Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?

Külli Keerus
21.10.2016 10:30
Rubriik: Arvamus

Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

5. septembril Vikerraadio eetris olnud "Reporteritunni" lõpus lausus Ivari Padar, et karusloomafarmide puhul on esmajärgulise tähtsusega olla kindel loomade heaolu tagatuses. Kui nii, siis ei paista olevat sellele eetika poole pealt palju lisada. Ei ole ju vaja enam hakata argumenteerima, et loomad on heaoluvõimelised ning et loomaheaolu on eetilises plaanis oluline – see näib olevat niigi tunnustatud.

Paistab, et edasi tuleb vaid kindlaks teha, kas loomade heaolu karusloomakasvatustes on tagatud.

Küsimusele, kuidas ja mille alusel otsus loomade heaolu kohta langetatakse, vastas Padar raadiointervjuus, et lähtutakse Eesti maaülikooli (EMÜ) koostatud karusloomakasvatuse uuringust, samuti selle kohta keskkonnaministeeriumilt ning MTÜ Loomuselt laekunud hinnangutest. Peale selle võttis riigikogu maaelukomisjon nõuks ka ise karusloomafarme külastada ning nüüd oodatakse veel valitsuse seisukohta – nimetatud dokumentide alusel.

Kui arvestada seda, et EMÜ uuring keskendus karusloomakasvatuse sotsiaal-majanduslikele aspektidele, aga mitte heaolu küsimustele, jääb vägisi mulje, nagu peetaks loomade heaolu hindamisel vaat et olulisimaks allikaks just oma silmaga kaemist. Kahjuks saab pelga vaatluse teel heaolu kohta teha vaid väga piiratud järeldusi.

Mis on heaolu ja kuidas seda hinnatakse?

Esiteks tuleb meeles pidada, et heaolu hinnatakse looma seisukohast, mitte sellest seisukohast, mille jaoks seda looma peetakse. Heaolu taseme määratlemisel ei ole oluline, kas konkreetne tšintšilja on parajasti laudas, laboris või loomaaias. Seega jätan siin kõrvale vaidluse teemal, kas karusloomakasvatus liigitada põllumajandusharuks või näiteks moetööstuse haruks (nagu olen varem osutanud). Hinnang konkreetse liigi esindaja heaolule peab lähtuma samadest alustest.

Järgmiseks tuleb mõelda, mida heaolu all mõistetakse ning kuidas seda saab mõõta. Laias plaanis on käibel kolm heaolukontseptsiooni.

Esimene neist puudutab bioloogilise funktsioneerimise poolt. Hästi toimiv loom on terve. Tal ei tohi olla vigastusi ega haigusi, tema kaal ei lange ja ta paljuneb edukalt.

See veterinaarselt küllaltki hästi mõõdetav kontseptsioon ei pööra aga tähelepanu sellele, mida loom tunneb. Kui tuua paralleel inimesega, siis võib teil näiteks olla vaimne madalseis, olete kaotanud elu mõtte ja võib-olla isegi mõelnud elu lõpetamisele. Sõbrad aga ütlevad teid nähes: „Võta ennast ometi kokku, sul on kõik olemas ja mitte midagi ei ole viga!“ Seetõttu ei saa tervisenäitajate alusel ja põgusa vaatluse põhjal indiviidi heaolutaseme kohta siiski järeldusi teha. Heaolu taset määrates peaks arvestatama ka teie enesetunnet.

Teine heaolukontseptsioon keskendubki sellele, kuidas indiviid end tunneb. Heaolutase on kõrge siis, kui tuntakse end hästi, ollakse õnnelik ja rahul. Inimese käest on seda võimalik küsida. Siiski ei pruugi vastus esimese vastutulija küsimusele „Kuidas käsi käib?“ siingi asjast pilti anda. Psühholoogide arsenalis on selleks otstarbeks terved küsimustikud.

Loomade puhul on asi keerulisem. Üht-teist saab mõõta vereanalüüsi või aju-uuringut tehes. Eeldades, et indiviid on rahul siis, kui ta saab, mida soovib, on võimalik rakendada nn eelistusteste. Nende abil tehakse kindlaks, mida loom pakutavatest alternatiividest valib või kui palju on ta valmis pingutama, et ühte või teist asja või seisundit saavutada. Mida enam loom millegi nimel vaeva näeb, seda enam on põhjust arvata, et seda ta just eelistabki ja seda saades on rahul.

Vähesed kahtlevad selles, et koeri tuleb viia välja jalutama. Kuid üksi jäetud koer, kellele käiakse vaid kord-paar nädalas süüa viimas – ja seda aastate kaupa –, on välja sattudes surmahirmus. Ainult mitte välja! Eelistustestide konstrueerimine selliselt, et need välistaks nii-öelda ekslikud eelistused, on komplitseeritud ülesanne.

Kolmanda lähenemise järgi elab indiviid hästi siis, kui ta elab vastavalt oma loomusele. See sõltub eelkõige liigist. Looma heaolu on kõige paremini tagatud, kui ta saab elada oma liigile omast elu keskkonnas, mille jaoks ta on bioloogiliselt kohastunud. Tuntud loomaeetiku Bernard Rollini sõnu kasutades: lind peab saama lennata, kala ujuda.

Nii inimene kui ka enamus loomi peavad saama rahuldada uudishimu. Sotsiaalsed loomad peavad saama luua suhteid oma liigikaaslastega. Mis täpsemalt on mingit liiki indiviidi hea elu jaoks oluline, seda ei saa otsustada võhikud oma kõhutunde järgi.

Heaolu hindamine on äärmiselt keerukas

Ükski nimetatud kontseptsioonidest ei ole eraldi võetuna siiski rahuldav. Kõigil neil on oma voorused ja puudused. Seetõttu on püütud neid ühendada.

Praktikas lähtutakse sageli niinimetatud viiest vabadusest: loom peab olema vaba näljast ja janust; ebamugavustundest; valust, kahjustustest ja haigustest; hirmust ja düstressist ning vaba normaalselt käituma.

Eelöeldust nähtub, et heaolu hindamine on äärmiselt keerukas ülesanne. Karusloomakasvatajad on kutsunud üles farme külastama: tulge ja nähke ise, et kõik on tegelikult hästi. Loomakaitsjad esitavat nende sõnul vaid populistlikku väärinfot. See enesekindel kutse toetub aga suuresti teadmisele, et asjatundmatu isik saabki ülimalt aru vaid sellest, kas loomal on nähtavaid vigastusi. Käitumise tõlgendamiseks on juba vaja enamaid teadmisi.

Kui loom jookseb puuris edasi-tagasi, siis kas tegemist on frustratsiooni näitava stereotüüpiaga või on loom lihtsalt reibas või külastusest korraks elevil? Kas lebav loom on haiglaselt apaatne või lihtsalt magab rahulikult õndsa und? Millisel viisil poliitikud farmi külastades neid aspekte hindavad, ei ole selge.

"Eetiline mingifarmindus kui majandusharu pole võimalik."

Küll aga on selge, et üksnes karusloomakasvatajate endi infomaterjalidele lootma jääda ei saa. Nii näiteks leidub veebilehel fureurope.eu – lehel, mis pretendeerib laiemale publikule esitama „tõendatud fakte ja infot, aitamaks orienteeruda karusnaha üle peetavas debatis“ – infomaterjal (23.9.2015), kus käsitletakse ka minkide loomuomast käitumist.

Selles väidetakse, et puuduvad teaduslikud tõendid, et ligipääs ujumist võimaldavale veele oleks farmiminkide puhul olemuslik käitumuslik vajadus, mida ei saaks asendada teiste puuri rikastavate vahenditega. Kes vaevub esitatud viidete abil originaalmaterjalideni jõudma, saab teada, et teadlased viisid tõepoolest läbi võrdluskatse, kus kõrvutati minkide valmidust pingutada ujumisvõimaluse ja – jooksuratta – nimel. Tulemused olid statistiliselt võrdväärsed. Seega ei ole karusloomakasvatajate infoleht otseselt valetanud.

Kuid väites, et mink ei vaja ilmtingimata vett, esitatakse asjast vaid üks tahk. Ons näiteks Karjaküla minkidel jooksurattad, mida eksperimendis alternatiivina kasutati? Milline alternatiiv veele on farmides kasutusel? Poliitikutel oleks tark küsida ammendavat loetelu teadusartiklitest, mis näitavad, et kasutusel olevad alternatiivid on sama head kui ujumisvõimalus.

Sõltumatute ekspertideta loomade heaolu ei hinda

Filosoofi haridus on piisav üksnes heaoludebati komplitseeritusele osutamiseks. Ent meie tuntuim naaritsaspetsialist Tiit Maran ütleb eelpool juba viidatud Reporteritunni kommentaariumis: „Kui proovida koostada määrust, mis reaalselt nõuaks loomade heaolu tingimusi mingifarmides ja see rakendada, siis selle tulemuseks oleks mingifarmide pankrot, sest toornaha omahind tõuseks üle majandusliku tasuvuse piiri. Ehk siis eetiline mingifarmindus kui majandusharu pole võimalik.“

Seetõttu – kui uskuda Padari sõnu, et esmajärjekorras on küsimuse all tõepoolest loomade heaolu – ei ole palju abi ka sellest, et maaelukomisjon on nüüd otsustanud küsida lisaks veel ka valitsuse seisukohta. Kaasamata loomi põhjalikult tundvaid eksperte, kes samal ajal ei esindaks karusloomakasvatuste huve, ei ole mingit lootust loomade heaolu kohta hinnangut anda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    11:28

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    Eile

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    Eile

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    Eile

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    Eile

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.