Karusloomakasvatus on karjuvas vastuolus ühiskonna normidega (4)

Karin Bachmann, MTÜ Loomus
29.09.2016 7:46
Rubriik: Arvamus

"Seda, kas elusolend tunneb ennast hästi või halvasti, saab kõige paremini tuvastada empaatilise vaatlemise teel. Kui loom rabeleb puuris ringiratast sundliigutusi teha; kui teda järglaste saamiseks regulaarselt vägistatakse; kui tal puudub liikumisruum ja koht, kuhu varju pugeda; kui ta jäsemed on võrgu peal seismisest moondunud, saab igaüks ilma selgituste ja taustateadmiseta aru, et heaolust on asi kaugel," kirjutab MTÜ Loomus esindaja Karin Bachmann oma arvamusloos.

Paraku peetakse ”ratsionaalseks” silmaklapistatud ühiskonnas inimlikku kaastunnet sentimentaalseks mõttetuseks ja naeruvääristatakse ka riiklikul tasandil. Oluline kriteerium on normid, mille kontakt loomade päriseluga on paradoksaalselt olematu. Jah, karuslooma elu võib olla normikohane, kuid normid on tehtud mitte looma seisukohast lähtudes, vaid tootmistsükli efektiivsust silmas pidades.

Need normid, mis reguleerivad karusloomade pidamist, on lepitamatus vastuolus inimühiskonnas kehtivate sotsiaalsete normidega – nagu tava pidada au sees empaatiat ja headust. Alates lasteaiast õpetatakse teistega arvestamist, räägitakse loomade kenasti kohtlemisest, telekas toimetab Rebase Rein. See tava peegeldab ühiskonna kirjutamata kokkulepet, mille rikkumine tõotab tuua oluliselt rohkem sotsiaalseid ebameeldivusi kui seadustega vastuollu minek – mõelgem kas või loomapiinajatele, kes ilma halastuseta sotsiaalmeedias ribadeks kistakse.

Kui panna joonele karusloomakasvanduste argipäev ja esimesed pähetulevad kuulsad koerapiinamisjuhtumid, teeb karusloomadega toimuv kõigele silmad ette.

See on sotsiaalse normi katkestus, mis lubab vaikival möödavaatamisel rikkuda tava, mis teises – igapäevases – kontekstis kutsuks esile vihase avaliku hukkamõistu. Selline pime katkestus on saanud võimalikuks peamiselt seetõttu, et ühiskonna valdav enamus ei tea tegelikke toimemehhanisme ning on ühtlasi lasknud end uinutada kolmest müüdist, mida töösturid erinevate vormelitena tuimalt korrutavad.

Esiteks, et kõik on normikohane ehk siis heaolu tagav; et teistmoodi ei ole võimalik ja et inimesel on sünnijärgne õigus loomadega kõike teha; et üksikisik on muutuste esilekutsumiseks võimetu. Süsteemis seesolijate eneste muutuv tundlikkus seevastu võimaldab neil rohkem või vähem siiralt uskuda, et loomad elavadki hästi ja et antakse endast parim.

Millised need normid siis on, mis väidetava heaolu tagavad?

Kui võtta näiteks liikumine, siis rebase ja naaritsa igapäevaselt kasutatavad looduslikud territooriumid on vastavalt 5–12 km², puuri suurus seevastu 0,8 m2. Naaritsad on veelembesed ja ujuvad palju, puurilooma ainus kokkupuude veega on joogikraanist.

Looduses on karusloomad kiskjad, puuris on nad sunnitud sööma pasteeditaolist massi, kus üheks koostisosaks nende liigikaaslased, kellest nad looduses ei toitu; naaritsad elavad looduses enamasti üksi, kasvanduses on nad periooditi hetkest 6-8 kaupa puurides, kus stressi tõttu toimub pidev kannibalism.

Seega ei ole puuriloomadel mitte ükski minimaalne tavaliseks eluks vajalik nõue täidetud, heaolust rääkimata.

Sarnaselt tuhandeid aastaid tagasi kodustatud koeraga ei muutu ka sajandat põlve puurirebane masinaks, kes ei tunne valu, igavust, hirmu, ängi; tema liigiomased vajadused ei kitsene kunagi vaid näljaks ja januks.

Arusaamist hägustav müra

Karusloomade puurielu puudutavate tõsiasjade pehmendamiseks kasutatakse argumenti, et kasvanduseloomad ei ole metsloomad, sest nad on juba mitmeid põlvi kodustatud ehk siis põllumajandusloomad. See on vale, sest kui me võtame võrdluseks teised kodustatud loomad, siis on karusloomi puurides peetud vaid tühised sadakond aastat ja puurist põgenenud rebane/mink metsistub kohemaid (Eesti euroopa naaritsa asurkonnale said saatuslikuks just kasvandustest põgenenud mingid), mida ei juhtu aga laudast lahkunud lehmaga.

iseenesest ei ole defineerimisel kodustatuks või metsikuks isegi sisulist tähtsust, sest mõlema põhivajaduste spekter on sama ja looma elutingimustest rääkides on tema loodusest eemaldamise aja pikkus ebaoluline. Sarnaselt tuhandeid aastaid tagasi kodustatud koeraga ei muutu ka sajandat põlve puurirebane masinaks, kes ei tunne valu, igavust, hirmu, ängi; tema liigiomased vajadused ei kitsene kunagi vaid näljaks ja januks.

Töösturid kui karusnahaäri peamised õigustajad põhjendavad tootmisharu vajalikkust ka klimaatiliste tingimustega, mis sunniks justkui igat eestlast vähemalt üht kasukat soetama. Tegelikkuses astub kasukate sihtgrupp majast autosse ja teise maja ees jälle uksest sisse. Ürgse vältimatu kehakattega puudub tänapäevasel ennast ja oma võimalusi eksponeerida lubaval esemel igasugune seos.

Tõeliselt karmides tingimustes liikujad (alpinistid, polaaruurijad jms) kannavad tänapäevaseid sooje, kergeid, hingavaid ja tarku materjale, mis raskeid ja ebapraktilisi kasukaid igati ületavad.

Põhjendada seda kultuuritraditsioonidega meie ajal on sama nagu kehtestada rituaalne kannibalism ettekäändel, et kunagi oli see tõepoolest ülitähtis kultuur-traditsiooniline tegevus.

Kui kõik eelpool öeldu kokku võtta, siis on üsna keeruline tõenduspõhiselt väita, et karusloomakasvandustes on loomadel hea elu – see, mida heaolu ju sisu poolest tähendab. Et on hea olla, ollakse rahul. Kuidas siis likvideerida käärid puuduliku heaolu ja loomade tegelike vajaduste vahel?

Nõuete karmistamise absurdne mõttetus

Kõrvutades vajadusi ja kasvandustes võimaldatavat on ilmselge, et eetiline, kõiki looma päris heaoluks vajalikke nõudeid täitev ja samal ajal korralikku kasumit tootev kasvandus ei olegi lihtsalt võimalik. Võib lõputult vaielda iga puurisentimeetri või selle üle, kas kolm plastikutükki puurikülgedel on varjumisvõimalus või ei. Reaalsus on, et kui karusnaha omahind enam ei oleks nii madal nagu võimaldab saavutada praegune ebaeetiline ja väärkohtlev kasvatamisviis, langevad kasumid kümnetes kordades ning tööstusharu kaotab mõtte.

Ainus mõistlik ja kõigile osapooltele väärikuse tagav lahendus on karusloomakasvanduste pidamise lõpetamine. Kuid kuna on olemas ka inimesed, kes end muud moodi kui läbi kasukas eputamise tõestada ei suuda – ning on selle moraalse puude pealt kasumit teenida ihkajad – on ainus selge lahendus üleminekuajaga keelustamine.

Ka sina, Brian

Ansambli Queen maailmakuulus kitarrist Brian May pidas vajalikuks ja võimalikuks eestlastele meelde tuletada, milliseid ebamoraalseid süsteeme me ühiskondliku kokuleppena ikka veel üleval peame.

„Eestis on 30-50 karusloomafarmi. Eesti suurimas karusloomafarmis on 150 000 naaritsat ja 20 000 rebast. Kokku on Eestis karusloomi (rebased, naaritsad, küülikud ja tsintsiljad) ligi 200 000. selles sektoris töötab 90 inimest. Me toetame Loomust, mis püüab Eesti karusloomafarmide tegevust lõpetada. Palun kirjutage alla ja jagage nende algatatud petitsioonid”, kirjutab muusik oma loomakaitseorganisatsiooni Save Me lehel.

Nimetatud rahvusvahelise petitsiooniga on praeguseks liitunud üle 28 000 inimese, arv tõuseb minutitega. Seda ei saa enam eksituse või vähemusgrupi survena käsitleda ega ka sentimentaalseks asendustegevuseks pilada. Uued normid on tulekul, vanad peavad taanduma ja katkestustest saavad ühendused – loomadesse suhtumise paradigma on pöördumatult muutunud.

***

Kommentaar, Aleksei Turovski:



"Olen artikliga täiel määral nõus. Enda poolt lisaksin, et karusloomade kasutamise õigustamiseks tihtipeale kostuvat kultuurilis-traditsioonilist argumenti ei saa mitte mingil määral arvesse võtta, kuna vihjatavate traditsioonide tekkimise ajastute ja meie aja erinevuseks on määrava tähtsusega see, et looduslikud ökosüsteemid ja nendes aset leidnud inimese interaktsioonid on erinevad.

Läänemere kallastel elanud rahvad tõepoolest elatusid aastatuhandeid lisaks kalapüügile ka näiteks hüljeste jahist, mis oli ilmselt siinse elanikkonna ellujäämise mõttes vältimatu. Põhjendada aga hülgejahti kultuurtraditsioonidega meie ajal on täiesti samastatav rituaalse kannibalismi kehtestamisega ettekäändel, et kunagi oli see tõepoolest ülitähtis kultuur-traditsiooniline tegevus.

Sajandite vältel on inimese sotsiaalse seisuse märgiks olnud karusnaha kasutamine nii formaalses kui igapäevases riietuses. See karusnaha märgiline tähendus peab kaduma, nii nagu kadusid vastavate sotsiaalsete seisuste ajaloolised vormid (näiteks feodaali õigus pruudiga esimene öö veeta vms).”

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.

  • foto
    Janika Kronberg. Territoriaalsest terviklikkusest
    30.01

    Territoriaalne terviklikkus on kuum väljend. Oleme seda viimastel aastatel korduvalt kuulnud eriti seoses Venemaa tegevusega Gruusias ja Ukrainas. Ilmselt on sama teema päevakorral ka Iisraeli ja Palestiina suhetes. Ent veelgi kuumemana podiseb katel Lähis-Idas seal, kus territoriaalse terviklikkuse printsiip takistab Kirde- ja Põhja-Süürias kurdide Rojava ja Põhja-Iraagis iseseisva Kurdistani riigi teket.