Kätlin Konstabel: Kaljuranna käekott ja luba kanda ehk tõsine jutt ridikülist ja rõivastest

Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas. (Foto: Liis Velsker/ERR)
Kätlin Konstabel
10.06.2016 15:00
Rubriik: Arvamus

Meedia ja avalikkus ei kohtle ka tänapäeva Eestis mees- ja naispoliitikuid võrdselt, leiab psühholoog Kätlin Konstabel oma arvamusartiklis.

Pean tunnistama, et minu jaoks on alati olnud äärmiselt kummaline kuulata arutelusid sellest, kas Eesti ikka on valmis naispresidendiks. Kuidas üldse tuleb inimestele pähe millegi sellise üle arutleda? Kas tegelikult valitseb ikkagi usk, et kõigil naistel on suur vaimne ja füüsiline liitpuue?

Arutada võiks ju siis, kui presidendi ametiülesannete seas oleks tegevusi, mis eeldaks pidevat jõukatsumist Gerd Kanteri ja Margus Hundi mõõtu vägimeestega. Või kui naispresidendi ametisse sattumise puhul kardetakse võimude lahususe printsiibi pärast – sest oht, et ükski meessoost minister, kohtunik või riigikogulane ei suuda siis enam selge peaga mõelda, on lihtsalt niivõrd suur. Või kui on tõendatavalt olemas oht, et naispresidendid hakkavad ÜRO täiskogu ees kõnet pidades, sõja puhkedes või vabariigi aastapäeva vastuvõtu kätlemistseremoonia ajal sünnitama.

Aga muidu – kust tuleb täiesti mõistlike inimeste pähe mõte, et sellises asja peaks 21.sajandil üldse kahtlema?

Eelnev võikski tunduda marslaste või muude teispoolsete tegelaste aruteluteema, kui Eesti reaalsus poleks see, et päris tavalises elus kehtivad siiski endiselt nii mõnigi kord meeste ja naiste kohta erinevad eeldused. Tegelikult meie kõigi peas. Neist ei räägita kodus, nagu ei räägita igapäevaelus sellest, et inimestel on üldiselt nina keset nägu ja ööpäevas on 24 tundi. Mida sa elementaarsetest asjadest ikka räägid.

Kas meestele ja naistele on lubatud samad käitumisviisid?

Kui peres näiteks mehe puhul on üsna aktsepteeritav, et ta teinekord tuleb koju poole öö ajal ja pehmelt öeldes joviaalses tujus, siis kas samamoodi võib teinekord toimida ka naine? Kui naine võtab teatada, et tal viskas tööl nagunii üle, tuleb ära ja on lastega kohe pikka aega kodus, siis kas sama oleks mingil teisel ajahetkel lubatud ka mehele? Naine peab end sättima (ja saab aja kulutamise eest armastava abikaasa torina osaliseks), mees paneb lihtsalt midagi selga – aga kas vastupidi võiks?

Käekotid, kingad, meik, kleidid – tundub mõttetu pealiskaudne teema. Mis me sellest üldse räägime, õige inimene nii tühistele asjadele ei mõtle… Ega me ”õigete meeste” puhul ju üldse välimusest väga räägigi – ainult siis, kui ta ikka tõeliselt räpane on. Mees võtab presidendi vastuvõtuks laenutusest fraki, sest kes see viitsib nii edevat asja õmmelda lasta. Naine seevastu käib mitu kuud disainereid ja õmblejaid pidi. Isegi ei mõtle laenutusest, sest kus selle häbi ots, kui keegi teada saaks. Mis siis, et frakki saab kanda mitu korda ja daamidel vaadatakse ballikleidi korduva kandmise peale viltu juba sadu aastaid.

Kõik need on väikesed detailid igapäevaelus, mida me tähele ei pane ja mis just oma tähelepandamatuses annavad märku sellest, kui sügaval meie sisemuses sooga seotud ootused ja standardid on.

Peaministri luba kanda käekotti

Meie välisminister Marina Kaljurand omab kena sinist käekotti, mille puhul tegi keegi kindlaks firma ja hinna, lugu avaldati meedias. Infot tuli palju, muu hulgas saime teada sellest, et ajakirjaniku arvates tähistab väljend „luksuslik“ käekotte hinnavahemikus 500-4000. Aga saime teada ka, et välisminister oli ühel tegusate naiste üritusel viidanud, et Taavi Rõivas olla talle kotiloo meediasse jõudmise järel helistanud ja teatanud, et sellise käekoti omamises pole halba midagi, vastupidi.

On pakutud välja, et küllap viskas Marina Kaljurand peaministrilt saadud käekotikandmisloa saamise asjus nalja ja seda tahakski väga uskuda. Ent ometi on igasuguse kommunikatsiooni puhul tähtis see, mis sõnum kohale jõuab – ja kui kohale jõuab vale sõnum, mitte algselt kavatsetu, siis on asjad kehvasti. Süüdistada sõnumi vastuvõtjat võib (et kuidas inimesed ometi nalja ei mõista), aga selline süüdistamine pole tõhus – sõnumi saatjal on alati mõistlik esmalt enda osa läbi mõelda, selles tarvidusel muutusi teha.

Igatahes midagi pole parata, selle loo juures on probleemne kõik muu, välja arvatud see, et ühel naisel, kes juhtumisi on ka välisminister, on ilus käekott.

Probleem on, et taolisi detaile paneb meedia tähele just naispoliitikute juures. Kui tihti meil hinnatakse ja arvustatakse meespoliitikute kellade, ülikondade, kingade, portfellide jne brände ja väärtust? Kui ei, siis miks? Taavi Rõivase sokkide puhul on oldud korduvalt elevil nende värvi tõttu – aga hinnast ega firmamärgist ei räägita midagi.

Edasi... miks pidi daam teiste väljapaistvate daamide ees kõneledes üldse käekotilugu jutuks võtma; kas võis arvata, et see seltskond poleks mõistev? Miks sobis selleks peaministrile viitamine – ühtepidi on ju juba see veider, et kolmekümnendates mees on keegi, kes mõnevõrra soliidsemas eas daamile käekottide asjus nõu annab, teisalt, jah, ei jäta head muljet, kui peaminister sellisel viisil presidendiks soovivat naissoost ministrit toetab.

Ja see huvitav mõte, et midagi vähemat ministrilt ei ootakski – sellest võib välja lugeda, et valitsuskabineti liikmed peaksidki peaministri arvates just luksusbrände kandma. Kas kannavad, kas see on vältimatu eeldus? Ja siit jõuame uuesti tagasi „põletava“ küsimuseni peaministri sokkide hinna kohta. Mis algselt võis olla nali, sai korraga külge suure rodu küsitavaid tähendusi.

Muide, keegi pole millegipärast küsinud Taavi Rõivaselt kommentaari, et kas ta siis helistas Marina Kaljurannale või oli tegu naljajutuga – helistamise fakti olemasolu annaks oluliselt rohkem infot peaministri ja tema arusaamade kohta.

Välimus on seotud sissetulekuga

Kogu see arutamine välimuse üle võiks muidugi tunduda tühine, kui välimus ei mõjutaks inimeste reaalset hakkamasaamist. Alles äsja, ajakirja Research in Social Stratification and Mobility juuninumbris avaldati uuring, milles osales 14600 meest ja naist vanuses 24-32 aastat. Leiti, et välimus ja sissetuleku suurus on seotud. Seotud nii meestel kui naistel, aga just naistel on äärmiselt oluline vahendav tegur see, kui sätitud ja hoolitsetud nad on.

Kui arvestada seda, et naistel kulub kõige selle peale meestest oluliselt enam nii aega kui ka raha, siis ei saa nentida muud kui seda, et see olukord pole päris aus ning välimusest võib ja tuleb n-ö tõsistegi teemade juures – nagu näiteks poliitika – rääkida küll.

Küsimus on aga, et kuidas seda mõistlikult teha. Vahest võiks võtta eeskuju sellest, kuidas käsitleti (peamiselt USA) meedias kahe silmapaistva naise – Hillary Clintoni ja Sheryl Sandbergi – rõivastuse detaile.

Muu hulgas naiste jõustamise liikumise „Lean In“ rajaja Sheryl Sandbergi külmrelvana näivate tikk-kontsadega stiletod jaanuarikuisel Davosi majandusfoorumil andsid põhjust analüüsida välimusega seotud topeltstandardeid ka infotehnoloogiasektoris. Kui tuletame meelde, et just selles valdkonnas on levinud mitteformaalne riietusmistiil, siis kas see ikka on aktsepteeritud kõigi puhul?

Kui Mark Zuckerberg on öelnud, et tema rohke hallide t-särkide kogu on tingitud sellest, et tal tuleb otsustada tähtsamaid asju kui riiete valik, siis see väga mõistlik mõte võiks ju olla aktsepteeritav ka naiste puhul. Kas aga on? Või on naisel positsioonist sõltumata vaja valmis olla kuulma süüdistusi liigses pealiskaudsuses või edevuses – või siis vastupidi, oskamatuses enda välimuse eest hoolitseda? Kindlasti ei kirjuta keegi Sandbergile ette, mida ta kandma peab, aga tajutud ootused on siiski olemas.

Teine hiljutine näide – Hillary Clintoni 12 495 dollarit maksnud Armani jakk, mida ta kandis aprillis, kõneledes ebavõrdsusest, töökohtade loomisest ja pensionidest.

Jah, Clintonit on süüdistanud halvas kontekstitunnetuses, aga on ka teisi vaatenurki. Kas või seesama mõte, et kas ta siis ei või olla see, kes ta on – ennast üles töötanud tubli naine, kel seljas oma raha eest ostetud jakk? Hinnatud on Clintoni püüdlusi oma stiili paremaks seada, arutatud, et kas siht – naine USA presidendiks – on väärt osana taktikast ka välimusele suurema tähelepanu pööramist.

Välja on toodud ka Donald Trumpi särkide ja ülikondade hindu ning tõsiasja, et olles tugevalt immigrantide vastane ja rõhutades kodumaise majanduse edendamist ja töökohtade loomist, eelistab ta ise Euroopa luksusbrände ja Hiinas tehtud lipse.

Räägime välimusest, aga asjalikult

Rõivad ja välimus on diplomaatias, tegelikult igasuguses suhtluses oluline teema – sinna pole midagi pole parata. Saadavad sõnumeid, tahame või ei taha.

Marina Kaljuranna sallikandmine Iraani visiidi ajal tekitas sisulise arutelu selle kohta, mil määral me peame teise kultuuri tavadega arvestama. Tema prossid võivad saada sama legendaarseteks sõnumikandjateks kui omal ajal Madeleine Albrighti omad olid.

Mailis Repsi püüe end presidendiametist mõtlema asudes soliidsemaks putitada leidis heakskiitu, aga Taavi Rõivas võlub inimesi jätkuvalt noortepärasusega ja keegi ei pahanda. Miks niipidi ja mitte teisiti?

Seega, räägime ikka presidendikandidaatide ja teiste tegusate inimeste käekottidest, riietest ja välimusest. Aga rääkides mõtleme kontekstile, hoiame peas neid sõnastamata ootusi ja hoiakuid.

Ja kui juba räägime, siis ikka võrdselt. Et president peaks olema kogu rahva – seega ka naiste – president, siis küsime alustuseks Siim Kallaselt tema eelistuste kohta näohooldustoodete osas. Allar Jõksilt tuleb kindlasti pärida prilliraamide brändide kohta ja Eiki Nestor jagagu mõtteid sellest, milliseid päevitusriideid eelistab ja võibolla on neid, keda huvitaks Jaak Jõerüüdi nõuanded suvise jalahoolduse osas. Tundub imelik? Naiste puhul ilmselt ei tunduks.

Kui meid see info muidu ei huvita, siis küsime kas või kandidaatide stressitaluvuse – ja sotsiaalse tundlikkuse – testimiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    12:45

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna raadio 2-s

foto
Agenda: Euroopa parempopulistid

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks on parempopulistid Euroopas aina suuremat toetust saamas? Selgitab Välispoliitika Instituudi vanemuurija Aap Neljas.

Tartust saab idufirmanduse keskus. Mida see täpsemalt tähendab, räägib sTARTUp Day ürituse algataja Andres Kuusik.

Terves kehas terve vaib tutvustab treener Sandra Raju treenimise advendikalendrit.

R2 aastahiti hääletus