Erik Gamzejev: Ida-Viru tööturg kosub aeglaselt

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. (Foto: Põhjarannik)
Erik Gamzejev
27.07.2016 14:17
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

Märtsi alguses pidas valitsus Narvas väljasõiduistungi, mille tulipunktis olid peamiselt Ida-Virumaa tööhõive probleemid. Nüüd on paras aeg vaadata, mis tollal vastu võetud otsuste mõjul on viie kuuga muutunud.

Puhtalt arvude põhjal on olukord paremaks läinud. Keerukam on aga hinnata, kui suur osa on selles valitsuse otsustel või muudel teguritel, nagu näiteks hooajaliste tööde lisandumisel.

Tõsiasi on, et töötukassas registreeritud Ida-Viru töötute arv on nüüdseks vähenenud ligi tuhande võrra ja see suund jätkub kõigi eelduste järgi veelgi. Viru Keemia Grupp paneb talvel seisma jäetud õlivabrikud Kohtla-Järvel sügisel taas tööle ja värbab parajasti tööle 350 inimest.

Narva kolledži hoones märtsi alguses toimunud valitsuse kabinetiistungil tulistes vaidlustes sündinud põlevkivi kasutamise ressursitasu vähendamise otsusel oli kiire ja otsene mõju tööhõivele. Ühe mätta otsas olijad leidsid küll, et valitsus oli põhjendamatult heasüdamlik, kui tegi põlevkivitööstusele maksude vähendamisega aastas 40 miljoni euro suuruse kingituse. Samas –ratsionaalselt mõeldes kaotanuks riik eelarvetulu märksa rohkem, kui tööstusharus oleksid koondamised jätkunud ja tootmismahud vähenenud.

Tänu nüüd taas ellu ärkavatele õlivabrikutele ja tööle tagasi kutsutud inimestele hakkab riik teenima märtsi seisuga võrreldes hoopis täiendavat maksutulu. Lisaks peaksid vähenema riigi kulutused, mis on seotud töötuse ja selle kõrvalmõjude leevendamisega.

Ressursitasu alandamine polnud muidugi peamine tegur, mis julgustas VKGd seisma pandud vabrikuid taaskäivitama. Kuid see võis olla oluline kaalukeel ja ka omamoodi moraalne kohustus olukorras, kus nafta hindade mõningane stabiliseerumine võimaldab taas võtta riski ning toota. Pealegi ei jää ettevõttel suurte laenude tagasimaksmiseks midagi muud üle kui teenida raha.

350 inimese taas tööle kutsumine ja neile seejuures Eesti keskmisest kõrgema palgataseme säilitamine on Ida-Virumaa jaoks kahtlemata hea uudis. Kuid vara on arvata, et sellega on piirkonna tööhõive suuremad mured lahendatud.

Juuni lõpu seisuga oli töötukassas end kirja pannud 6680 Ida-Virumaa töötut ning maakonna töötuse määr oli 10,6 protsenti. VKG inimese töölenaasmine vähendaks töötuse määra kõigest 0,6 protsendi võrra ja see näitaja jääb ikkagi võrdluses kõikide teiste maakondadega ülekaalukalt suurimaks.

Töökoha loomise toetuse mõju on veel vara hinnata

Valitsuse teine olulisem samm − hakata maksma töökoha loomise toetust ettevõtetele, kes palkavad Ida-Virumaal korraga vähemalt paarkümmend töötut − on kehtinud veel liiga lühikest aega, et selle mõjusust hinnata. See pole seni vallandanud uute töökohtade loomise tormilist võidujooksu.

Samas on ilmselge, et töökohad kaovad kriisi ajal kordades kiiremini kui kulub hiljem aega uute loomiseks – hoolimata kõikvõimalike toetavate meetmete olemasolust.

Hea näide selle kohta on Ida-Virumaa tööstusalade arendamine, mida valitsus on vahelduva eduga püüdnud toetada juba eelmisest, 2009. aasta kriisist alates, ent kus reaalsed uued töökohad sünnivad soovitust märgatavalt aeglasema tempoga. Maaküsimuste lahendamine, planeeringute kooskõlastamine, erinevate projekti taotluste menetlemine, hangete läbiviimine – see kõik on nõudnud nii palju aega, et vahepeal on ”portfelli saadud” ettevõtjad jõudnud oma plaane muuta.

Samal ajal on jõudnud järsult muutuda ka väliskeskkond, nagu näiteks suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis piiriäärses kandis otseselt ettevõtluskliimat mõjutab. Kui lõpuks jõutakse ka lepingute sõlmiseni, siis võib kuluda veel mitu aastat, enne kui tööstuspargis uued töökohad sünnivad. Ent Ida-Viru tööstusalade arendajad on endiselt optimistlikult ja kinnitavad, et läbirääkimised käivad enam kui 30 ettevõttega, kes on huvitatud Ida-Virumaale laienemisest. Iseküsimus on, kui paljud neist ja millal ka reaalsed töökohad loovad.

Ettevõtlust ergutavad toetused on enamasti projektipõhised ja nende taotlemiseks tuleb oodata, kuni üks või teine meede parajasti avaneb. Samas oleks piirkondades, kus on vaja tööpuudust vähendada, toetuste mõju suurem, kui need oleksid kättesaadavad siis, kui neid vaja on. Ettevõtja, kes on huvitatud mõnda Ida-Viru tööstusparki oma ettevõtte rajamisest, ei pruugi sattuda sellele lühikesele ajale, mil mõne meetme aken lahti on, ja loob need töökohad hoopis mõnes teises riigis.

Ida-Viru tööhõive olukord on sumeda juuli lõpus mõnevõrra lootusrikkam, kui oli kõleda märtsi alguses, ent veel kaugel normaalsusest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios