoliitikat analüüsiva organisatsiooni IARD toetusel.
Pearõhk uuringus oli küll ebaseadusliku alkoholi tarbimisega seonduv, aga palju kogunes võrdlusandmeid ka alkoholi tarbimise mustri kohta tervikuna. Kuna tegemist oli soliidse valimiga, siis pretendeerimegi n-ö rahva arvamuse väljaütlemisele.
Vaatan siinkohal küsitletute vastuseid kolmele küsimusele: kas alkoholireklaami peaks keelama; kas peaks vähendama alkoholi müügikohti; ja kas peaks suurendama alkoholi maksustamist?
Kuigi küsitlus on tehtud aasta enne tänase alkoholipoliitika väljakuulutamist, on küsimused ja ehk ka vastused ülimalt päevakohased.
Kas alkoholireklaami peaks ära keelama? Jah, 2/3 Eesti inimestest arvab, et alkoholireklaami võiks üldse ära keelata. Rangelt selle vastu on umbkaudu 1/5 Eesti elanikest. Samal ajal pooldab ainult pool leedulastest ja vaid 40 protsenti lätlastest alkoholireklaami keelamist. Selline tulemus on mõnevõrra üllatav, sest oleme harjunud ennast pidama lõunanaabritest mingil moel liberaalsemaks või sallivamaks.
Mida kõrgem tulutase, seda rohkem pooldatakse alkoholireklaami kaotamist.
Loogiline tundub olevat seos vanuse ja alkoholireklaami keelamise vahel: mida vanem inimene, seda rohkem nõustub ta alkoholireklaami keelamisega. Ka haridustase määrab suhtumise: Eestis ja Lätis vastustavad kõrgema haridustasemega inimesed alkoholireklaami rohkem kui madalama haridusastmega inimesed.
Eestis tuleb välja ka selge seos inimeste sissetuleku ja alkoholireklaamile vastuseisu vahel. Mida kõrgem tulutase, seda rohkem pooldatakse alkoholireklaami kaotamist. Leedus ja Lätis sissetuleku ja alkoholireklaami vastustamise vaheline seos aga otseselt esile ei tule.
Eesti valitsuse tegevus alkoholireklaami piiramiseks saaks rahva arvamusele toetudes enamuselt plusspunktid kirja küll. Reklaamikeeldu pooldajaid on rohkem kui selle vastustajaid.
Kas alkoholipoode on rahva arvates liiga palju? Peaaegu pool Eesti elanikest arvab nii. 1/3 pole sellega jällegi üldse päri. Vanuse tõustes arvavad küsitletud üha enam, et alkoholi müügikohti peaks vähendama. Erinevalt eelmisest küsimusest kipuvad aga alkoholipoodide arvu vähendamisega nõus olema ka väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega inimesed. Loomupäraselt on kangema kraami poodide hulga vähendamise vastu need, kes tunnistavad, et joovad rohkem.
Toidu- ja viinapoode võiks Eestis vähem olla – seda eelkõige tööjõuressursi ebamõistliku kasutuse pärast meie toidukaubanduses.
Eesti valitsus küll otseselt viinapoode kinni panna pole lubanud, aga alkoholimüüjatele seatavad tingimused võivad mõne kaupluse selleni viia küll. Suuremaid ketipoodide need piirangud palju ei mõjuta, kuigi suurendavad kulusid ja seeläbi ka alkoholi hinda.
Ise olen küll olnud kogu aeg seisukohal, et toidu- ja viinapoode võiks Eestis vähem olla – seda eelkõige tööjõuressursi ebamõistliku kasutuse pärast meie toidukaubanduses.
Nüüd aga jõuame kõige aktuaalsema küsimuse juurde – kas peaks tõstma alkoholimakse, sest inimesed joovad liiga palju?
Siin on muster kõikides Balti riikides enam-vähem samasugune: 1/3 arvab, et makse peaks suurendama küll, aga veel rohkem on neid, kes seisavad maksude tõstmise vastu. Näiteks Eestis on alkoholimaksude tõstmise vastu 42 protsenti küsitletutest. 20 protsendi jagu on neid, kes säilitavad maksuküsimuses neutraalse positsiooni.
Statistiline seos näitab, et alkoholimaksude tõstmist pooldavad kõrgema haridustasemega inimesed, kuid vanuse ja sissetuleku ning maksude tõstmise vahel statistilist seost ei ilmne. Seega alkoholimaksude tõstmise eest Eesti valitsus rahvalt seekord poolehoidu ei teeni.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kommentaar