Kätlin Konstabel: Kaljuranna käekott ja luba kanda ehk tõsine jutt ridikülist ja rõivastest

Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas. (Foto: Liis Velsker/ERR)
Kätlin Konstabel
10.06.2016 15:00
Rubriik: Arvamus

Meedia ja avalikkus ei kohtle ka tänapäeva Eestis mees- ja naispoliitikuid võrdselt, leiab psühholoog Kätlin Konstabel oma arvamusartiklis.

Pean tunnistama, et minu jaoks on alati olnud äärmiselt kummaline kuulata arutelusid sellest, kas Eesti ikka on valmis naispresidendiks. Kuidas üldse tuleb inimestele pähe millegi sellise üle arutleda? Kas tegelikult valitseb ikkagi usk, et kõigil naistel on suur vaimne ja füüsiline liitpuue?

Arutada võiks ju siis, kui presidendi ametiülesannete seas oleks tegevusi, mis eeldaks pidevat jõukatsumist Gerd Kanteri ja Margus Hundi mõõtu vägimeestega. Või kui naispresidendi ametisse sattumise puhul kardetakse võimude lahususe printsiibi pärast – sest oht, et ükski meessoost minister, kohtunik või riigikogulane ei suuda siis enam selge peaga mõelda, on lihtsalt niivõrd suur. Või kui on tõendatavalt olemas oht, et naispresidendid hakkavad ÜRO täiskogu ees kõnet pidades, sõja puhkedes või vabariigi aastapäeva vastuvõtu kätlemistseremoonia ajal sünnitama.

Aga muidu – kust tuleb täiesti mõistlike inimeste pähe mõte, et sellises asja peaks 21.sajandil üldse kahtlema?

Eelnev võikski tunduda marslaste või muude teispoolsete tegelaste aruteluteema, kui Eesti reaalsus poleks see, et päris tavalises elus kehtivad siiski endiselt nii mõnigi kord meeste ja naiste kohta erinevad eeldused. Tegelikult meie kõigi peas. Neist ei räägita kodus, nagu ei räägita igapäevaelus sellest, et inimestel on üldiselt nina keset nägu ja ööpäevas on 24 tundi. Mida sa elementaarsetest asjadest ikka räägid.

Kas meestele ja naistele on lubatud samad käitumisviisid?

Kui peres näiteks mehe puhul on üsna aktsepteeritav, et ta teinekord tuleb koju poole öö ajal ja pehmelt öeldes joviaalses tujus, siis kas samamoodi võib teinekord toimida ka naine? Kui naine võtab teatada, et tal viskas tööl nagunii üle, tuleb ära ja on lastega kohe pikka aega kodus, siis kas sama oleks mingil teisel ajahetkel lubatud ka mehele? Naine peab end sättima (ja saab aja kulutamise eest armastava abikaasa torina osaliseks), mees paneb lihtsalt midagi selga – aga kas vastupidi võiks?

Käekotid, kingad, meik, kleidid – tundub mõttetu pealiskaudne teema. Mis me sellest üldse räägime, õige inimene nii tühistele asjadele ei mõtle… Ega me ”õigete meeste” puhul ju üldse välimusest väga räägigi – ainult siis, kui ta ikka tõeliselt räpane on. Mees võtab presidendi vastuvõtuks laenutusest fraki, sest kes see viitsib nii edevat asja õmmelda lasta. Naine seevastu käib mitu kuud disainereid ja õmblejaid pidi. Isegi ei mõtle laenutusest, sest kus selle häbi ots, kui keegi teada saaks. Mis siis, et frakki saab kanda mitu korda ja daamidel vaadatakse ballikleidi korduva kandmise peale viltu juba sadu aastaid.

Kõik need on väikesed detailid igapäevaelus, mida me tähele ei pane ja mis just oma tähelepandamatuses annavad märku sellest, kui sügaval meie sisemuses sooga seotud ootused ja standardid on.

Peaministri luba kanda käekotti

Meie välisminister Marina Kaljurand omab kena sinist käekotti, mille puhul tegi keegi kindlaks firma ja hinna, lugu avaldati meedias. Infot tuli palju, muu hulgas saime teada sellest, et ajakirjaniku arvates tähistab väljend „luksuslik“ käekotte hinnavahemikus 500-4000. Aga saime teada ka, et välisminister oli ühel tegusate naiste üritusel viidanud, et Taavi Rõivas olla talle kotiloo meediasse jõudmise järel helistanud ja teatanud, et sellise käekoti omamises pole halba midagi, vastupidi.

On pakutud välja, et küllap viskas Marina Kaljurand peaministrilt saadud käekotikandmisloa saamise asjus nalja ja seda tahakski väga uskuda. Ent ometi on igasuguse kommunikatsiooni puhul tähtis see, mis sõnum kohale jõuab – ja kui kohale jõuab vale sõnum, mitte algselt kavatsetu, siis on asjad kehvasti. Süüdistada sõnumi vastuvõtjat võib (et kuidas inimesed ometi nalja ei mõista), aga selline süüdistamine pole tõhus – sõnumi saatjal on alati mõistlik esmalt enda osa läbi mõelda, selles tarvidusel muutusi teha.

Igatahes midagi pole parata, selle loo juures on probleemne kõik muu, välja arvatud see, et ühel naisel, kes juhtumisi on ka välisminister, on ilus käekott.

Probleem on, et taolisi detaile paneb meedia tähele just naispoliitikute juures. Kui tihti meil hinnatakse ja arvustatakse meespoliitikute kellade, ülikondade, kingade, portfellide jne brände ja väärtust? Kui ei, siis miks? Taavi Rõivase sokkide puhul on oldud korduvalt elevil nende värvi tõttu – aga hinnast ega firmamärgist ei räägita midagi.

Edasi... miks pidi daam teiste väljapaistvate daamide ees kõneledes üldse käekotilugu jutuks võtma; kas võis arvata, et see seltskond poleks mõistev? Miks sobis selleks peaministrile viitamine – ühtepidi on ju juba see veider, et kolmekümnendates mees on keegi, kes mõnevõrra soliidsemas eas daamile käekottide asjus nõu annab, teisalt, jah, ei jäta head muljet, kui peaminister sellisel viisil presidendiks soovivat naissoost ministrit toetab.

Ja see huvitav mõte, et midagi vähemat ministrilt ei ootakski – sellest võib välja lugeda, et valitsuskabineti liikmed peaksidki peaministri arvates just luksusbrände kandma. Kas kannavad, kas see on vältimatu eeldus? Ja siit jõuame uuesti tagasi „põletava“ küsimuseni peaministri sokkide hinna kohta. Mis algselt võis olla nali, sai korraga külge suure rodu küsitavaid tähendusi.

Muide, keegi pole millegipärast küsinud Taavi Rõivaselt kommentaari, et kas ta siis helistas Marina Kaljurannale või oli tegu naljajutuga – helistamise fakti olemasolu annaks oluliselt rohkem infot peaministri ja tema arusaamade kohta.

Välimus on seotud sissetulekuga

Kogu see arutamine välimuse üle võiks muidugi tunduda tühine, kui välimus ei mõjutaks inimeste reaalset hakkamasaamist. Alles äsja, ajakirja Research in Social Stratification and Mobility juuninumbris avaldati uuring, milles osales 14600 meest ja naist vanuses 24-32 aastat. Leiti, et välimus ja sissetuleku suurus on seotud. Seotud nii meestel kui naistel, aga just naistel on äärmiselt oluline vahendav tegur see, kui sätitud ja hoolitsetud nad on.

Kui arvestada seda, et naistel kulub kõige selle peale meestest oluliselt enam nii aega kui ka raha, siis ei saa nentida muud kui seda, et see olukord pole päris aus ning välimusest võib ja tuleb n-ö tõsistegi teemade juures – nagu näiteks poliitika – rääkida küll.

Küsimus on aga, et kuidas seda mõistlikult teha. Vahest võiks võtta eeskuju sellest, kuidas käsitleti (peamiselt USA) meedias kahe silmapaistva naise – Hillary Clintoni ja Sheryl Sandbergi – rõivastuse detaile.

Muu hulgas naiste jõustamise liikumise „Lean In“ rajaja Sheryl Sandbergi külmrelvana näivate tikk-kontsadega stiletod jaanuarikuisel Davosi majandusfoorumil andsid põhjust analüüsida välimusega seotud topeltstandardeid ka infotehnoloogiasektoris. Kui tuletame meelde, et just selles valdkonnas on levinud mitteformaalne riietusmistiil, siis kas see ikka on aktsepteeritud kõigi puhul?

Kui Mark Zuckerberg on öelnud, et tema rohke hallide t-särkide kogu on tingitud sellest, et tal tuleb otsustada tähtsamaid asju kui riiete valik, siis see väga mõistlik mõte võiks ju olla aktsepteeritav ka naiste puhul. Kas aga on? Või on naisel positsioonist sõltumata vaja valmis olla kuulma süüdistusi liigses pealiskaudsuses või edevuses – või siis vastupidi, oskamatuses enda välimuse eest hoolitseda? Kindlasti ei kirjuta keegi Sandbergile ette, mida ta kandma peab, aga tajutud ootused on siiski olemas.

Teine hiljutine näide – Hillary Clintoni 12 495 dollarit maksnud Armani jakk, mida ta kandis aprillis, kõneledes ebavõrdsusest, töökohtade loomisest ja pensionidest.

Jah, Clintonit on süüdistanud halvas kontekstitunnetuses, aga on ka teisi vaatenurki. Kas või seesama mõte, et kas ta siis ei või olla see, kes ta on – ennast üles töötanud tubli naine, kel seljas oma raha eest ostetud jakk? Hinnatud on Clintoni püüdlusi oma stiili paremaks seada, arutatud, et kas siht – naine USA presidendiks – on väärt osana taktikast ka välimusele suurema tähelepanu pööramist.

Välja on toodud ka Donald Trumpi särkide ja ülikondade hindu ning tõsiasja, et olles tugevalt immigrantide vastane ja rõhutades kodumaise majanduse edendamist ja töökohtade loomist, eelistab ta ise Euroopa luksusbrände ja Hiinas tehtud lipse.

Räägime välimusest, aga asjalikult

Rõivad ja välimus on diplomaatias, tegelikult igasuguses suhtluses oluline teema – sinna pole midagi pole parata. Saadavad sõnumeid, tahame või ei taha.

Marina Kaljuranna sallikandmine Iraani visiidi ajal tekitas sisulise arutelu selle kohta, mil määral me peame teise kultuuri tavadega arvestama. Tema prossid võivad saada sama legendaarseteks sõnumikandjateks kui omal ajal Madeleine Albrighti omad olid.

Mailis Repsi püüe end presidendiametist mõtlema asudes soliidsemaks putitada leidis heakskiitu, aga Taavi Rõivas võlub inimesi jätkuvalt noortepärasusega ja keegi ei pahanda. Miks niipidi ja mitte teisiti?

Seega, räägime ikka presidendikandidaatide ja teiste tegusate inimeste käekottidest, riietest ja välimusest. Aga rääkides mõtleme kontekstile, hoiame peas neid sõnastamata ootusi ja hoiakuid.

Ja kui juba räägime, siis ikka võrdselt. Et president peaks olema kogu rahva – seega ka naiste – president, siis küsime alustuseks Siim Kallaselt tema eelistuste kohta näohooldustoodete osas. Allar Jõksilt tuleb kindlasti pärida prilliraamide brändide kohta ja Eiki Nestor jagagu mõtteid sellest, milliseid päevitusriideid eelistab ja võibolla on neid, keda huvitaks Jaak Jõerüüdi nõuanded suvise jalahoolduse osas. Tundub imelik? Naiste puhul ilmselt ei tunduks.

Kui meid see info muidu ei huvita, siis küsime kas või kandidaatide stressitaluvuse – ja sotsiaalse tundlikkuse – testimiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Jaanus Kangur: minu Eesti riik on isamaaline ja rahvus ilma auklike sokkideta
    11:18

    „Ma usun, et Valdur Mikita on tore mees ja hindan väga tema talenti, aga minu rahvus on erinev. Minu rahvus algab minu vanaisast, kes kandis korralikku ülikonda, nahksaapaid ja leistangvuntse. Ta oleks välimuselt pigem sakslane kui mikitalik metsaeestlane. Minu rahvus on pigem kultuuriline kui looduslik,“ kirjutab religiooniantropoloog Jaanus Kangur.

  • foto
    Rain Kooli: kelle naist me siis täna koos peksma hakkame?
    Eile

    „Mis meil viga on? See, miks me oleme vägivaldsed, on iseasi, aga miks me lähisuhtevägivalla olemasolu või ulatust endale tunnistada ei taha?“ ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli käsitleb Vikerraadio päevakommentaaris presidendi kõne lähisuhtevägivalla osa ja selle vastureaktsioone.

  • foto
    Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta
    Eile

    Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.