Rain Kooli: Soomest ja Rootsist on saanud Lääne sõjalise alliansi osa

Rain Kooli on Eesti rahvusringhäälingu arvamustoimetaja. (Foto: ERR)
Rain Kooli
20.06.2016 17:14
Rubriik: Arvamus

”Rootsis valitseb praegu omamoodi kahestunud olukord: samal ajal kui poliitikud on säilitanud jutu liitumatusest, tegutsevad spetsialistid – kaitseväelased ja kaitseministeeriumi ametnikud – juba ammu nii, et vajaduse korral näiteks NATO operatsioonidega ilma hõõrdumiseta ühilduda. Sõjaliselt tegutseb Soome samamoodi, poliitiliselt on aga valinud teise tee, püüdes heidutada Venemaad võimalusega, et Soomest saab NATO liige,” kirjutab ERR.ee arvamustoimetaja ja Soome poliitika ekspert Rain Kooli.

Meie põhja- ja läänenaabri välis- ja turvalisuspoliitikas on viimase paari aasta jooksul toimunud suuri muudatusi, kuigi teistsuguseid valikuid teistsuguses tempos teinud eestlaste jaoks võivad need muudatused tunduda vaevumärgatavad, et mitte öelda märkamatud.



Nii Soomes kui ka Rootsis on tähele pandud, et Venemaa tegevus on muutnud rahvusvahelist olukorda. Soomes leiti seda otsapidi juba 2008. aastal pärast Gruusia sõda, Rootsis pigem alles Krimmi annekteerimise järel. On lõputu muna või kana -laadis vaidlus, kas just praegu lisab pingeid iga uus NATO või Venemaa samm, aga pingete – nii poliitiliste kui ka militaarsete – kasvu oma piiridel on tunnetanud mõlemad Põhjamaad.

Ja teadupoolest on Soome ja Rootsi kaks viimast Põhjamaad, kes ei ole NATO liikmed. Niisiis on mõlemad pidanud uuenenud olukorras silmitsi seisma vana küsimusega: kuidas suhtuda allianssi liikmesusse?

Hea võimalus selles küsimuses mõningase selguse saamiseks avanes nädalavahetusel, kui Soome president Sauli Niinistö korraldas oma suveresidentsis Kultarantas juba traditsiooniks kujunenud arutelupäevad. Väliskülalisena oli kohale kutsutud Rootsi peaminister, sotsiaaldemokraatlik peaminister Stefan Löfven.

Suvi on poliitikute sõnavõttude jälgijatele ja nendest ridade vahelt lugejatele hea aeg. Isegi kui lipsu pole eest võetud ega rihma lõdvemale lastud, kipuvad poliitikud vähem formaalsetes oludes mõnevõrra avatumalt rääkima. Löfven Kultarantas just ei pihtinud, aga ütles üsna otse, mida arvab.



Peaministri arvates pole Rootsil mingit põhjust oma traditsioonilisest liitumatusest ja neutraalsusest loobuda, eriti NATO kasuks. Isegi Soome ja Rootsi vahelisele kaitsekoostööle, mille lisandumisest on mõlemas riigis viimasel ajal palju räägitud, toppis Löfven jääd krae vahele, rõhutades, et tegemist ei ole sõjalise liiduga.

Alliansfrihet, liitude liikmesuse vältimine, pesitseb siis endiselt Rootsi välispoliitika juhtide mõtlemises. Kuigi erandeidki on – liberaalide esindajana Rootsi parlamendi riigikaitsekomisjoni juhtiv Allan Widman leidis sealsamas, et Rootsi parim kaitsepoliitiline valik on just nimelt NATO liikmesus, mis oleks pidanud tema hinnangul teoks saama juba 15 aastat tagasi.

Soome heidutab liikmesusega

Sellest, mida mõtleb Soome praegune välispoliitiline juhtkond, sai üldsus viimati teada läinud reedel, kui Helsingis avalikustati Soome uus välis- ja turvalisuspoliitiline doktriin.

Aastate jooksul on suhtumine Venemaasse ja NATO-sse selles dokumendis läbi teinud mõned tõusud ja mõõnad, aga üldine trend on lähemale NATO-le ja üha jahedam Venemaa suunas.

Nii selge ”ei” nagu Löfven veel eile väljendas, ütles Soome NATO-le viimati 1990. aastate esimeses pooles. Pärast seda on mainitud doktriinis käidud ümber NATO nagu kass ümber palava pudru. Aeg-ajalt lähemale astudes („ka edaspidi on olemas mõjuvaid põhjuseid liikmelisuse kaalumiseks“ 2009. aastal), siis jälle kaugenedes (”Soome on liitumatu riik, mis reserveerib endale võimaluse NATO liikmesust taotleda, aga selle valitsuse ajal seda kindlasti ei tee” 2012. aastal).

Ajakohastatud sõnastus kõlab nii: ”Soome hoiab alal võimalust taotleda NATO liikmesust, jälgides tähelepanelikumalt muutusi oma turvalisuskeskkonnas.”

Ülejäänud kohad doktriinist on palju teravamalt otsekohesemad.

Sõjalise jõu kasutamist Soome vastu – või sellega ähvardamist – ei saa välistada. Venemaa vallutas Krimmi ning tekitas Ida-Ukraina konflikti. Sellest on sündinud negatiivne spiraal, mille tõttu on kasvanud pinge ning sõjaline aktiivsus Läänemere piirkonnas.

Kui vaadata otsa tervikule, mille moodustavad Soome välispoliitika juhtide viimaste aegade seisukohavõtud, tsiteeritud doktriin ja viimase paari aasta poliitilised sammud, joonistub üsna selgelt välja, millise positsiooni Soome valitsus on NATO suhtes võtnud.

Erinevalt Eestist on Soome otsustanud kasutada mitte otsest NATO liikmesust, vaid selle taotlemise võimalust heidutusena Venemaa ohu vastu. Kombineeritult muidugi üsna arvestatava iseseisva kaitsevõimega ja niinimetatud võõrustajariigi lepinguga, mis annab Soome valitsusele vajaduse korral kiire seadusliku aluse NATO väed oma territooriumile lasta.

Põhimõtteliselt ütleb Soome praegune juhtkond Venemaale, et ”me ei tahaks küll NATO-ga liituda, aga kui vaja oleme me selleks valmis. Nii et teile endile on parem, kui te meid selleks ei sunni.”

Soome ja Rootsi on NATO osa

Kõik eelnev on aga poliitilise olustiku kirjeldus. Praktiline tegevus on aga – teatud mõttes isegi poliitilise suitsukatte all – edenenud palju kaugemale. Isegi nii kaugele, et ühel hetkel said Soomest ja Rootsist sisuliselt NATO liikmed. Või vähemalt selle osa.



Mõlemad riigid on juba tükk aega tagasi oma kaitseväe varustuse, väljaõppe ning lõpuks ka välismissioonid NATO-ga vastavusse viinud. Mõlemal riigil on juba mainitud võõrustajariigi leping NATO-ga. Lisaks on Rootsi äsja sõlminud kaitsekoostöölepingud kahe NATO kõige olulisema tugisamba – USA ja Ühendkuningriigiga. Soome aga on välispoliitiliselt lähenenud USA-le moel, mida pole sealmail aastaid nähtud.

Mõlema riigi sõjaväelased – koos kõige võimsama varustusega – osalevad NATO õppustel juba sellise mängleva kergusega, et neid ei erista allianssi liikmetest muu kui univorm. Veelgi enam, NATO üksused osalevad õppustel ka sealmail – olgu siis Lõuna-Soome saarestikus või Lapimaa tundrutes.

Kui jätta kõrval kogu poliitiline vangerdamine ja vingerdamine, ei saa sõnum olla ühesem: Venemaa, kui te meid ohustate, siis teate küll, mis teid ees ootab.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: kelle naist me siis täna koos peksma hakkame?
    13:00

    „Mis meil viga on? See, miks me oleme vägivaldsed, on iseasi, aga miks me lähisuhtevägivalla olemasolu või ulatust endale tunnistada ei taha?“ ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli käsitleb Vikerraadio päevakommentaaris presidendi kõne lähisuhtevägivalla osa ja selle vastureaktsioone.

  • foto
    Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta
    07:58

    Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.