Külli Taro: palju kritiseeritud maanteeameti juhti tuleb julguse eest tunnustada

Külli Taro. (Foto: Postimees/Scanpix)
22.07.2016 12:40
Rubriik: Arvamus

"Isikut tõendava dokumendi taotlemiseks või maanteeametis sõiduki registreerimiseks saab suuremas osas Eesti teenindusbüroodest aja broneerida kui mitte paari päeva, siis hiljemalt nädala sisse. Ent Tallinnas tuleb vaba aega oodata pea kuu. Kus siis on tegelikult teenus paremini kättesaadav? Tallinnas või mujal?" küsib Eesti koostöö kogu juht Külli Taro oma kommentaaris.

Suvi on käes. Puhkuste kõrghooaeg. Paljud pered pakivad oma lapsed, koerad ja kassid auto peale ning sõidavad maale või mõnda väikesesse kuurortlinna suvitama. Kahjuks vaid ajutiselt, vast mõneks nädalaks.

Aga kuidas läheb neil, kes päriselt maal elavad, mitte ainult ei suvita? Aastaid on suur osa Eesti piirkondi seisnud silmitsi püsielanikkonna vähenemisega. Kui lähevad inimesed, lähevad ka teenused. Seni on enim kõneainet pakkunud Eesti Post, elukutselised päästekomandod ja haiglateenused.

Maaelu hääbumise ohtudest räägitakse täna ka Põlvamaal toimuval Kagu-Eesti (eel)arvamusfestival. Arutletakse valikute üle töö- ja elukoha ning teenuste kättesaadavuse vahel. Riigi teenused – täpsemalt maanteeameti ümberkorraldused – tulid samuti jutuks peaministri sellenädalasel Põlvamaa visiidil.

Avalike teenuste regionaalse korraldamise põhiküsimus on, kas liigutada teenuse tarbijat või pakkujat. Kas viia teenus tarbijale lähedale või koguda tarbijad teenuse juurde kokku.

Üldine reegel ütleb, et mida spetsiifilisem, kõrgemat kvalifikatsiooni ja suuremaid investeeringuid nõudev teenus, seda enam on õigustatud tarbijate sõitmine kaugemale keskusesse. Sellest põhimõttest lähtuvalt on planeeritud näiteks haridus- ja haiglavõrgu reforme.

Teiseks on vaja langetada valik, kas püüda kogu territooriumi katta ühtlase kättesaadavusega või panna ressurss sinna, kus on suurem nõudlus. Inimkeskseid teenuseid korraldatakse üha rohkem ikka nõudluse järgi. Sellest põhimõttest lähtus näiteks viimatine kiirabireform.

Kättesaadavus on suhteline mõiste

Teenuse hea kättesaadavuse tunnetus on aga suhteline. See sõltub suuresti taustsüsteemist ja harjumusest. Juba olemasolevast mugavusest on raske loobuda. Samas ei oska maakonnakeskustest kaugemal elavad inimesed tahtagi, et kõik käe-jala juures oleks. Tallinnas tuleb aga teenindusbüroodes jällegi seista oluliselt pikemates järjekordades kui teistes maakonnakeskustes.

Väga tänuväärne on riigiametite pakutav võimalus endale internetis teenindusaeg ette broneerida. Nii näiteks saab politsei- ja piirivalveametis isikut tõendava dokumendi taotlemiseks või maanteeametis sõiduki registreerimiseks suuremas osas Eesti teenindusbüroodest aja broneerida kui mitte paari päeva, siis hiljemalt nädala sisse. Ent Tallinnas tuleb vaba aega oodata pea kuu.

Kus siis on tegelikult teenus paremini kättesaadav? Tallinnas või mujal? Kui lähtuda põhimõttest, et ressurss tuleb suunata sinna, kus nõudlus suurem, tuleks hoopis just Tallinnas olukorda parandada.

Viimastel nädalatel palju kritiseeritud maanteeameti juhti tuleb tegelikult tunnustada julguse eest teha ebapopulaarseid otsuseid. Vaevalt, et keegi soovib teenindusbüroosid kiusu pärast sulgeda. Põhjuseks on ju vajadus palku tõsta ning korruptsioon välja juurida – just seda ametit on viimastel aastatel puudutanud mitu korruptsiooniskandaali.

Tunnustamist vajab ka oskus aru saada, et raha lihtsalt juurde ei tule. Head inimesed väärivad head tasu ning see saab tulla üksnes olemasolevate ressursside arvelt, väiksemat arvu inimesi palgates.

Kompromiss tundub mõistlik

Ent ometi tekitab esialgne plaan küsimusi.

Väga robustne arvutus näitab, et eelmisel aastal käis Põlva teenindusbüroos keskmiselt 36 inimest ühes tööpäevas. Uue plaani järgi peaks need inimesed saama Põlvas ära teenindatud viie tööpäeva asemel ühel päeval nädalas. Samas Jõgeval, kus külastatavus on umbes samasugune, oleks säilinud teenindus kolmel päeval nädalas. Tõsi, täiskoormusel töötav Võru büroo on Põlvale lähemal kui Tartu büroo Jõgevale.

Füüsilise teenustevõrgu kokkutõmbamise eeldus on lootus, et rohkem inimesi hakkab kasutama e-teenuseid. Oodatakse, et kulukad investeeringud e-teenuste arendamiseks ennast ära tasuks.

Eesti e-teenused on tõesti tasemel. Kuid riigi teenuste korraldamisel tuleb arvestada, et palju on veel selliseid inimesi, kes kunagi ei hakkagi e-teenuseid kasutama. Ja seda ei saa ka nõuda. Vähemalt mitte neilt põlvkondadelt, kes arvutiõpetusest koolis midagi ei kuulnud. Ka arvutid ja kiire internetiühendus pole täna veel kõikjal iseenesestmõistetavad.

Riik on aga oma teenuse teinud kohustuslikuks kõigile. Juhiluba või auto registreerimine on riigi seatud nõue, mitte inimese vaba valik. Vajadus nende toimingute järele ei sõltu eelnevast riskikäitumisest, nagu näiteks vajadus tervishoiuteenuse järele. Ka ei anna need otseselt mingit tasuta hüvet, nagu riigi pakutav kohustuslik haridus. Sellised reeglid on kehtestatud üldise turvalisuse tagamise eesmärgil.

Kokkuvõttes tundub mõistlik arutletav kompromiss, mille kohaselt maanteeameti teenuste maht väiksemates kohtades võib-olla küll väheneb, kuid liigutatakse siiski teenuse pakkujat.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: maailm oleks nagu väiksemaks jäänud ehk veel üks meedia paradoks
    13:51

    Paljudes meediamajades moodustub konkreetse teema ümber verbaalse kildmürsu plahvatuse järgne olukord – veebiseinad on täis miniatuurseid fragmente, millest ühes on üks, teises teine infokilluke ja kõik on valatud üle nüüdisuudismeedia universaalse kastmega, mille olemuse võib kokku võtta sõnadega võtame kommentaarid peale. Lõpuks teavad inimesed üha vähem, kuigi infot on üha rohkem, kirjutab Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti trumpofiilide taga kumab soov, et 25 aastaga saavutatu kummuli keerataks
    13:16

    Miks mõni Eesti elanik USA uut presidenti Donald Trumpi nii palju kaitseb, katsub selgitada Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.