Erik Gamzejev: lõpp ”seadustatud vargusele” ehk Kohtla-Järve võim teelahkmel

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. (Foto: Põhjarannik)
Erik Gamzejev, peatoimetaja
7.09.2016 12:35
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

"Kohtla-Järve volikogu asub peagi Jevgeni Solovjovi asemele valima uut linnapead ja määrama ametisse uut linnavalitsust. See on teelahe, kus tuleb otsustada, kas minna tulenevalt saadud õppetunnist vana süsteemiga kolm korda ettevaatlikumalt edasi (et järgmisi sissekukkumisi vältida) või mõista toimunu põhimõtteliselt hukka ja teha kogu linna valitsemisele restart," leiab peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

1999. aastal, mõned nädalad enne jõule, astus Kohtla-Järvel gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud 18-aastase tudengineiu Anastassia Zabrodskaja koduuksest sisse president Lennart Meri. Ta maitses ema küpsetatud pirukaid, kuulas, kuidas neiu klaverit mängib, ja rääkis temaga poolteist tundi elust. Paar aastat varem oli Anastassia Kohtla-Järve vene gümnaasiumi õpilasena pälvinud Lennart Meri tähelepanu oma kirjandiga, mille ta saatis konkursile "Kodu kauniks”.

Tollane Kohtla-Järve linnajuht Valeri Korb ei varjanud oma pettumust selle üle, et president käis ühel tüdrukul kodus külas, aga kõrvalasuvasse linnavalitsusse ei tulnudki. Kolm aastat hiljem imestas omakorda Kohtla-Järve linnapea ametis olnud Jüri Kollo, et president Arnold Rüütli Ida-Viru visiidi programmis Kohtla-Järve külastamist polnudki.

17 aastat pärast Lennart Meri külaskäiku on Anastassia Zabrodskaja Tallinna ülikooli eesti keele kui teise keele professor. Eesti presidendid ega peaministrid pole aga ka järgnenud aastate jooksul Kohtla-Järve linnavalitsusse sisse astunud.

Ühelt poolt näib elanike arvult Eesti suuruselt viienda linna võimude ignoreerimine riigijuhtide poolt nii pika aja jooksul kummaline. Teisalt on see aga järjekindel ja küllaltki otsekohene märguanne selle linna võimude usaldusväärsuse ning renomee kohta.

Peaaegu kõik need aastad on Kohtla-Järve juhtide toimetamisi saatnud korruptsioonikahtlused. Seda teemat on aastaid põhjalikult kajastanud nii Põhjarannik kui ka paljud teised meediakanalid, on alustatud kriminaalmenetlusi, peetud kohtuistungeid.

See teadmine, et Kohtla-Järve linna ei juhita ausalt, vaid mingi kitsa isikute rühma huvides, oli muutunud üldteada tõsiasjaks, justkui omamoodi väärastunud normaalsuseks, millega hakkas leppima ka hulk ettevõtjaid, kes ei näinud mingit mõtet kulutada asjatut vaeva, osalemaks selle linnavalitsuse korraldatavatel hangetel.

Kuni eelmise nädalani võisid Kohtla-Järve võimud ja nende poolehoidjad külma kõhuga öelda, et räägitagu ja haugutagu mida tahes, aga tõestatud pole ju midagi. Ne poiman, ne vor, kõlab lühike vene vanasõna, mis tähendab, et aus nimi püsib seni, kuni süüdlast pole otse teolt kinni nabitud.

Eeldada võib, et Solovjov (kelle koduse madratsi seest leidsid kapo ametnikud läbiotsimise käigus küll ligikaudu 20 000 euro väärtuses sularaha) polnud skeemidest kasusaajate pingereas sugugi kõige teravamas tipus. Nagu ka nüüdseks pensioniikka jõudnud Jüri Kollo.

Viimane õlekõrs murdus, kui riigikohus ei võtnud menetlusse kaebust ringkonnakohtu otsusele, millega mõisteti korruptsioonikuritegudes süüdi Kohtla-Järvet viimased 13 aastat linnapeana juhtinud Jevgeni Solovjov ja tema eelkäija Jüri Kollo, kes hiljem oli aastaid ametis aselinnapeana. Jõustus kohtuotsus, millega Solovjovi karistati viie aasta pikkuse ja Kollot pisut lühema vangistusega tingimisi.

Nii kohtuotsusest kui kogu protsessi käigust tuleb selgelt välja, et tegu polnud üksikute tippametnike omakasupüüdlike soolodega või arusaamatustega, kus ühel korral ei suudetud kiusatusele vastu panna. Küsimus ei olnud linnapea kabinetti "kogemata" unustatud reisivautšeris või arvutis (nagu mõne teise palju kõlapinda pälvinud korruptsiooniloo puhul). Tegu oli miljoneid eurosid Kohtla-Järve maksumaksjate raha liigutamist puudutava süsteemiga, aastaid toiminud masinavärgiga, mis soosis üksikuid võimuga tihedalt seotud valitud ettevõtteid ja nende omanikke.

See oli kui sohiga täringumäng, kus võitjad ja kaotajad olid selged juba enne vürfli veerema panekut.

Aimatav on pigem see, et hoolimata seitsmest kohvritäiest süüdistusmaterjalidest õnnestus lõppenud menetluse käigus päevavalgele tuua ja tõestada vaid osa kuritegelikest episoodidest, mis hõlmasid aastaid 2006-2009. Suures osas samad tegelased on figureerinud Kohtla-Järve linna hangetes nii tellijate kui täitjate poolel nii varem kui ka hiljem.

Eeldada võib ka seda, et Solovjov (kelle koduse madratsi seest leidsid kapo ametnikud läbiotsimise käigus küll ligikaudu 20 000 euro väärtuses sularaha) polnud nendest skeemidest kasusaajate pingereas sugugi kõige teravamas tipus. Nagu ka nüüdseks samuti pensioniikka jõudnud Jüri Kollo. Nemad on nüüd küll avalikud patuoinad, aga suuremad võitjad, kelle seas on ilmselt ka selle süsteemi arhitektid, jäid kohtu poolt karistamata.

Suurte võimalike nõuete tule all olnud aktsiaseltsist N&V, kes noppis Kohtla-Järve linna hangetelt rohkem kuldmedaleid kui Michael Phelps olümpiamängudelt, sai üleöö osaühing ning süüdistajal ja kohtunikul ei jäänudki üle muud, kui laiutada käsi − polegi, kelle üle kohut mõista ega midagi nõuda.

Kohtla-Järve volikogu asub peagi Jevgeni Solovjovi asemele valima uut linnapead ja määrama ametisse uut linnavalitsust. See on teelahe, kus tuleb otsustada, kas minna tulenevalt saadud õppetunnist vana süsteemiga kolm korda ettevaatlikumalt edasi (et järgmisi sissekukkumisi vältida) või mõista toimunu põhimõtteliselt hukka ja teha kogu linna valitsemisele restart.

Esimene variant tähendaks jätkamist samade inimestega, kes on ninapidi olnud selle kuritegelikuks osutunud süsteemi juures, mis on viinud Kohtla-Järve linna moraalse pankrotini ja hävitanud tema maine. On raske uskuda, et teised linnavalitsuse liikmed või tippametnikud nii pikka aega viljeletud korruptiivsetest skeemidest midagi ei teadnud. Kohtla-Järve Keskerakonna piirkonna esimees, praegune riigikogu liige Valeri Korb on samas seda meelt, et Solovjovi mõisteti süüdi ebaõiglaselt.

Teine võimalus  oleks panustada ausale konkursile ning meelitada linna võimekaid omavalitsusjuhte, kes tuulutaksid linnavalitsust ja tahaksid asuda korruptsiooniajastul arengus kaotatut Eesti ühes suuremas linnas turbokiirusel tagasi võitma.

Miks linnajuhtidest töökohtade või tellimustega aastaid seotud olev enamik volikogu liikmeid peaks nende isiklikust seisukohast vaadatuna tahtma pöörata uut lehekülge, on raske välja mõelda. Kui nad aga mõtleks Kohtla-Järve tulevikule, siis tasuks neil seda teha. Küllap saaks siis ka järgmine Eesti president teha kerge südamega visiidi Kohtla-Järve linnavalitsusse ja tunda huvi, kuidas sel linnal läheb.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    Eile

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

  • foto
    Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi?
    15.11

    Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

Täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus