Türgi suursaadik: türklased tunnevad end reedetult, pettunult – ja ühtselt

(Foto: Rene Suurkaev / ERR)
Rain Kooli
11.08.2016 18:08
Rubriik: Arvamus

Erakorralise olukorra tingimustes elavate türklaste meeleolud väljendavad ühtsust ja otsustavust, riigipöördekatse korraldajate poolt reedetu tunnet ning pettumist lääneriikide toetuse leiguses. Siiski ei pea Eesti elanikud muretsema ei Türgi ja Venemaa lähenemise ega NATO-liitlassuhte tuleviku pärast, kinnitab Türgi suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ERR-ile antud intervjuus.

Eestis on sellistel aegadel ilmselt hea ja rahulik suursaadik olla?

Jah, tõepoolest, Eesti on rahumeelne ja sõbralik riik. Riigipöördekatse ajal olin ma ise Türgis ning kogesin seda ööd otseselt. Ma kinnitan teile, et see oli traumaatiline kogemus. See ei ole minu elu esimene riigipööre, aga see erines varasematest mitmel moel.

Mis Eestisse puutub, siis me tunneme, et Eesti on meiega. President Ilves oli üks esimestest [maailma riigipeadest], kes astus välja Türgi ja selle demokraatlike institutsioonide eest. Oma tuge ja solidaarsust on väljendanud ka teie pea- ja välisminister.

Milline olukord Türgis praegu teie hinnangul valitseb?

Türgi ühiskond on ühtsem kui kunagi varem – see on selle kurjuse [riigipöördekatse] positiivne tagajärg. Pühapäevasel massimeeleavaldusel osales rohkem kui 3 miljonit inimest, kusjuures mitte ainult presidendi või võimuerakonna pooldajaid, vaid kõikide ühiskonnakihtide esindajaid, teiste hulgas ka opositsioonijuhid. See on enneolematu.

Läänes teeb siiski muret Türgis käivitunud puhastus, mis ei puuduta ainult sõjaväge – millest osa oli riigipöördekatsega otseselt seotud –, vaid ka õigus- ja haridussüsteemi ning meediat. Kuidas te seletaksite seda kümneid tuhandeid inimesi hõlmavat puhastuslainet?

Ma olen teadlik murest ja segadusest Läänes ning ma usun, et seda põhjustab infopuudus. Mõistmaks meetmeid, mida Türgi riik on olnud sunnitud kasutusele võtta, tuleb mõista ohtu, mida riigipöördekatse endast kujutas.

Kui see oleks õnnestunud, oleks Türgis puhkenud kodusõda. Lisagem siia veel gülenistliku liikumise mõõtkava ning selle esindajate erinevatesse riigistruktuuridesse imbumise ulatus – kui nendest aru ei saada, on väga raske Türgis toimuvat konteksti asetada.

Türgi jaoks oli see riigipöördekatse sama mis 11. septembri [2011] rünnakud USA jaoks.

Ma isiklikult kuulsin lennukeid linnahoonete kohal lendamas ning televisiooni vahendusel sain kuulda, et Bosporuse väina sillad on suletud. Esimene asi, mis mulle pähe tuli, oli see, et tegemist on terrorirünnakuga ning meie sõjavägi kaitseb meid selle eest. Kuid siis selgus, et see pole nii – et need on meie sõjaväelased, kes meid ründavad. Ründavad parlamenti, muid institutsioone ning tavakodanikke: me kaotasime rohkem kui 200 elu ning üle 2000 inimese sai vigastada.

Me nägime oma silmadega ja kuulsime oma kõrvadega, kuidas meie endi õhuvägi meid pommitab… Alguses tekitas see hirmu, kuid seejärel juba viha ning lõpuks tunde, et meid on reedetud. Me ei mõelnud korrakski, et see on valitsusvastane riigipööre – see oli Türgi riigi ja rahva vastane. Ja enneolematul moel oligi see rahvas, kes riigipöördekatse nurjas, minnes tänavale ja ohverdades oma elu.

Türgis valitseb selge üksmeel selle suhtes, et riigipöördekatse taga on gülenistliku liikumise liikmed nii relvajõududes kui ka väljaspool neid. Ja kui mingis süsteemis kord juba tegutseb inimesi, kes pole lojaalsed süsteemile, vaid kellelegi väljaspool seda – antud juhul Fethullah Güllenile, liikumise juhile –, siis tuleb need inimesed süsteemi kaitsmiseks süsteemist kõrvaldada.

Mis puutub inimestesse, kes on [puhastuse käigus] oma positsioonidelt eemaldatud, siis nende tegevust uuritakse ja leitakse, et nad ei ole gülenistliku liikumisega seotud, nad vabastatakse ja ennistatakse tööle.

Te ju mõistate, et väited sellise võrgustiku olemasolu kohta kostavad nagu järjekordne vandenõuteooria…

Mulle püütud selgeks teha, et just Idas tuntakse tõmmet vandenõuteooriate suhtes, aga nüüd tekivad need siis Läänes. [muigab]

Ma saan aru, et see võib uskumatu kosta, aga sel juhul peaks lääneriikide elanikud tulema Türki ja sealset tegelikkust oma silmaga vaatama. Sellist [riigipööret] ei ole võimalik lavastada. Oht oli tõeline.

Kuidas on siiski reaalselt võimalik, et üks valitsusväline liikumine teie kirjeldatud moel ühiskonna kõikidesse struktuuridesse imbub?

See on üks väga kummaline organisatsioon. See on filantroopiline liikumine, mille keskmes on haridus ja MTÜ-d. See on aga ainult kuliss, mille taga on kuritegelik võrgustik. Selle võrgustiku eesmärk on imbuda ”süsteemi tuiksoontesse”, nagu Gülen ise selle kohta ütleb, ja võtta enda valdusesse võtmekohad.

Nad panustavad palju haridusse, suunavad lapsed juba väga noorelt oma teele, õpetades neid, valmistades ette kõrgkoolide eksamiteks ja sõjaväe katseteks, kuid hoides neid samal ajal niinimetatud vanemate vendade valve all.

Samas pole nad poliitiline opositsioon. Poliitikas olles on vaja igal liikumisel end määratleda, oma ideoloogia ja eesmärgid avalikustada ning neid seletada. Gülenistide eesmärk on vastupidine – ennast varjata.

See on lahk, kuhu kuuluvad ajupestud inimesed ja just seetõttu ei ole neid inimesi võimalik riigistruktuuridesse lubada – kuna kellelegi pole garantiid selle kohta, mida need inimesed teevad.

Ja mis on teie hinnangul kogu gülenistliku liikumise lõplik eesmärk?

Eesmärk? Riik üle võtta!



Ja milline see riik siis oleks, praegusega võrreldes?

Kindlasti ei oleks see selline Türgi nagu meil on täna. Näiteks sekulaarne [ilmalik, kirikust lahutatud -toim] riik on miski, mille poole gülenistid tõesti ei püüdle.

Kas pole siiski nii, et president Erdogani jaoks pakub riigipöördekatse järgne olukord siiski mugava võimaluse õiendada arveid kõigi oma vastastega?

See ei ole tõsi. Opositsioonierakonnad seisid rasketele hetkedel presidendi kõrval. Meetmed, mida praegu rakendatakse, on seotud vaid gülenistliku liikumisega ning sama lugu on riigis välja kuulutatud erakorralise olukorraga.

Türgis on ka väidetud – kaudsemalt ja otsesemalt – et USA oleks kuidagi riigipöördekatsega seotud. Millest sellised süüdistused?

See on levinud tunne, mis Türgis valitseb. Gülen elab USAs alates 1999. aastast ning tema väljaandmisprotsess Türgile kestab ja kestab. Ma arvan, et laias laastus ootavad türklased USA-lt rohkem tuge, võttes arvesse, et me oleme strateegilised partnerid ning et see terroristlik akt [riigipöördekatse -toim] oli Türgi jaoks eksistentsiaalne oht.

Aga see on ainult tundmus, mitte ametlik seisukoht?

Jah. [USA] ametlikuks süüdistamiseks pole usutavaid tõendeid.

Kas kõike toimuvat arvestades on Türgi teie hinnangul demokraatlik riik?

Rohkem kui kunagi varem.

Meil on riigipöördekatseid varemgi olnud ja seni on alati edu saatnud riigipöörajaid, mitte rahvast. Seekord aga otsustas rahvas, et aitab, tuli välja tänavatele ja hakkas vandenõulastele vastu.

Lisaks valitseb Türgi poliitilisel kaardil enneolematu ühtsus. Meie poliitiline maastik on olnud vägagi lõhestunud, kuid praegune ühtsus annab lootust, et me saame liikuda valitsuse ja opositsiooni vahelise parema läbisaamise suunas.

Üks demokraatia väärtustest on siiski õigus kritiseerida valitsejaid, teiste hulgas ka presidente ja valitsusi. Kas Türgi opositsioonil on endiselt see õigus?

Ma ei tea, kas te olete kuulnud, aga president Erdogan võttis tagasi kõik hagid, mille ta oli oma kriitikute vastu esitanud. Võib-olla see räägib millestki…

Eestis ollakse ajaloolistel põhjustel väga tundlikud sellistes küsimustes nagu õppejõudude, ajakirjanike ja teiste haritlaste vahistamine, väljasõidukeelud jne. Kuidas teile tundub, kas Türgi riigipöördekatse järgne areng võib kahjustada Türgi ja Eesti suhteid?



Võib-olla võiksime selle küsimuse asetada laiemasse, Türgi ja Euroopa Liidu suhete konteksti. Ma usun, et need suhted teeb keeruliseks ühest küljest see, et Türgit ei tunta piisavalt ning teisalt ei ole türklased tunnetanud piisavalt oma EL liikmetest partnerite toetust. See-eest oleme me kuulnud palju kriitikat.

Meil pole kriitikaga probleeme, küll aga oleme me eelarvamuste ja oletuste vastu. Kriitika Türgi aadressil algas kohe, kui meil oli kehtestatud erakorraline olukord. Kusjuures meid kritiseeriti juba siis, kui polnud veel selge, mil moel erakorralised meetmed tegelikkuses ühiskonda mõjutavad – nii et tegelikult polnud kriitikaks muud alust kui lihtsalt oletused, selline mida-muud-Türgist-ikka-oodata -mõtlemine.

Loomulikult see ei meeldi meile. Me ootasime oma partneritelt rohkem austust Türgi elanike ohverduse vastu, rohkem austust nende suhtes, kes demokraatiat kaitstes oma elu kaotasid. Ootasime ka, et Euroopa riikide esindajad oleksid sõitnud Türki ja näidanud selgemalt oma solidaarsust. Nii aga ei juhtunud.

Türgi on nii Euroopa Nõukogu [mille asutajaliige me oleme] kui ka ÜRO liikmena paljude rahvusvaheliste lepete ja deklaratsioonidega seotud. Me teame seda ja me järgime neid.

Jah, me läbime praegu valusat protsessi ja me püüame nii palju kui võimalik hoolitseda selle eest, et selle protsessi käigus ei tehta vigu. Vigu kindlasti tehakse – see on paratamatu –, aga meie õigussüsteem tagab, et nende vigade eest on võimalik ka vastutusele võtta.

Mis puudutab ajakirjanikke, siis kõik vahistatud ajakirjanikud on vahistatud nende seoste tõttu riigipöördekatse ja gülenistidega, mitte nende ajakirjandusliku tegevuse pärast.

Rääkisin läinud nädalal Eesti välisministri Marina Kaljurannaga, kelle sõnul oli parim võimalus Euroopa Liidu ja Türgi lähenemiseks 5-6 aastat tagasi ning EL magas selle võimaluse maha. Nüüd aga ta ei näe, et Türgis sellekohast siirast tahet ja soovi oleks. Mida te sellest seisukohast arvate?

Proua Kaljurannal on õigus kaotatud võimaluste osas, aga ma ei jaga tema hinnangut Türgi huvipuuduse kohta.

Läinud aasta osutas meile [Türgile ja Euroopa Liidule -toim], kui palju meil on ühiseid väljakutseid ja kui palju me saame koos ära teha. Keset rändekriisi saavutasime me Euroopa Liiduga dialoogi, mille tulemusena sündis mõlemale poolele kasulikke otsuseid.

Türgi soovib endiselt Euroopa Liidu liikmeks saada ning ma võin öelda, et me käime Euroopa Liiduga sama rada. Mis iganes juhtub Türgis, mõjutab Euroopa Liitu ja vastupidi. Euroopa Liit ja Türgi on lahutamatud. Ja see pole isegi mingi 21. sajandi mõte – juba Osmanite impeerium oli osa oma aja Euroopast.

Meie seotus Läänega – kaasa arvatud NATO-ga – on endiselt oluline osa Türgi välispoliitikast.

Eestis, nagu ka mujal Läänes, jälgitakse hoolikalt Türgi ja Venemaa viimase aja lähenemist. Kas see on miski, mille üle me peaksime muret tundma, võttes arvesse, et Venemaa on viimastel aastatel üha agressiivsemalt käituma hakanud?

Te esitate selle küsimuse, nagu oleks Türgi ainuke riik, kellel Venemaaga suhe on. Kõikidel NATO riikidel ning Euroopa Liidu liikmesriikidel on Venemaaga lähedased suhted.

Türgi ja Venemaa läbisaamine oli läinud aasta novembrini hea ja tihe sellest hoolimata, et me olime ka siis NATO liikmed ning Läänele orienteerunud. Me oleme suhetes Venemaaga lihtsalt tagasi pöördunud novembrieelsesse olukorda, mis ometi ei kahjustanud ju kedagi.

Aga ma toonitan, et meie suhe Venemaaga ei ole välista või vähenda suhet Läänega.

Eesti on väike riik, mille kaitsmine sõltub siiski olulisel määral NATO liitlastest. USA president Barack Obama teatas Tallinnas peetud kõnes, et juhul kui Eestit rünnatakse, tuleb USA appi. Kas Türgi tuleb ka?

Aga loomulikult! Türgi on NATO liige ja NATO alus on kollektiivkaitse. Kui Eesti turvalisus on ohus, mõjutab see Türgit ja vastupidi. Seda liitlassuhted tähendavad.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    Eile

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised