Karusloomakasvatus on karjuvas vastuolus ühiskonna normidega (4)

Karin Bachmann, MTÜ Loomus
29.09.2016 7:46
Rubriik: Arvamus

"Seda, kas elusolend tunneb ennast hästi või halvasti, saab kõige paremini tuvastada empaatilise vaatlemise teel. Kui loom rabeleb puuris ringiratast sundliigutusi teha; kui teda järglaste saamiseks regulaarselt vägistatakse; kui tal puudub liikumisruum ja koht, kuhu varju pugeda; kui ta jäsemed on võrgu peal seismisest moondunud, saab igaüks ilma selgituste ja taustateadmiseta aru, et heaolust on asi kaugel," kirjutab MTÜ Loomus esindaja Karin Bachmann oma arvamusloos.

Paraku peetakse ”ratsionaalseks” silmaklapistatud ühiskonnas inimlikku kaastunnet sentimentaalseks mõttetuseks ja naeruvääristatakse ka riiklikul tasandil. Oluline kriteerium on normid, mille kontakt loomade päriseluga on paradoksaalselt olematu. Jah, karuslooma elu võib olla normikohane, kuid normid on tehtud mitte looma seisukohast lähtudes, vaid tootmistsükli efektiivsust silmas pidades.

Need normid, mis reguleerivad karusloomade pidamist, on lepitamatus vastuolus inimühiskonnas kehtivate sotsiaalsete normidega – nagu tava pidada au sees empaatiat ja headust. Alates lasteaiast õpetatakse teistega arvestamist, räägitakse loomade kenasti kohtlemisest, telekas toimetab Rebase Rein. See tava peegeldab ühiskonna kirjutamata kokkulepet, mille rikkumine tõotab tuua oluliselt rohkem sotsiaalseid ebameeldivusi kui seadustega vastuollu minek – mõelgem kas või loomapiinajatele, kes ilma halastuseta sotsiaalmeedias ribadeks kistakse.

Kui panna joonele karusloomakasvanduste argipäev ja esimesed pähetulevad kuulsad koerapiinamisjuhtumid, teeb karusloomadega toimuv kõigele silmad ette.

See on sotsiaalse normi katkestus, mis lubab vaikival möödavaatamisel rikkuda tava, mis teises – igapäevases – kontekstis kutsuks esile vihase avaliku hukkamõistu. Selline pime katkestus on saanud võimalikuks peamiselt seetõttu, et ühiskonna valdav enamus ei tea tegelikke toimemehhanisme ning on ühtlasi lasknud end uinutada kolmest müüdist, mida töösturid erinevate vormelitena tuimalt korrutavad.

Esiteks, et kõik on normikohane ehk siis heaolu tagav; et teistmoodi ei ole võimalik ja et inimesel on sünnijärgne õigus loomadega kõike teha; et üksikisik on muutuste esilekutsumiseks võimetu. Süsteemis seesolijate eneste muutuv tundlikkus seevastu võimaldab neil rohkem või vähem siiralt uskuda, et loomad elavadki hästi ja et antakse endast parim.

Millised need normid siis on, mis väidetava heaolu tagavad?

Kui võtta näiteks liikumine, siis rebase ja naaritsa igapäevaselt kasutatavad looduslikud territooriumid on vastavalt 5–12 km², puuri suurus seevastu 0,8 m2. Naaritsad on veelembesed ja ujuvad palju, puurilooma ainus kokkupuude veega on joogikraanist.

Looduses on karusloomad kiskjad, puuris on nad sunnitud sööma pasteeditaolist massi, kus üheks koostisosaks nende liigikaaslased, kellest nad looduses ei toitu; naaritsad elavad looduses enamasti üksi, kasvanduses on nad periooditi hetkest 6-8 kaupa puurides, kus stressi tõttu toimub pidev kannibalism.

Seega ei ole puuriloomadel mitte ükski minimaalne tavaliseks eluks vajalik nõue täidetud, heaolust rääkimata.

Sarnaselt tuhandeid aastaid tagasi kodustatud koeraga ei muutu ka sajandat põlve puurirebane masinaks, kes ei tunne valu, igavust, hirmu, ängi; tema liigiomased vajadused ei kitsene kunagi vaid näljaks ja januks.

Arusaamist hägustav müra

Karusloomade puurielu puudutavate tõsiasjade pehmendamiseks kasutatakse argumenti, et kasvanduseloomad ei ole metsloomad, sest nad on juba mitmeid põlvi kodustatud ehk siis põllumajandusloomad. See on vale, sest kui me võtame võrdluseks teised kodustatud loomad, siis on karusloomi puurides peetud vaid tühised sadakond aastat ja puurist põgenenud rebane/mink metsistub kohemaid (Eesti euroopa naaritsa asurkonnale said saatuslikuks just kasvandustest põgenenud mingid), mida ei juhtu aga laudast lahkunud lehmaga.

iseenesest ei ole defineerimisel kodustatuks või metsikuks isegi sisulist tähtsust, sest mõlema põhivajaduste spekter on sama ja looma elutingimustest rääkides on tema loodusest eemaldamise aja pikkus ebaoluline. Sarnaselt tuhandeid aastaid tagasi kodustatud koeraga ei muutu ka sajandat põlve puurirebane masinaks, kes ei tunne valu, igavust, hirmu, ängi; tema liigiomased vajadused ei kitsene kunagi vaid näljaks ja januks.

Töösturid kui karusnahaäri peamised õigustajad põhjendavad tootmisharu vajalikkust ka klimaatiliste tingimustega, mis sunniks justkui igat eestlast vähemalt üht kasukat soetama. Tegelikkuses astub kasukate sihtgrupp majast autosse ja teise maja ees jälle uksest sisse. Ürgse vältimatu kehakattega puudub tänapäevasel ennast ja oma võimalusi eksponeerida lubaval esemel igasugune seos.

Tõeliselt karmides tingimustes liikujad (alpinistid, polaaruurijad jms) kannavad tänapäevaseid sooje, kergeid, hingavaid ja tarku materjale, mis raskeid ja ebapraktilisi kasukaid igati ületavad.

Põhjendada seda kultuuritraditsioonidega meie ajal on sama nagu kehtestada rituaalne kannibalism ettekäändel, et kunagi oli see tõepoolest ülitähtis kultuur-traditsiooniline tegevus.

Kui kõik eelpool öeldu kokku võtta, siis on üsna keeruline tõenduspõhiselt väita, et karusloomakasvandustes on loomadel hea elu – see, mida heaolu ju sisu poolest tähendab. Et on hea olla, ollakse rahul. Kuidas siis likvideerida käärid puuduliku heaolu ja loomade tegelike vajaduste vahel?

Nõuete karmistamise absurdne mõttetus

Kõrvutades vajadusi ja kasvandustes võimaldatavat on ilmselge, et eetiline, kõiki looma päris heaoluks vajalikke nõudeid täitev ja samal ajal korralikku kasumit tootev kasvandus ei olegi lihtsalt võimalik. Võib lõputult vaielda iga puurisentimeetri või selle üle, kas kolm plastikutükki puurikülgedel on varjumisvõimalus või ei. Reaalsus on, et kui karusnaha omahind enam ei oleks nii madal nagu võimaldab saavutada praegune ebaeetiline ja väärkohtlev kasvatamisviis, langevad kasumid kümnetes kordades ning tööstusharu kaotab mõtte.

Ainus mõistlik ja kõigile osapooltele väärikuse tagav lahendus on karusloomakasvanduste pidamise lõpetamine. Kuid kuna on olemas ka inimesed, kes end muud moodi kui läbi kasukas eputamise tõestada ei suuda – ning on selle moraalse puude pealt kasumit teenida ihkajad – on ainus selge lahendus üleminekuajaga keelustamine.

Ka sina, Brian

Ansambli Queen maailmakuulus kitarrist Brian May pidas vajalikuks ja võimalikuks eestlastele meelde tuletada, milliseid ebamoraalseid süsteeme me ühiskondliku kokuleppena ikka veel üleval peame.

„Eestis on 30-50 karusloomafarmi. Eesti suurimas karusloomafarmis on 150 000 naaritsat ja 20 000 rebast. Kokku on Eestis karusloomi (rebased, naaritsad, küülikud ja tsintsiljad) ligi 200 000. selles sektoris töötab 90 inimest. Me toetame Loomust, mis püüab Eesti karusloomafarmide tegevust lõpetada. Palun kirjutage alla ja jagage nende algatatud petitsioonid”, kirjutab muusik oma loomakaitseorganisatsiooni Save Me lehel.

Nimetatud rahvusvahelise petitsiooniga on praeguseks liitunud üle 28 000 inimese, arv tõuseb minutitega. Seda ei saa enam eksituse või vähemusgrupi survena käsitleda ega ka sentimentaalseks asendustegevuseks pilada. Uued normid on tulekul, vanad peavad taanduma ja katkestustest saavad ühendused – loomadesse suhtumise paradigma on pöördumatult muutunud.

***

Kommentaar, Aleksei Turovski:



"Olen artikliga täiel määral nõus. Enda poolt lisaksin, et karusloomade kasutamise õigustamiseks tihtipeale kostuvat kultuurilis-traditsioonilist argumenti ei saa mitte mingil määral arvesse võtta, kuna vihjatavate traditsioonide tekkimise ajastute ja meie aja erinevuseks on määrava tähtsusega see, et looduslikud ökosüsteemid ja nendes aset leidnud inimese interaktsioonid on erinevad.

Läänemere kallastel elanud rahvad tõepoolest elatusid aastatuhandeid lisaks kalapüügile ka näiteks hüljeste jahist, mis oli ilmselt siinse elanikkonna ellujäämise mõttes vältimatu. Põhjendada aga hülgejahti kultuurtraditsioonidega meie ajal on täiesti samastatav rituaalse kannibalismi kehtestamisega ettekäändel, et kunagi oli see tõepoolest ülitähtis kultuur-traditsiooniline tegevus.

Sajandite vältel on inimese sotsiaalse seisuse märgiks olnud karusnaha kasutamine nii formaalses kui igapäevases riietuses. See karusnaha märgiline tähendus peab kaduma, nii nagu kadusid vastavate sotsiaalsete seisuste ajaloolised vormid (näiteks feodaali õigus pruudiga esimene öö veeta vms).”

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    13:00

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    Eile

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    Eile

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

  • foto
    Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi?
    15.11

    Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

täna etv-s

foto
Eesti parim koolikokk, 9/12
Täna 20:00

Palupera Põhikool, Surju Põhikool, Audru Kool ja Sõmeru Põhikool - nende koolide kokad on jäänud Eesti parima koolikoka tiitli pärast võistlema. Nüüd läheb eriti pinevaks, sest kokad on stuudiosse kaasa võtnud oma kindlad võiduretseptid, aga keegi ei tea veel, et need vahetusse lähevad. Selgub, kuidas kokad võõraste retseptide järgi toitu suudavad valmistada ja kui lihtne on oma kõige parem retsept vastastele loovutada. Lisaks on külas ka kaks tippkokka.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Isiku-, koha- ja ärinimed (5)
Täna 14:00

Sel nädalal räägime "Vasaras" isiku-, koha- ja ärinimedest.
Stuudios on Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.

Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Kuula reedel kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus