Rain Kooli: et vari kaoks
Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.
Juba teist päeva saadavad mind kahe presidendi sõnad. Üks uus ja ootamatu; teine tuttav, turvaline ja hinnatud. Kersti Kaljulaid ja Sauli Niinistö.
Eesti ja Soome presidentide uusaastapöördumised on oma iseloomult erinevad. Eestis on see pigem põgus täheldus, esitamise ajast johtuvalt mahutatud süldi, salati ja saluudi vahele. Soomes räägib president rahvaga uue aasta esimese päeva keskpäeval. Ja paljud kogunevad ning kuulavad.
Sauli Niinistöl oli seeläbi rohkem aega ja publiku tähelepanu, võimalus minna süvitsi, kohati isegi filosoofilis-lüüriliseks. Kusjuures sealjuures kordagi läägusesse libisemata.
Aga mõnevõrra erinevast stiilist hoolimata oli mõlemas pöördumises seekord rohkem ühist kui erinevat.
Ju siis tundsid riigipead vajadust hoolitseda keerulistel aegadel selle eest, et keegi n-ö rongist maha ei jääks.
Kahe vennasrahva presidendid pidasid oma uusaastakõne olukorras, kus ühtehoidmine on nii oluline, et mõlema pöördumisest oma riikides elavate inimeste poole jäi see rõhutatult kõlama.
"Suured mured ei saa kunagi kätte neid, kes väikeste tegude kaudu kokku hoiavad," lausus Kersti Kaljulaid.
"Soome arvestab inimesega ja inimene omakorda osaleb liikumises ühise sihi poole. Sünnib isiku ja ühiskonna vaheline kirjutamata leping, ning selle tulemusel üksteist austav rahvustunne ja positiivne kokkukuuluvus," kirjeldas Sauli Niinistö oma unistuste ühiskonda.
Veelgi enam oli mõlema presidendi südamel inimlik hoolivus. Ju siis tundsid riigipead vajadust hoolitseda keerulistel aegadel selle eest, et keegi n-ö rongist maha ei jääks.
"Vaadake enda ümber, äkki kellelgi ei olegi täna õhtul põhjust seda hetke tähistada, sest lootust ei ole või on jäänud väheks? Me ei jäta ju maha neid, kes ei jaksa kaasa tulla? Neid, kellele lahkuv aasta on olnud valus ja järgmine tundub seetõttu tühi." Nii rääkis Kersti Kaljulaid.
Või Sauli Niinistö sõnadega öeldes:
"Kõik ei pidutse koos meiega. Ilutulestik, peomelu, peokõnedest rääkimata: neist on raske rõõmu tunda, kui oma elu on liiga rõhuv. Saja-aastase Soome üks oluline sõnum võiks olla: sinul on hea, kui kellelgi ei ole halb. Seega aita nii palju kui saad. Ja teine sõnum võiks olla: vastuta, mõõdukalt, kas või iseenda eest. Seega tee, mis suudad."
Ärgem siis muretsegem, vaid kandkem vastutust, mõõdukalt – sest ka sellega liialdamine võib inimese katki teha.
Viimased kaks aastat on muutnud maailma taeva hallimaks ning poliitilise kliima heitlikumaks kui paar aastakümmet enne seda.
Kuid siin, Euroopa veerel ning Ida ja Lääne mõtteliste mandrilavade põrkumisjoonel, ei aita meid paanika ega meeleheide. Sauli Niinistö:
"Kurjusele on loomulikult vaja vastu astuda headusega. Aga kurjusele tuleb ka piirid panna. Ja selleks läheb vaja ka tugevust ning otsustavust."
Ja Kersti Kaljulaid:
"Nii tuleb seda rahutut maailma võtta – tunda kaasa ja aidata neid, kes hetkel kannatavad. Teha selgelt ja avalikult omad järeldused ja tegutseda nii, et meie rahu ja areng oleksid tagatud. Sedasi ongi Eesti riik toiminud. Just sellepärast pole meil põhjust uut aastat alustada muretsemisega oma turvatunde pärast."
Ärgem siis muretsegem, vaid kandkem vastutust, mõõdukalt – sest ka sellega liialdamine võib inimese katki teha.
Lõpetuseks tsiteerin ma teile aga veel üht osa Sauli Niinistö uusaastapöördumisest. Kohta, kus päevinäinud poliitveteran ja keskeast välja jõudev soome-ugri mees korraga puudutas nii enda kui ka paljude teiste hinges midagi ürgset ja inimlikku.
Saime läinud aastal tuttavaks mehega, kes sõbrunes karuga. Kui nad teineteist vaatasid – loom inimest, inimene looma, silmast silma –, siis… kas nad mõistsid teineteist? Vahest isegi hästi?
Inimsus või loomsus? Looduse looming mõlemad.
Varjude maailm nõuab vastust. Kui on mõistmist ja osalust – rahvas, inimkonnas, kogu eluslooduses –, vari kaob.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Allikas: Vikerraadio kommentaar