Olav Anton: presidendivalimised – pokkerimäng poliitlaval (1)

(Foto: Arnaud Fraioli/Creative Commons)
Olav Anton
9.09.2016 11:50
Rubriik: Arvamus

"Presidendi isiku osas kokkuleppele jõudmist on neil valimistel takistanud kaks asjaolu: esiteks juba käivitunud kohalike valimiste kampaania ning teiseks üksteist välistavad poliitilised eesmärgid, mida võiks tinglikult nimetada "kambakas Reformile", "täielik ühiskondlik kannapööre" ja ”peenhäälestus"," kirjutab Olav Anton oma arvamusloos.

Presidendivalimised toimuvad kahes jaos. Esmalt poliitteater rahvale, kaasates meediat ja korraldades sobivaid üritusi. Lõpetuseks, enne kooliaasta algust, "kolm otsustavat partiid" riigikogus. Teises jaos loodetavasti valib valimiskogu 24. septembril viienda Eesti Vabariigi Presidendi. Seekord on protsess olnud varasematest oluliselt kirglikum ja intriigi lisandub valimiskoguks üha juurde.

Erinevalt eelmistest presidendivalimistest 1992., 1996., 2001., 2006. ja 2011. aastal ei suutnud riigikogu sellel korral isegi 51 häält ehk lihthäälteenamust saavutada. Need, kes väitsid, et riigikogus on võimalik president (68 häälega) ära valida, on tegelikkusest irdunud sinisilmad või valetajad. Õigem oleks öelda, et toimus bluffimine, mis, nagu pokkeris ikka, käis asja juurde.

Erakondade kokkuleppimise tegid võimatuks kaks asja.

Esiteks on peaaegu märkamatult käivitunud 2017. aasta 15. oktoobri kohalike valimiste kampaania. Erakondade motiivid muutuvad selles valguses täiesti mõistetavateks. Kui sind presidendivalimiste pildil ei ole, siis pole sind lihtsalt olemas. Valijamehed ei vali mitte ainult presidenti, vaid on ka loomulik sihtmärk "erakondade skalbiküttidele”.

Teise takistuse kokkulepete teele püstitasid kolm erinevat poliitilist eesmärki, mis üksteist välistasid. Tinglikult võiks neid nimetada järgmiselt: "kambakas Reformile", "täielik ühiskondlik kannapööre" ja ”peenhäälestus".

Kambakas oravatele jooksis liiva

"Kambakat" alustas IRL Vabaerakonna kätega. Sellist karmi hinnangut sunnib andma tõsiasi, et IRL viis Allar Jõksi selja taha varjudes läbi reklaamlehtede kampaania, mis uuendas erakonna kohalike valijate andmebaasi. Kampaania oli ebavajalik ja Allar Jõksi presidendikandidatuuri seisukohalt isegi kahjulik. Vabaerakonna täielik unustamine näitas ära ka tegeliku kasusaaja.

See, et endine õiguskantsler asja nii stoilise rahuga võttis, on tema võimaliku äravalimise puhuks suurem ohumärk kui arvamusfestivalil "jõksimine" (rahvaluulest pärit uudissõna).

"Kambaka" neutraliseeris Reformierakonna leping sotsiaaldemokraatidega. Eiki Nestori lubadus "viieteistkümne kaardiga kahekümne ühene partii mängida” sai küll täidetud, kuid lõhe oravaparteis jäi sotsidel märkamata. Pilku pimestas ka enesekidlus, mis on avaldatud ERRi uudisteportaalis 2. juulil 2016: ”Nestor: president valitakse riigikogus”.

”Täieliku ühiskondliku kannapöörde" eesmärgi taga on Keskerakond. Lisaks peaministri ja valitsuse väljavahetamisele taotleb Keskerakond ka senise poliitika täielikku revisjoni ja muutmist.

Tahetakse ellu viia istuva presidendi üleskutse aastapäevakõnest 24. veebruarist 2014: "Käimas on suur ajalooline muutus nii meil kui kogu maailmas, mille kokkuvõte võiks olla: "Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.” See ongi tänase Eesti mure. Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii.”

Antud teemat on keskerakondlased arutanud Siim Kallase, Rein Langi ja teiste anonüümsust palunud reformikatega.

Kallas ja Kaljurand tühistasid peenhäälestuse

”Peenhäälestuse” autor on "valitsuse oravate tiib" ja presidendivalimiste kontekstis võeti see kasutusse kohe alguses. Idee on kõlanud kümneid kordi: "Presidendi isiku suhtes meil huvi puudub ja ainuke tingimus valimiste protsessi korraldamiseks on tänase valitsuse püsimine.” Tavapäraselt on nii Eestis kui ka teistes riikides igad, nii kohalikud, europarlamendi kui ka presidendivalimised, kutsunud esile muutused täitevvõimus.

Siim Kallas ja Marina Kaljurand ei nõustunud huvi puudumisega presidendi isiku suhtes ja alustasid kampaaniat. Täpsem oleks ütelda, et Kallas käivitas oma meeskonna ja Kaljuranna meeskond käivitas oma kandidaadi. Reformiministrite ja eriti peaministri ambivalentsus valas mitte ainult õli tulle, vaid ajas segadusse ka Urmas Paeti ja isegi Jaak Jõerüüdi. "Pokkerimänguks" olid kõik tingimused loodud.

Oht varitseb valimiskogu teises voorus

Täna on valimised jõudnud valimiskogu ukse ette. Selle liikmete määramine peab lõppema 17. septembriks. Tundes nii valimiskogu liikmete hingesesundit kui ka lähenevate kohalike valimiste mõju, julgen väita, et valdade ja linnade esindajad ei nõustu "pokkerimängu" jätkama ning teevad omalt poolt kõik Vabariigi Presidendi äravalimiseks. Tõsi, 335-liikmelises valimiskogus (1996: 374, 2001: 367 ja 2006: 345) on riigikogu 101 liikme osakaal suurim ajaloos.

"Mängulusti" oht tuleb tagasi valimiskogu teises voorus, kus kehtetute ja märkimata valimissedelite hulgaga on võimalik luua olukord, et ükski kandidaat ei kogu nõutavat lihthäälte enamust (168 valimiskogu liikme toetust ) ja valimised liiguvad uuesti riigikokku. Selle "õnnetuse" tekitamises võib eksimatult süüdistada ainult parlamendierakondi.

Huvitavad arengud tekitab ka uute kandidaatide lisamine protsessi. Ainsana võib "rohelist tuld" ennustada Allar Jõksile. Valimiskogus ootavad teda ees Siim Kallas ja Mailis Reps, riigikogu voorude kaks paremat. Lisanduvad kandidaadid peavad selle staatuse saamiseks kokku puutuma Lutsu "Suvest" tuntud tõnissonliku suhtumisega: "Ma oleks parem kodust ära läind, kui sulle allkirja andnd." Kandidaatide "kredibiilsuse" tõstmiseks oleks siiski kasulik koguda võimalikult suur esitajate arv.

Kohalike valimiste kampaania juba käib

Enne valimiskogu käivituvad ka erakondade kohalike valimiste kampaaniad. Kõige nobedam selles vallas on olnud IRL, tõstes kilbile "kahe tooli seaduse". Teise, suurt huvi tekitava haldusreformi seaduse osas peab IRL hoidma madalat profiili. Valdade liitmise ründamise korral tekib kohe küsimus, kas IRL valetas kümme aastat jutti või teeb seda praegu. Kahe tooli seaduse (sätestab riigikogu liikmete lubamise kohalike volikogude liikmeteks) kriitika on hea "tööriist" nii presidendi valimiste kui ka kohalike valimiste kampaanias.

Riigikohus on 2005. aastal seda teemat arutanud. Sisulist otsust riigikohus ei teinud, kuid kuulutas seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks põhjusel, et seaduse rakendumise ja kohalike valimiste vahele jääb liiga lühike ajaperiood.

Kuidas otsustatakse sellel korral, eks aeg näitab. Seniks saab Allar Jõks presidendikampaanias rahulikult "särki rebida". Kohtuveskid jahvatavad piisavalt aeglaselt, et ka IRL saab pakkuda kohalike valimiste kampaanias Allar Jõksile – juhul, kui teda ei valita presidendiks – Eerik-Niiles Krossist vabaks jäänud kohta "kahe tooli seaduse droonide lennutamiseks”.

Kokkuvõtteks – usun, et minuga nõustuvad ka oponendid, et Eesti peaks olema nii edukas, et suudaks oma presidendi ära valida enne USA-d.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna etv-s

täna vikerraadios