Rain Kooli: Soomest ja Rootsist on saanud Lääne sõjalise alliansi osa

Rain Kooli on Eesti rahvusringhäälingu arvamustoimetaja. (Foto: ERR)
Rain Kooli
20.06.2016 17:14
Rubriik: Arvamus

”Rootsis valitseb praegu omamoodi kahestunud olukord: samal ajal kui poliitikud on säilitanud jutu liitumatusest, tegutsevad spetsialistid – kaitseväelased ja kaitseministeeriumi ametnikud – juba ammu nii, et vajaduse korral näiteks NATO operatsioonidega ilma hõõrdumiseta ühilduda. Sõjaliselt tegutseb Soome samamoodi, poliitiliselt on aga valinud teise tee, püüdes heidutada Venemaad võimalusega, et Soomest saab NATO liige,” kirjutab ERR.ee arvamustoimetaja ja Soome poliitika ekspert Rain Kooli.

Meie põhja- ja läänenaabri välis- ja turvalisuspoliitikas on viimase paari aasta jooksul toimunud suuri muudatusi, kuigi teistsuguseid valikuid teistsuguses tempos teinud eestlaste jaoks võivad need muudatused tunduda vaevumärgatavad, et mitte öelda märkamatud.



Nii Soomes kui ka Rootsis on tähele pandud, et Venemaa tegevus on muutnud rahvusvahelist olukorda. Soomes leiti seda otsapidi juba 2008. aastal pärast Gruusia sõda, Rootsis pigem alles Krimmi annekteerimise järel. On lõputu muna või kana -laadis vaidlus, kas just praegu lisab pingeid iga uus NATO või Venemaa samm, aga pingete – nii poliitiliste kui ka militaarsete – kasvu oma piiridel on tunnetanud mõlemad Põhjamaad.

Ja teadupoolest on Soome ja Rootsi kaks viimast Põhjamaad, kes ei ole NATO liikmed. Niisiis on mõlemad pidanud uuenenud olukorras silmitsi seisma vana küsimusega: kuidas suhtuda allianssi liikmesusse?

Hea võimalus selles küsimuses mõningase selguse saamiseks avanes nädalavahetusel, kui Soome president Sauli Niinistö korraldas oma suveresidentsis Kultarantas juba traditsiooniks kujunenud arutelupäevad. Väliskülalisena oli kohale kutsutud Rootsi peaminister, sotsiaaldemokraatlik peaminister Stefan Löfven.

Suvi on poliitikute sõnavõttude jälgijatele ja nendest ridade vahelt lugejatele hea aeg. Isegi kui lipsu pole eest võetud ega rihma lõdvemale lastud, kipuvad poliitikud vähem formaalsetes oludes mõnevõrra avatumalt rääkima. Löfven Kultarantas just ei pihtinud, aga ütles üsna otse, mida arvab.



Peaministri arvates pole Rootsil mingit põhjust oma traditsioonilisest liitumatusest ja neutraalsusest loobuda, eriti NATO kasuks. Isegi Soome ja Rootsi vahelisele kaitsekoostööle, mille lisandumisest on mõlemas riigis viimasel ajal palju räägitud, toppis Löfven jääd krae vahele, rõhutades, et tegemist ei ole sõjalise liiduga.

Alliansfrihet, liitude liikmesuse vältimine, pesitseb siis endiselt Rootsi välispoliitika juhtide mõtlemises. Kuigi erandeidki on – liberaalide esindajana Rootsi parlamendi riigikaitsekomisjoni juhtiv Allan Widman leidis sealsamas, et Rootsi parim kaitsepoliitiline valik on just nimelt NATO liikmesus, mis oleks pidanud tema hinnangul teoks saama juba 15 aastat tagasi.

Soome heidutab liikmesusega

Sellest, mida mõtleb Soome praegune välispoliitiline juhtkond, sai üldsus viimati teada läinud reedel, kui Helsingis avalikustati Soome uus välis- ja turvalisuspoliitiline doktriin.

Aastate jooksul on suhtumine Venemaasse ja NATO-sse selles dokumendis läbi teinud mõned tõusud ja mõõnad, aga üldine trend on lähemale NATO-le ja üha jahedam Venemaa suunas.

Nii selge ”ei” nagu Löfven veel eile väljendas, ütles Soome NATO-le viimati 1990. aastate esimeses pooles. Pärast seda on mainitud doktriinis käidud ümber NATO nagu kass ümber palava pudru. Aeg-ajalt lähemale astudes („ka edaspidi on olemas mõjuvaid põhjuseid liikmelisuse kaalumiseks“ 2009. aastal), siis jälle kaugenedes (”Soome on liitumatu riik, mis reserveerib endale võimaluse NATO liikmesust taotleda, aga selle valitsuse ajal seda kindlasti ei tee” 2012. aastal).

Ajakohastatud sõnastus kõlab nii: ”Soome hoiab alal võimalust taotleda NATO liikmesust, jälgides tähelepanelikumalt muutusi oma turvalisuskeskkonnas.”

Ülejäänud kohad doktriinist on palju teravamalt otsekohesemad.

Sõjalise jõu kasutamist Soome vastu – või sellega ähvardamist – ei saa välistada. Venemaa vallutas Krimmi ning tekitas Ida-Ukraina konflikti. Sellest on sündinud negatiivne spiraal, mille tõttu on kasvanud pinge ning sõjaline aktiivsus Läänemere piirkonnas.

Kui vaadata otsa tervikule, mille moodustavad Soome välispoliitika juhtide viimaste aegade seisukohavõtud, tsiteeritud doktriin ja viimase paari aasta poliitilised sammud, joonistub üsna selgelt välja, millise positsiooni Soome valitsus on NATO suhtes võtnud.

Erinevalt Eestist on Soome otsustanud kasutada mitte otsest NATO liikmesust, vaid selle taotlemise võimalust heidutusena Venemaa ohu vastu. Kombineeritult muidugi üsna arvestatava iseseisva kaitsevõimega ja niinimetatud võõrustajariigi lepinguga, mis annab Soome valitsusele vajaduse korral kiire seadusliku aluse NATO väed oma territooriumile lasta.

Põhimõtteliselt ütleb Soome praegune juhtkond Venemaale, et ”me ei tahaks küll NATO-ga liituda, aga kui vaja oleme me selleks valmis. Nii et teile endile on parem, kui te meid selleks ei sunni.”

Soome ja Rootsi on NATO osa

Kõik eelnev on aga poliitilise olustiku kirjeldus. Praktiline tegevus on aga – teatud mõttes isegi poliitilise suitsukatte all – edenenud palju kaugemale. Isegi nii kaugele, et ühel hetkel said Soomest ja Rootsist sisuliselt NATO liikmed. Või vähemalt selle osa.



Mõlemad riigid on juba tükk aega tagasi oma kaitseväe varustuse, väljaõppe ning lõpuks ka välismissioonid NATO-ga vastavusse viinud. Mõlemal riigil on juba mainitud võõrustajariigi leping NATO-ga. Lisaks on Rootsi äsja sõlminud kaitsekoostöölepingud kahe NATO kõige olulisema tugisamba – USA ja Ühendkuningriigiga. Soome aga on välispoliitiliselt lähenenud USA-le moel, mida pole sealmail aastaid nähtud.

Mõlema riigi sõjaväelased – koos kõige võimsama varustusega – osalevad NATO õppustel juba sellise mängleva kergusega, et neid ei erista allianssi liikmetest muu kui univorm. Veelgi enam, NATO üksused osalevad õppustel ka sealmail – olgu siis Lõuna-Soome saarestikus või Lapimaa tundrutes.

Kui jätta kõrval kogu poliitiline vangerdamine ja vingerdamine, ei saa sõnum olla ühesem: Venemaa, kui te meid ohustate, siis teate küll, mis teid ees ootab.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    Eile

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    Eile

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    Eile

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    Eile

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.