Erik Gamzejev: Reinsalu Ida-Viru missioon

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. (Foto: Põhjarannik)
Erik Gamzejev, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja
19.10.2016 17:09
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

Riigiga seotud tuhande töökoha Ida-Virumaale ületoomise otstarbekust peaks hindama eelkõige vaatenurgast, kuidas aitaks see Ida-Virumaal jõuda paremale järjele, kirjutab Erik Gamzejev oma arvamusloos.

Justiitsminister Urmas Reinsalu üritab donquijoteliku järjekindlusega leida valitsuses liitlasi plaanile tuua lähima paari-kolme aasta jooksul Ida-Virumaale pealinnast üle tuhat riigivõimuga seotud töökohta. Teiste ministrite seas pole see kavatsus vaimustust äratanud, samas pole keegi neist ka avalikult söandanud öelda, et Reinsalu idee oleks jama.

Mõned, nagu erakonnakaaslasest keskkonnaminister Marko Pomerants, on vaid tõdenud, et tema haldusalas ei ole selliseid töökohti, mida oleks mõistlik Tallinnast Ida-Virumaale üle viia.

Mida sellise plaani elluviimine aga kaasa võiks tuua? Sissejuhatuseks tsiteerin Mart Laari esimese valitsuse nõunikku Aimar Altosaart, kes tõdes 1993. aastal Põhjarannikule antud intervjuus, et Narva on Eesti jaoks eriline piirkond, kuna  seal on kõige rohkem Eesti suhtes umbusklikke inimesi.

Tõde on – nagu enamasti ikka – äärmuslike hoiakute keskel.

"Riik peaks saat­ma oma struktuuridesse Narvas tööle parimaid spetsialiste ja varustama neid parima tehnikaga. Selles küsimuses on aga kõige keerulisem Tallinna ametkondliku barjääri murdmine. Just Ida-Virumaad ja Narvat püütakse ilma jätta. Põhjusteks võivad olla puht isiklikud sümpaatiad. Mõnel ministeeriumiametnikul on kahtlemata rohkem lahedaid koolivendi tegutsemas muudes Eesti piirkondades. Ta tegeleb meelsamini nendega kui tõrksa Narvaga.”

Veerand sajandit hiljem kõlavad Urmas Reinsalu suust sisuliselt samad mõtted. Optimistide meelest on positiivne, et igasugustele hirmudele ja mustadele stsenaariumidele vaatamata on Ida-Virumaa endiselt Eesti osa ja saab endiselt vabalt heietada mõtteid, kuidas siduda seda kanti paremini ülejäänud Eestiga. Pessimistide meelest on tegu aga näitega, kuidas riigivõim pole Ida-Viru küsimuses sõnadest kaugemale jõudnudki.

Ida-Viru huvide vastu töötab see, kui ta paistab pidevalt välja hädaoruna.

Tõde on – nagu enamasti ikka – äärmuslike hoiakute keskel. On ilmselge, et veerand sajandiga on Ida-Virumaa tugevasti muutunud. Iseküsimus, kas sama palju on muutunud ka hoiakud mujal Eestis selle piirkonna suhtes. Tõrksus Narva, Jõhvi või Kohtla-Järvele tööle ja elama asumise vastu kinnitab seda. Kuigi tasapisi on üha rohkem neid, kes tulevad ega pettu. Osa hoopis vaimustub ja saab ise Ida-Virumaa säravaks "suursaadikuks", püüdes murda aastakümnete jooksul kujunenud müüte. Olgu näiteks Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm või Narva kolledži järjestikused juhid Katri Raik ja Kristiina Kallas.

Ida-Viru huvide vastu töötab see, kui ta paistab pidevalt välja hädaoruna. Tegelikult on see mitmekesiste võimaluste kant, kus hakkajatel inimestel on võimalik silmapaistvaid tegusid korda saata. Sageli kiputakse ka liiga kergel käel sildistama Ida-Virumaa elanikke kremlimeelsusega ja isegi Eesti riigi vastasusega. Selle kõrval tasuks teada, et teiste seas on Ida-Virust võrsunud kolm praeguse valitsuse ministrit, kaitseväe juhataja, kaitsepolitseiameti asedirektor ja suur hulk tuntud teatri-, kunsti- ja muusikainimesi.

Puhtalt julgeoleku seisukohast ei ole ilmselt suurt vahet, kas maakonda tuleb juurde sada, tuhat või kaks tuhat riigiametnikku või viiakse osa olemasolevaidki minema.

Ometigi on Ida-Viru küsimus jätkuvalt aktuaalne ja paljud probleemid, mis olid päevakorral taasiseseisvumise esimestel aastatel, on seda ka praegu. Enamikul neist on sotsiaalmajanduslik tüvi ja juured nõukogudeaegses plaanimajanduses. Pikaajaline ülejäänud Eestist suurem tööpuudus ja madalam palgatase loovad selle vundamendi, mille peal on naaberriigi propaganda toel kerge süvendada nii julgeoleku- kui lõimumisprobleeme.

Riigiga seotud tuhande töökoha ületoomise otstarbekust peakski hindama eelkõige sellest vaatenurgast – kuidas aitaks see Ida-Virumaal jõuda paremale järjele.

Puhtalt julgeoleku seisukohast ei ole ilmselt suurt vahet, kas maakonda tuleb juurde sada, tuhat või kaks tuhat riigiametnikku või viiakse osa olemasolevaidki minema. 2007. aasta pronksiöö sündmused toimusid teatavasti pealinnas, kus asuvad parlament, presidendi loss ja enamik ministeeriume − ometigi läks mölluks otse kaitsepolitsei peakontori akende all.

Küll aga võiks ametnike lisandumisel olla pikaajaline kaudne mõju. Riigiametnikel on võimalik igapäevase töö käigus kujundada kaasinimeste hoiakuid ning näidata riigi esindajatena abivalmidust ja sõbralikkust. Mida rohkem neid Ida-Virumaal on, seda parem. See oleks parim viis Eesti riigi suhtes positiivsema suhtumise kujundamiseks nende idavirulaste seas, kelle maailmapilt kujuneb suuresti vaid Venemaa telekanalite kaudu.

Üks kaalukamaid tegureid võiks olla aga see, et Ida-Viru noortele tekib juurde väljavaateid pääseda kodukandis tulevikus mainekale ja hea tasuga riigitööle.

See eeldaks ka, et riigiametnikud ei isoleeru tööväliselt vaid oma suletud klubidesse ega riigi rajatud tsitadellidesse – vastasel juhul jääks kogu ettevõtmisest pigem kinnisvaraarendamise projekti maik. Kolimise motiveerimiseks võiks kaasneda hoopis riigi tugi näiteks olemasolevate korterite renoveerimisel. Autoriteedile tuleks ka kasuks, kui need riigiametnikud kujuneksid oma maja korteriühistu asjalikuks eestvedajaks.

Tuhandel täiendaval riigitöökohal on kohalikule majandusele märkimisväärne positiivne mõju, mis toetab ka väikeettevõtluse ning kaubanduse ja teeninduse arengut.

Üks kaalukamaid tegureid võiks olla aga see, et Ida-Viru noortele tekib juurde väljavaateid pääseda kodukandis tulevikus mainekale ja hea tasuga riigitööle. See võiks olla tugev motivaator nii eesti keele ja kultuuri tundmaõppimiseks ning laiemalt Eesti riigi käekäigule pöidlahoidmiseks. Paljud hakkajad noored, kes praegu jäädavalt kodukandi tolmu pühivad, ei läheks sel juhul piirkonna jaoks kaduma.

Põhiküsimus on, kuidas Urmas Reinsalul õnnestub oma plaani plusside usku pöörata ka lauanaabreid Stenbocki majas ning võita üldsuse silmis poolehoidu teadmisele, et Ida-Viru järeleaitamine on kogu riigi huvides.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    Eile

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.