Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?

Külli Keerus
21.10.2016 10:30
Rubriik: Arvamus

Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

5. septembril Vikerraadio eetris olnud "Reporteritunni" lõpus lausus Ivari Padar, et karusloomafarmide puhul on esmajärgulise tähtsusega olla kindel loomade heaolu tagatuses. Kui nii, siis ei paista olevat sellele eetika poole pealt palju lisada. Ei ole ju vaja enam hakata argumenteerima, et loomad on heaoluvõimelised ning et loomaheaolu on eetilises plaanis oluline – see näib olevat niigi tunnustatud.

Paistab, et edasi tuleb vaid kindlaks teha, kas loomade heaolu karusloomakasvatustes on tagatud.

Küsimusele, kuidas ja mille alusel otsus loomade heaolu kohta langetatakse, vastas Padar raadiointervjuus, et lähtutakse Eesti maaülikooli (EMÜ) koostatud karusloomakasvatuse uuringust, samuti selle kohta keskkonnaministeeriumilt ning MTÜ Loomuselt laekunud hinnangutest. Peale selle võttis riigikogu maaelukomisjon nõuks ka ise karusloomafarme külastada ning nüüd oodatakse veel valitsuse seisukohta – nimetatud dokumentide alusel.

Kui arvestada seda, et EMÜ uuring keskendus karusloomakasvatuse sotsiaal-majanduslikele aspektidele, aga mitte heaolu küsimustele, jääb vägisi mulje, nagu peetaks loomade heaolu hindamisel vaat et olulisimaks allikaks just oma silmaga kaemist. Kahjuks saab pelga vaatluse teel heaolu kohta teha vaid väga piiratud järeldusi.

Mis on heaolu ja kuidas seda hinnatakse?

Esiteks tuleb meeles pidada, et heaolu hinnatakse looma seisukohast, mitte sellest seisukohast, mille jaoks seda looma peetakse. Heaolu taseme määratlemisel ei ole oluline, kas konkreetne tšintšilja on parajasti laudas, laboris või loomaaias. Seega jätan siin kõrvale vaidluse teemal, kas karusloomakasvatus liigitada põllumajandusharuks või näiteks moetööstuse haruks (nagu olen varem osutanud). Hinnang konkreetse liigi esindaja heaolule peab lähtuma samadest alustest.

Järgmiseks tuleb mõelda, mida heaolu all mõistetakse ning kuidas seda saab mõõta. Laias plaanis on käibel kolm heaolukontseptsiooni.

Esimene neist puudutab bioloogilise funktsioneerimise poolt. Hästi toimiv loom on terve. Tal ei tohi olla vigastusi ega haigusi, tema kaal ei lange ja ta paljuneb edukalt.

See veterinaarselt küllaltki hästi mõõdetav kontseptsioon ei pööra aga tähelepanu sellele, mida loom tunneb. Kui tuua paralleel inimesega, siis võib teil näiteks olla vaimne madalseis, olete kaotanud elu mõtte ja võib-olla isegi mõelnud elu lõpetamisele. Sõbrad aga ütlevad teid nähes: „Võta ennast ometi kokku, sul on kõik olemas ja mitte midagi ei ole viga!“ Seetõttu ei saa tervisenäitajate alusel ja põgusa vaatluse põhjal indiviidi heaolutaseme kohta siiski järeldusi teha. Heaolu taset määrates peaks arvestatama ka teie enesetunnet.

Teine heaolukontseptsioon keskendubki sellele, kuidas indiviid end tunneb. Heaolutase on kõrge siis, kui tuntakse end hästi, ollakse õnnelik ja rahul. Inimese käest on seda võimalik küsida. Siiski ei pruugi vastus esimese vastutulija küsimusele „Kuidas käsi käib?“ siingi asjast pilti anda. Psühholoogide arsenalis on selleks otstarbeks terved küsimustikud.

Loomade puhul on asi keerulisem. Üht-teist saab mõõta vereanalüüsi või aju-uuringut tehes. Eeldades, et indiviid on rahul siis, kui ta saab, mida soovib, on võimalik rakendada nn eelistusteste. Nende abil tehakse kindlaks, mida loom pakutavatest alternatiividest valib või kui palju on ta valmis pingutama, et ühte või teist asja või seisundit saavutada. Mida enam loom millegi nimel vaeva näeb, seda enam on põhjust arvata, et seda ta just eelistabki ja seda saades on rahul.

Vähesed kahtlevad selles, et koeri tuleb viia välja jalutama. Kuid üksi jäetud koer, kellele käiakse vaid kord-paar nädalas süüa viimas – ja seda aastate kaupa –, on välja sattudes surmahirmus. Ainult mitte välja! Eelistustestide konstrueerimine selliselt, et need välistaks nii-öelda ekslikud eelistused, on komplitseeritud ülesanne.

Kolmanda lähenemise järgi elab indiviid hästi siis, kui ta elab vastavalt oma loomusele. See sõltub eelkõige liigist. Looma heaolu on kõige paremini tagatud, kui ta saab elada oma liigile omast elu keskkonnas, mille jaoks ta on bioloogiliselt kohastunud. Tuntud loomaeetiku Bernard Rollini sõnu kasutades: lind peab saama lennata, kala ujuda.

Nii inimene kui ka enamus loomi peavad saama rahuldada uudishimu. Sotsiaalsed loomad peavad saama luua suhteid oma liigikaaslastega. Mis täpsemalt on mingit liiki indiviidi hea elu jaoks oluline, seda ei saa otsustada võhikud oma kõhutunde järgi.

Heaolu hindamine on äärmiselt keerukas

Ükski nimetatud kontseptsioonidest ei ole eraldi võetuna siiski rahuldav. Kõigil neil on oma voorused ja puudused. Seetõttu on püütud neid ühendada.

Praktikas lähtutakse sageli niinimetatud viiest vabadusest: loom peab olema vaba näljast ja janust; ebamugavustundest; valust, kahjustustest ja haigustest; hirmust ja düstressist ning vaba normaalselt käituma.

Eelöeldust nähtub, et heaolu hindamine on äärmiselt keerukas ülesanne. Karusloomakasvatajad on kutsunud üles farme külastama: tulge ja nähke ise, et kõik on tegelikult hästi. Loomakaitsjad esitavat nende sõnul vaid populistlikku väärinfot. See enesekindel kutse toetub aga suuresti teadmisele, et asjatundmatu isik saabki ülimalt aru vaid sellest, kas loomal on nähtavaid vigastusi. Käitumise tõlgendamiseks on juba vaja enamaid teadmisi.

Kui loom jookseb puuris edasi-tagasi, siis kas tegemist on frustratsiooni näitava stereotüüpiaga või on loom lihtsalt reibas või külastusest korraks elevil? Kas lebav loom on haiglaselt apaatne või lihtsalt magab rahulikult õndsa und? Millisel viisil poliitikud farmi külastades neid aspekte hindavad, ei ole selge.

"Eetiline mingifarmindus kui majandusharu pole võimalik."

Küll aga on selge, et üksnes karusloomakasvatajate endi infomaterjalidele lootma jääda ei saa. Nii näiteks leidub veebilehel fureurope.eu – lehel, mis pretendeerib laiemale publikule esitama „tõendatud fakte ja infot, aitamaks orienteeruda karusnaha üle peetavas debatis“ – infomaterjal (23.9.2015), kus käsitletakse ka minkide loomuomast käitumist.

Selles väidetakse, et puuduvad teaduslikud tõendid, et ligipääs ujumist võimaldavale veele oleks farmiminkide puhul olemuslik käitumuslik vajadus, mida ei saaks asendada teiste puuri rikastavate vahenditega. Kes vaevub esitatud viidete abil originaalmaterjalideni jõudma, saab teada, et teadlased viisid tõepoolest läbi võrdluskatse, kus kõrvutati minkide valmidust pingutada ujumisvõimaluse ja – jooksuratta – nimel. Tulemused olid statistiliselt võrdväärsed. Seega ei ole karusloomakasvatajate infoleht otseselt valetanud.

Kuid väites, et mink ei vaja ilmtingimata vett, esitatakse asjast vaid üks tahk. Ons näiteks Karjaküla minkidel jooksurattad, mida eksperimendis alternatiivina kasutati? Milline alternatiiv veele on farmides kasutusel? Poliitikutel oleks tark küsida ammendavat loetelu teadusartiklitest, mis näitavad, et kasutusel olevad alternatiivid on sama head kui ujumisvõimalus.

Sõltumatute ekspertideta loomade heaolu ei hinda

Filosoofi haridus on piisav üksnes heaoludebati komplitseeritusele osutamiseks. Ent meie tuntuim naaritsaspetsialist Tiit Maran ütleb eelpool juba viidatud Reporteritunni kommentaariumis: „Kui proovida koostada määrust, mis reaalselt nõuaks loomade heaolu tingimusi mingifarmides ja see rakendada, siis selle tulemuseks oleks mingifarmide pankrot, sest toornaha omahind tõuseks üle majandusliku tasuvuse piiri. Ehk siis eetiline mingifarmindus kui majandusharu pole võimalik.“

Seetõttu – kui uskuda Padari sõnu, et esmajärjekorras on küsimuse all tõepoolest loomade heaolu – ei ole palju abi ka sellest, et maaelukomisjon on nüüd otsustanud küsida lisaks veel ka valitsuse seisukohta. Kaasamata loomi põhjalikult tundvaid eksperte, kes samal ajal ei esindaks karusloomakasvatuste huve, ei ole mingit lootust loomade heaolu kohta hinnangut anda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: kelle naist me siis täna koos peksma hakkame?
    13:00

    „Mis meil viga on? See, miks me oleme vägivaldsed, on iseasi, aga miks me lähisuhtevägivalla olemasolu või ulatust endale tunnistada ei taha?“ ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli käsitleb Vikerraadio päevakommentaaris presidendi kõne lähisuhtevägivalla osa ja selle vastureaktsioone.

  • foto
    Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta
    07:58

    Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.