Jaak Kiviloog: eestlase identiteedi ja kultuuri otsingul – kultuur on alati rohkem kui rahvus

Jaak Kiviloog, pagulaste järeltulija ja arst
28.06.2016 16:00
Rubriik: Arvamus

See, mida me nimetame eesti kultuuriks, on tegelikult alati olnud paljude erinevate rahvuste ja kultuuride mõjude summa. Neid, kes kardavad eesti kultuuri hääbumist, tuleks aga veenda, et eesti kultuuri elujõud oleneb sellest, kui palju igaüks meist sellesse ise panustab, kirjutab rootsieestlasest arst ja pensionär Jaak Kiviloog.

Eestis on eriti rahvuskonservatiivide hulgas neid, kes taunivad mitmekultuurilisust. See ohustavat nende arvates eesti kultuuri. Tundub aga, et nad on seejuures ise ebakindlad selle suhtes, milles eesti kultuuri omapära seisneb.

Näiteks üllatab mind, et mustanahalisi eesti keelt hästi valdavaid isikuid ei taheta mõnel pool omaks võtta. Ometi on tänapäeval etnilisest puhtusest rääkimine mõistusevastane. Ei ole olemas puhast eesti rahvust, sest paljudel eestlastel on suguvõsas sakslasi, rootslasi, lätlasi, venelasi jt. Rahvust määrab ikka keel, kultuur ja esmajoones identiteet – kelleks inimene ise end peab ja kuhu kultuuri ta ennast tunneb kuuluvat.

On inimesi, kes austavad sini-must-valget lippu ja ehivad oma korteri seinu eesti suurmeeste piltide ja eesti kunstnike töödega, aga kelle kodune keel on inglise keel. Selline isik võib olla Eesti patrioot, kuigi ta ei valda eesti keelt. Paljud eesti soost teadlased, kunstnikud, muusikud tegutsevad välismaal, aga peavad end siiski eestlasteks.

Veidi erandlikult peetakse kirjanikke kuuluvat sellesse rahvusesse, mille keeles nad kirjutavad. Nii loevad kirjandusteadlased eesti juurtega Sofi Oksaneni soome kirjanikuks, kuna ta kirjutab soome keeles.

Tsaari ajal kogus ja töötles Kreutzwald ennastsalgava innuga ”Kalevipoja” ainest. Ta tegi seda, ehkki nii Robert Faehlmann kui ka Carl Robert Jakobson olid kirjutanud eesti keele kohta: "See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare.” Lähtudes sellisest eelarvamuslikust suhtumisest oli omamoodi absurdne panustada eesti kultuuri arendamisse. Aga samamoodi on praegu Venemaal, kus soome-ugri vähemusrahvaste hulka kuuluvad kirjanikud ja teised kultuurikandjad püüavad panustada oma venestamisohus olevate keelte arengusse ja kultuuripärandi talletamisesse.

Jaan Unduski arvates johtub selline absurdne suhtumine eksistensialistlikust maailmavaatest: teades, et on olemas võidukaid üritusi, tuleb hoida lootusetute ürituste poole.

Eestis valitseb praegu hoopis teine olukord ja on teised eeldused kultuuri arenguks. Eesti on iseseisev riik ja eesti keel on Eesti riigikeel. Eestlastel on nüüd endil võimalik luua tingimused kultuuri arenguks. Mullusel Mardilaadal Helsingis möönis Eesti kultuuriminister Indrek Saar siiski, et Eestis kardetakse eesti kultuuri lahustumist muuhulgas ka suure sisserände tõttu. Minister pidas tähtsaks, et eesti kultuuri arengut toetatakse ka riigi poolt ja panustatakse Eesti sisserännanute lõimumisele eesti keele- ja kultuurikeskkonda. Ta ütles aga ka, et raha napib, sest kaitsekulud on suured, samuti on demograafiline olukord selline, et pensionitele kulub väga suur osa riigieelarvest.

Neid, kes kardavad eesti kultuuri hääbumist, tuleks veenda, et eesti kultuuri elujõud oleneb sellest, kui palju igaüks meist sellesse ise panustab – näiteks, kui palju me loeme eesti kirjandust kõiksugu vormides, kaasa arvatud ajalugu. Ajalool on ju samuti oma osa meie identiteedi kujunemisel.

Jäin pikemalt mõtlema rahvusliku identiteedi peale, kui olin vaadanud Pariisis elava kunstnik Anselm Kieferi töid Londonis (Royal Academy of Arts) ja alles hiljuti Soomes (Serlachius-museot Mänttäs). Selle kunstniku monumentaalsetes töödes on visuaalses keeles ühendatud germaani vana mütoloogia, sõda (eriti merelahingud), natsism, holokaust, elukeskkond. Sõnumi võimenduseks on ta töödesse vahel paigutatud ka olulise tähtsusega luulet. Mulle tundub, et sakslane võib Kieferi kunsti tunnetada saksa omana, aga samas on see universaalne, sest sellest saavad aru ka teised rahvused.

Vaatame siis võrdluseks Eesti ajalugu. Eestimaast on ”üle käinud” sakslased, rootslased, poolakad, venelased jt rahvad. Eestlased on olnud sunnitud kohanema, olles vallutajate poolt alla surutud ja orjastatud. Nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa võimutsejatega oldi sunnitud vähemalt mingis ulatuses koostööd tegema.

Eestlased on suutnud kõik üle elada, aga ajalugu on jätnud omad jäljed meie iseloomu. Ehk ongi just üleelamise kunst eestlastele iseloomulik, nii heas kui halvas mõttes? Siin on kultuuriloojatele palju olulist materjali, mida juba on kasutanud näiteks Lennart Meri, Anton Hansen-Tammsaare, Jaan Kross ja Enn Nõu.

Eesti keelel, luulel ja kirjandusel on väga suur roll eesti rahvusliku identiteedi kujunemisel. Kuid oma kultuuri arengut on võimalik rikastada, kohandades elemente teistest kultuuridest (kasutades niisiis mitmekultuurilisuse positiivset külge). Seda on ka Eestis tehtud – näiteks laulupidude traditsioonis on palju mõjusid saksa muusikaelust, aga sellele vaatamata tajume laulupidusid kui eesti kultuuri tähtsat osa.

Eesti kultuuri oluline osa on ka rahvamuusika, regilaulude traditsioon. On rõõmustav, et noored on Eestis seda traditsiooni edasi arendanud ja ajakohastanud. Üks näide sellest oli Helsingis Mardilaadal suure menuga esinenud rahvamuusikaansambel "Naised köögis”.

Kuulun nende hulka, kes leiavad, et väikseid kultuure on vaja alles hoida ja arendada, sest nemad mitmekesistavad, rikastavad ja kaunistavad maailmakultuuri suurt lillekimpu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    Eile

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

  • foto
    Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi?
    15.11

    Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

Täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus