Rain Kooli: nüüdismeedia loojang
Head liigikaaslased, kes te kõik ajakirjanduses või laiemalt meedias töötate! Ma tulen kõrgelt ülevalt ja... jajah, võiksin ma vaid öelda, et „häid uudiseid toon teile sealt“! Tegelikult võin ma ainult tõdeda, et me kõik, kes me praeguselaadses meedias töötame, oleme end sidunud loojangu poole teel oleva valdkonnaga.
Olen ajakirjanduses töötatud 24 aasta jooksul osalenud lugematutel koosolekutel ja ajurünnakutel, kus meediainimesed on tõrjunud märke nende ala tabavatest muutustest pea liiva alla peitmise ning enesesugestiooni kokteiliga, milles oliividena ulbivad meenutused ajaloost: ajaleht ei tapnud raamatut, kino ei tapnud teatrit, televisioon ei tapnud kino, video ei tapnud televisiooni...
Õige ta on. Aga mäletagem ka ajaloost, et Esimese maailmasõja osalised ei tapnud inimesi "rohkem" kui kümme miljonit – samas aga piisas pisikesest salakavalast gripiviirusest (mida tänapäeval tuntakse Hispaania gripi nime all), et nakatada üle poole miljardi inimese ning tappa neist kuni 100 miljonit.
Ajal, mil „ajaleht ei tapnud raamatut, kino ei tapnud teatrit, televisioon ei tapnud kino ja video ei tapnud televisiooni“, ei olnud meil internetti. Veel mõnekümne aasta tagusel ajal – mil ka internet ei tapnud kõike eelloetletut – ei olnud meil piisava kiirusega internetti. Nüüd aga on. Internet on meediat tabanud gripiviirus ja nutiseadmed koos ülikiire mobiilse interneti ja püsimaksetega pakettidega on harjumuspärase meedia jaoks Hispaania gripp.
Käisin läinud nädalavahetusel Helsingis, kuhu üks mobiilsideoperaatoritest – Elisa – oli toonud muu hulgas Youtube'i ja Netflixi tõhusad tegijaid. Nende etteastetest ehk huvitavamadki olid aga meediatarbimisharjumuste muutumist esitlenud uuringutulemused.
Kui valima peaks televisiooni ja interneti vahel, valiks juba rohkem kui pool (60 protsenti) soomlastest interneti. Eriti märkimisväärne on tulemus alla 25-aastaste vanuserühmas: neist on valmis traditsioonilise televisiooni interneti kasuks hülgama 82 protsenti.
Jah, praegused uuringud näitavad, et telesaadete vaatamine mobiilsetest vidinatest (nagu näiteks nutitelefonidest ja tahvelarvutitest) on alla 25-aastaste komme. Pärast seda vanust muutub mobiilsete vahendite kasutamine telesaadete või filmide vaatamiseks üsna järsult.
Oleks aga enesepettus lähtuda sellest, et mingi vanuse saabudes muutuvad inimesed oma meediatarbimises selgelt traditsioonilisemaks ja pensioniikka jõudes on ka tänased 20-aastased televiisorist saatevoogu jälgiv ning paberlehte krabistav seltskond.
Kaugel sellest.
Meie kodudes lihtsalt alles kasvab esimene tõeline nutinetipõlvkond, kelle majapidamistes pole televiisori jaoks kohta või kui on, siis lihtsalt suurema ekraanina, kuhu mobiilsest vidinast sisu peegeldada. Nad ei loobu oma harjumustest vanuse kasvades, vaid vastupidi – nad võtavad need endaga uutesse vanuserühmadesse kaasa, süvendavad ja täiendavaid neid ning samal ajal surevad traditsioonilisel viisil meediat tarbivad inimesed eest ära.
Paljudes meedialiikides on läinud saja aasta jooksul nähtud eelnenud meedialiikide hukku. Ja kõik need ennustused on osutunud vähemalt lühemas perspektiivis ennatlikeks. Aga sellist revolutsiooni, nagu meie nutinetipööre, pole maailm ka kunagi kogenud.
Mis on siis tulevik?
Tulevik on endale Rootsi laua kombel „taldrikule“ tõstetav menüü, kus telesaateid valitakse ainult nende huvitavuse järgi erinevatest allikatest, avaõiguslikest ringhäälingutest Netflixi taoliste operaatoriteni – kes omakorda toodavad üha enam oma sisu.
Tulevik on teleseriaalide osade vaatamine pideva roduna, mille ingliskeelne nimi binge watching viitab „prassimisele“ ja „pummelungile“, aga mida on nimetatud ka teleseriaali vaatamiseks raamatulugemise laadsel moel. Üks osa korraga on, nagu loeks ajalehest järjejuttu, terve hooaeg korraga on aga nagu raamat.
Kui me aga tahame teada, milline on päris tulevik – ja ühtlasi praeguse meedia suurim väljakutse – siis tuleks pöörata pilgud ka Eestis kasvavate 10-aastaste poole. Oma tahvelarvutites on neil juba täna oma Youtube'i kanal või paar ning nad jälgivad välismaiseid vlogger'eid, videoblogijaid, kes avaldavad kasutajaid huvitavate valdkondadega seotud videosid paeluval ning isikupärasel moel. Igal nendest 10-aastastest on võimalik jõuda otse nendeni, kes – sõna otseses või kaudses mõttes – räägivad nendega nende keeles. Ilma vahendajateta.
Seega – tulevik on täielik valikuvabadus ja harjumus seda kasutada. See tähendab meile, praegustele meediategijatele karmi konkurentsi, sest meeldigu meile mõelda, mida tahes, meid läheb tuleviku meediatarbijatele üha vähem vaja.
Positiivse lõpetusena kõlagu aga tõdemus, et üks asi püsib ka edaspidi, eristades terad sõkaldest – heade lugude hästi jutustamise oskus.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
Allikas: Vikerraadio meediateemaline päevakommentaar