Olav Anton: presidendivalimised – pokkerimäng poliitlaval (1)

(Foto: Arnaud Fraioli/Creative Commons)
Olav Anton
9.09.2016 11:50
Rubriik: Arvamus

"Presidendi isiku osas kokkuleppele jõudmist on neil valimistel takistanud kaks asjaolu: esiteks juba käivitunud kohalike valimiste kampaania ning teiseks üksteist välistavad poliitilised eesmärgid, mida võiks tinglikult nimetada "kambakas Reformile", "täielik ühiskondlik kannapööre" ja ”peenhäälestus"," kirjutab Olav Anton oma arvamusloos.

Presidendivalimised toimuvad kahes jaos. Esmalt poliitteater rahvale, kaasates meediat ja korraldades sobivaid üritusi. Lõpetuseks, enne kooliaasta algust, "kolm otsustavat partiid" riigikogus. Teises jaos loodetavasti valib valimiskogu 24. septembril viienda Eesti Vabariigi Presidendi. Seekord on protsess olnud varasematest oluliselt kirglikum ja intriigi lisandub valimiskoguks üha juurde.

Erinevalt eelmistest presidendivalimistest 1992., 1996., 2001., 2006. ja 2011. aastal ei suutnud riigikogu sellel korral isegi 51 häält ehk lihthäälteenamust saavutada. Need, kes väitsid, et riigikogus on võimalik president (68 häälega) ära valida, on tegelikkusest irdunud sinisilmad või valetajad. Õigem oleks öelda, et toimus bluffimine, mis, nagu pokkeris ikka, käis asja juurde.

Erakondade kokkuleppimise tegid võimatuks kaks asja.

Esiteks on peaaegu märkamatult käivitunud 2017. aasta 15. oktoobri kohalike valimiste kampaania. Erakondade motiivid muutuvad selles valguses täiesti mõistetavateks. Kui sind presidendivalimiste pildil ei ole, siis pole sind lihtsalt olemas. Valijamehed ei vali mitte ainult presidenti, vaid on ka loomulik sihtmärk "erakondade skalbiküttidele”.

Teise takistuse kokkulepete teele püstitasid kolm erinevat poliitilist eesmärki, mis üksteist välistasid. Tinglikult võiks neid nimetada järgmiselt: "kambakas Reformile", "täielik ühiskondlik kannapööre" ja ”peenhäälestus".

Kambakas oravatele jooksis liiva

"Kambakat" alustas IRL Vabaerakonna kätega. Sellist karmi hinnangut sunnib andma tõsiasi, et IRL viis Allar Jõksi selja taha varjudes läbi reklaamlehtede kampaania, mis uuendas erakonna kohalike valijate andmebaasi. Kampaania oli ebavajalik ja Allar Jõksi presidendikandidatuuri seisukohalt isegi kahjulik. Vabaerakonna täielik unustamine näitas ära ka tegeliku kasusaaja.

See, et endine õiguskantsler asja nii stoilise rahuga võttis, on tema võimaliku äravalimise puhuks suurem ohumärk kui arvamusfestivalil "jõksimine" (rahvaluulest pärit uudissõna).

"Kambaka" neutraliseeris Reformierakonna leping sotsiaaldemokraatidega. Eiki Nestori lubadus "viieteistkümne kaardiga kahekümne ühene partii mängida” sai küll täidetud, kuid lõhe oravaparteis jäi sotsidel märkamata. Pilku pimestas ka enesekidlus, mis on avaldatud ERRi uudisteportaalis 2. juulil 2016: ”Nestor: president valitakse riigikogus”.

”Täieliku ühiskondliku kannapöörde" eesmärgi taga on Keskerakond. Lisaks peaministri ja valitsuse väljavahetamisele taotleb Keskerakond ka senise poliitika täielikku revisjoni ja muutmist.

Tahetakse ellu viia istuva presidendi üleskutse aastapäevakõnest 24. veebruarist 2014: "Käimas on suur ajalooline muutus nii meil kui kogu maailmas, mille kokkuvõte võiks olla: "Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.” See ongi tänase Eesti mure. Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii.”

Antud teemat on keskerakondlased arutanud Siim Kallase, Rein Langi ja teiste anonüümsust palunud reformikatega.

Kallas ja Kaljurand tühistasid peenhäälestuse

”Peenhäälestuse” autor on "valitsuse oravate tiib" ja presidendivalimiste kontekstis võeti see kasutusse kohe alguses. Idee on kõlanud kümneid kordi: "Presidendi isiku suhtes meil huvi puudub ja ainuke tingimus valimiste protsessi korraldamiseks on tänase valitsuse püsimine.” Tavapäraselt on nii Eestis kui ka teistes riikides igad, nii kohalikud, europarlamendi kui ka presidendivalimised, kutsunud esile muutused täitevvõimus.

Siim Kallas ja Marina Kaljurand ei nõustunud huvi puudumisega presidendi isiku suhtes ja alustasid kampaaniat. Täpsem oleks ütelda, et Kallas käivitas oma meeskonna ja Kaljuranna meeskond käivitas oma kandidaadi. Reformiministrite ja eriti peaministri ambivalentsus valas mitte ainult õli tulle, vaid ajas segadusse ka Urmas Paeti ja isegi Jaak Jõerüüdi. "Pokkerimänguks" olid kõik tingimused loodud.

Oht varitseb valimiskogu teises voorus

Täna on valimised jõudnud valimiskogu ukse ette. Selle liikmete määramine peab lõppema 17. septembriks. Tundes nii valimiskogu liikmete hingesesundit kui ka lähenevate kohalike valimiste mõju, julgen väita, et valdade ja linnade esindajad ei nõustu "pokkerimängu" jätkama ning teevad omalt poolt kõik Vabariigi Presidendi äravalimiseks. Tõsi, 335-liikmelises valimiskogus (1996: 374, 2001: 367 ja 2006: 345) on riigikogu 101 liikme osakaal suurim ajaloos.

"Mängulusti" oht tuleb tagasi valimiskogu teises voorus, kus kehtetute ja märkimata valimissedelite hulgaga on võimalik luua olukord, et ükski kandidaat ei kogu nõutavat lihthäälte enamust (168 valimiskogu liikme toetust ) ja valimised liiguvad uuesti riigikokku. Selle "õnnetuse" tekitamises võib eksimatult süüdistada ainult parlamendierakondi.

Huvitavad arengud tekitab ka uute kandidaatide lisamine protsessi. Ainsana võib "rohelist tuld" ennustada Allar Jõksile. Valimiskogus ootavad teda ees Siim Kallas ja Mailis Reps, riigikogu voorude kaks paremat. Lisanduvad kandidaadid peavad selle staatuse saamiseks kokku puutuma Lutsu "Suvest" tuntud tõnissonliku suhtumisega: "Ma oleks parem kodust ära läind, kui sulle allkirja andnd." Kandidaatide "kredibiilsuse" tõstmiseks oleks siiski kasulik koguda võimalikult suur esitajate arv.

Kohalike valimiste kampaania juba käib

Enne valimiskogu käivituvad ka erakondade kohalike valimiste kampaaniad. Kõige nobedam selles vallas on olnud IRL, tõstes kilbile "kahe tooli seaduse". Teise, suurt huvi tekitava haldusreformi seaduse osas peab IRL hoidma madalat profiili. Valdade liitmise ründamise korral tekib kohe küsimus, kas IRL valetas kümme aastat jutti või teeb seda praegu. Kahe tooli seaduse (sätestab riigikogu liikmete lubamise kohalike volikogude liikmeteks) kriitika on hea "tööriist" nii presidendi valimiste kui ka kohalike valimiste kampaanias.

Riigikohus on 2005. aastal seda teemat arutanud. Sisulist otsust riigikohus ei teinud, kuid kuulutas seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks põhjusel, et seaduse rakendumise ja kohalike valimiste vahele jääb liiga lühike ajaperiood.

Kuidas otsustatakse sellel korral, eks aeg näitab. Seniks saab Allar Jõks presidendikampaanias rahulikult "särki rebida". Kohtuveskid jahvatavad piisavalt aeglaselt, et ka IRL saab pakkuda kohalike valimiste kampaanias Allar Jõksile – juhul, kui teda ei valita presidendiks – Eerik-Niiles Krossist vabaks jäänud kohta "kahe tooli seaduse droonide lennutamiseks”.

Kokkuvõtteks – usun, et minuga nõustuvad ka oponendid, et Eesti peaks olema nii edukas, et suudaks oma presidendi ära valida enne USA-d.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    Eile

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.