Kätlin Konstabel: Kaljuranna käekott ja luba kanda ehk tõsine jutt ridikülist ja rõivastest

Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas. (Foto: Liis Velsker/ERR)
Kätlin Konstabel
10.06.2016 15:00
Rubriik: Arvamus

Meedia ja avalikkus ei kohtle ka tänapäeva Eestis mees- ja naispoliitikuid võrdselt, leiab psühholoog Kätlin Konstabel oma arvamusartiklis.

Pean tunnistama, et minu jaoks on alati olnud äärmiselt kummaline kuulata arutelusid sellest, kas Eesti ikka on valmis naispresidendiks. Kuidas üldse tuleb inimestele pähe millegi sellise üle arutleda? Kas tegelikult valitseb ikkagi usk, et kõigil naistel on suur vaimne ja füüsiline liitpuue?

Arutada võiks ju siis, kui presidendi ametiülesannete seas oleks tegevusi, mis eeldaks pidevat jõukatsumist Gerd Kanteri ja Margus Hundi mõõtu vägimeestega. Või kui naispresidendi ametisse sattumise puhul kardetakse võimude lahususe printsiibi pärast – sest oht, et ükski meessoost minister, kohtunik või riigikogulane ei suuda siis enam selge peaga mõelda, on lihtsalt niivõrd suur. Või kui on tõendatavalt olemas oht, et naispresidendid hakkavad ÜRO täiskogu ees kõnet pidades, sõja puhkedes või vabariigi aastapäeva vastuvõtu kätlemistseremoonia ajal sünnitama.

Aga muidu – kust tuleb täiesti mõistlike inimeste pähe mõte, et sellises asja peaks 21.sajandil üldse kahtlema?

Eelnev võikski tunduda marslaste või muude teispoolsete tegelaste aruteluteema, kui Eesti reaalsus poleks see, et päris tavalises elus kehtivad siiski endiselt nii mõnigi kord meeste ja naiste kohta erinevad eeldused. Tegelikult meie kõigi peas. Neist ei räägita kodus, nagu ei räägita igapäevaelus sellest, et inimestel on üldiselt nina keset nägu ja ööpäevas on 24 tundi. Mida sa elementaarsetest asjadest ikka räägid.

Kas meestele ja naistele on lubatud samad käitumisviisid?

Kui peres näiteks mehe puhul on üsna aktsepteeritav, et ta teinekord tuleb koju poole öö ajal ja pehmelt öeldes joviaalses tujus, siis kas samamoodi võib teinekord toimida ka naine? Kui naine võtab teatada, et tal viskas tööl nagunii üle, tuleb ära ja on lastega kohe pikka aega kodus, siis kas sama oleks mingil teisel ajahetkel lubatud ka mehele? Naine peab end sättima (ja saab aja kulutamise eest armastava abikaasa torina osaliseks), mees paneb lihtsalt midagi selga – aga kas vastupidi võiks?

Käekotid, kingad, meik, kleidid – tundub mõttetu pealiskaudne teema. Mis me sellest üldse räägime, õige inimene nii tühistele asjadele ei mõtle… Ega me ”õigete meeste” puhul ju üldse välimusest väga räägigi – ainult siis, kui ta ikka tõeliselt räpane on. Mees võtab presidendi vastuvõtuks laenutusest fraki, sest kes see viitsib nii edevat asja õmmelda lasta. Naine seevastu käib mitu kuud disainereid ja õmblejaid pidi. Isegi ei mõtle laenutusest, sest kus selle häbi ots, kui keegi teada saaks. Mis siis, et frakki saab kanda mitu korda ja daamidel vaadatakse ballikleidi korduva kandmise peale viltu juba sadu aastaid.

Kõik need on väikesed detailid igapäevaelus, mida me tähele ei pane ja mis just oma tähelepandamatuses annavad märku sellest, kui sügaval meie sisemuses sooga seotud ootused ja standardid on.

Peaministri luba kanda käekotti

Meie välisminister Marina Kaljurand omab kena sinist käekotti, mille puhul tegi keegi kindlaks firma ja hinna, lugu avaldati meedias. Infot tuli palju, muu hulgas saime teada sellest, et ajakirjaniku arvates tähistab väljend „luksuslik“ käekotte hinnavahemikus 500-4000. Aga saime teada ka, et välisminister oli ühel tegusate naiste üritusel viidanud, et Taavi Rõivas olla talle kotiloo meediasse jõudmise järel helistanud ja teatanud, et sellise käekoti omamises pole halba midagi, vastupidi.

On pakutud välja, et küllap viskas Marina Kaljurand peaministrilt saadud käekotikandmisloa saamise asjus nalja ja seda tahakski väga uskuda. Ent ometi on igasuguse kommunikatsiooni puhul tähtis see, mis sõnum kohale jõuab – ja kui kohale jõuab vale sõnum, mitte algselt kavatsetu, siis on asjad kehvasti. Süüdistada sõnumi vastuvõtjat võib (et kuidas inimesed ometi nalja ei mõista), aga selline süüdistamine pole tõhus – sõnumi saatjal on alati mõistlik esmalt enda osa läbi mõelda, selles tarvidusel muutusi teha.

Igatahes midagi pole parata, selle loo juures on probleemne kõik muu, välja arvatud see, et ühel naisel, kes juhtumisi on ka välisminister, on ilus käekott.

Probleem on, et taolisi detaile paneb meedia tähele just naispoliitikute juures. Kui tihti meil hinnatakse ja arvustatakse meespoliitikute kellade, ülikondade, kingade, portfellide jne brände ja väärtust? Kui ei, siis miks? Taavi Rõivase sokkide puhul on oldud korduvalt elevil nende värvi tõttu – aga hinnast ega firmamärgist ei räägita midagi.

Edasi... miks pidi daam teiste väljapaistvate daamide ees kõneledes üldse käekotilugu jutuks võtma; kas võis arvata, et see seltskond poleks mõistev? Miks sobis selleks peaministrile viitamine – ühtepidi on ju juba see veider, et kolmekümnendates mees on keegi, kes mõnevõrra soliidsemas eas daamile käekottide asjus nõu annab, teisalt, jah, ei jäta head muljet, kui peaminister sellisel viisil presidendiks soovivat naissoost ministrit toetab.

Ja see huvitav mõte, et midagi vähemat ministrilt ei ootakski – sellest võib välja lugeda, et valitsuskabineti liikmed peaksidki peaministri arvates just luksusbrände kandma. Kas kannavad, kas see on vältimatu eeldus? Ja siit jõuame uuesti tagasi „põletava“ küsimuseni peaministri sokkide hinna kohta. Mis algselt võis olla nali, sai korraga külge suure rodu küsitavaid tähendusi.

Muide, keegi pole millegipärast küsinud Taavi Rõivaselt kommentaari, et kas ta siis helistas Marina Kaljurannale või oli tegu naljajutuga – helistamise fakti olemasolu annaks oluliselt rohkem infot peaministri ja tema arusaamade kohta.

Välimus on seotud sissetulekuga

Kogu see arutamine välimuse üle võiks muidugi tunduda tühine, kui välimus ei mõjutaks inimeste reaalset hakkamasaamist. Alles äsja, ajakirja Research in Social Stratification and Mobility juuninumbris avaldati uuring, milles osales 14600 meest ja naist vanuses 24-32 aastat. Leiti, et välimus ja sissetuleku suurus on seotud. Seotud nii meestel kui naistel, aga just naistel on äärmiselt oluline vahendav tegur see, kui sätitud ja hoolitsetud nad on.

Kui arvestada seda, et naistel kulub kõige selle peale meestest oluliselt enam nii aega kui ka raha, siis ei saa nentida muud kui seda, et see olukord pole päris aus ning välimusest võib ja tuleb n-ö tõsistegi teemade juures – nagu näiteks poliitika – rääkida küll.

Küsimus on aga, et kuidas seda mõistlikult teha. Vahest võiks võtta eeskuju sellest, kuidas käsitleti (peamiselt USA) meedias kahe silmapaistva naise – Hillary Clintoni ja Sheryl Sandbergi – rõivastuse detaile.

Muu hulgas naiste jõustamise liikumise „Lean In“ rajaja Sheryl Sandbergi külmrelvana näivate tikk-kontsadega stiletod jaanuarikuisel Davosi majandusfoorumil andsid põhjust analüüsida välimusega seotud topeltstandardeid ka infotehnoloogiasektoris. Kui tuletame meelde, et just selles valdkonnas on levinud mitteformaalne riietusmistiil, siis kas see ikka on aktsepteeritud kõigi puhul?

Kui Mark Zuckerberg on öelnud, et tema rohke hallide t-särkide kogu on tingitud sellest, et tal tuleb otsustada tähtsamaid asju kui riiete valik, siis see väga mõistlik mõte võiks ju olla aktsepteeritav ka naiste puhul. Kas aga on? Või on naisel positsioonist sõltumata vaja valmis olla kuulma süüdistusi liigses pealiskaudsuses või edevuses – või siis vastupidi, oskamatuses enda välimuse eest hoolitseda? Kindlasti ei kirjuta keegi Sandbergile ette, mida ta kandma peab, aga tajutud ootused on siiski olemas.

Teine hiljutine näide – Hillary Clintoni 12 495 dollarit maksnud Armani jakk, mida ta kandis aprillis, kõneledes ebavõrdsusest, töökohtade loomisest ja pensionidest.

Jah, Clintonit on süüdistanud halvas kontekstitunnetuses, aga on ka teisi vaatenurki. Kas või seesama mõte, et kas ta siis ei või olla see, kes ta on – ennast üles töötanud tubli naine, kel seljas oma raha eest ostetud jakk? Hinnatud on Clintoni püüdlusi oma stiili paremaks seada, arutatud, et kas siht – naine USA presidendiks – on väärt osana taktikast ka välimusele suurema tähelepanu pööramist.

Välja on toodud ka Donald Trumpi särkide ja ülikondade hindu ning tõsiasja, et olles tugevalt immigrantide vastane ja rõhutades kodumaise majanduse edendamist ja töökohtade loomist, eelistab ta ise Euroopa luksusbrände ja Hiinas tehtud lipse.

Räägime välimusest, aga asjalikult

Rõivad ja välimus on diplomaatias, tegelikult igasuguses suhtluses oluline teema – sinna pole midagi pole parata. Saadavad sõnumeid, tahame või ei taha.

Marina Kaljuranna sallikandmine Iraani visiidi ajal tekitas sisulise arutelu selle kohta, mil määral me peame teise kultuuri tavadega arvestama. Tema prossid võivad saada sama legendaarseteks sõnumikandjateks kui omal ajal Madeleine Albrighti omad olid.

Mailis Repsi püüe end presidendiametist mõtlema asudes soliidsemaks putitada leidis heakskiitu, aga Taavi Rõivas võlub inimesi jätkuvalt noortepärasusega ja keegi ei pahanda. Miks niipidi ja mitte teisiti?

Seega, räägime ikka presidendikandidaatide ja teiste tegusate inimeste käekottidest, riietest ja välimusest. Aga rääkides mõtleme kontekstile, hoiame peas neid sõnastamata ootusi ja hoiakuid.

Ja kui juba räägime, siis ikka võrdselt. Et president peaks olema kogu rahva – seega ka naiste – president, siis küsime alustuseks Siim Kallaselt tema eelistuste kohta näohooldustoodete osas. Allar Jõksilt tuleb kindlasti pärida prilliraamide brändide kohta ja Eiki Nestor jagagu mõtteid sellest, milliseid päevitusriideid eelistab ja võibolla on neid, keda huvitaks Jaak Jõerüüdi nõuanded suvise jalahoolduse osas. Tundub imelik? Naiste puhul ilmselt ei tunduks.

Kui meid see info muidu ei huvita, siis küsime kas või kandidaatide stressitaluvuse – ja sotsiaalse tundlikkuse – testimiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.