ESSEE: See lõhnas nagu vangla ehk 25 aastat taastatud iseseisvust – päevad, mis ajavad segadusse

Rain Kooli on Eesti rahvusringhäälingu arvamustoimetaja. (Foto: ERR)
Rain Kooli
20.08.2016 14:16
Rubriik: Arvamus

"Totalitaarne režiim imeb usalduse nagu õhu kinnisest ruumist. Igasuguse. Inimese usalduse riigi vastu, inimeste usalduse teineteise vastu, riigi usalduse inimese vastu, tööandja usalduse töövõtja vastu, laste usalduse vanemate ja vanemate usalduse laste vastu jne jne. Ning kui minult küsitakse, kas see usaldus on uuesti taastunud, siis ma ütlen, et me liigume iga päevaga selles suunas. Aga me ei ole veel kohal," kirjutab Rain Kooli oma essees.

***

See lõhnas nagu vangla.

Vanglalik oli ka selle asukoht uhke ajalooga koolihoone keldrikorrusel. Oma trellitatud pisikeste akende, pikkade laudade, kollakashämara tehisvalguse ja mööda põrandat kolisevate raudjalgadega taburettidega meenutas see paika, kuhu sajad lapsed ja noored on kinni pandud. Elu eest suletud.

Olidki.

Aga kõige hullem oli lõhn. Läppunud imalrasvase tihkusega, mis kujutas endast hapukapsa ja kartulikeetmisvee, põhja kõrbevate toitude ja halvasti pestud nõude lõputut lehka, oli mul talumatult raske hakkama saada. Lõhnale lisandusid alumiiniumnõud, mis neid alati katva rasvakihi tõttu kippusid sõrmede vahel libisema. Need ajasid öökima isegi siis, kui nendesse polnud veel kallatud seda, mida toona toiduks nimetati.

Vabaduse puudumine kui selline on iseenesest ju ainult isolatsioon. Kogu see halbus ja inetus, mõttetus ja kurjus… see on see, mis päriselt seestpoolt sööb.

See minu lapsepõlve koolisöökla on minu jaoks moodustunud omamoodi sümboliks. Kõige selle inetuse, maitsetuse, mustuse, laiskuse, ebatõhususe ja ebaesteetilisuse kehastuseks, mis Nõukogude Liidus kõige muu üle valitsesid. See pole loomulikult sümbolitest ainus, aga see on üks varasematest ja seetõttu minus väga sügaval. Taju, et kõik, absoluutselt kõik suudeti mingi vastikusvaabaga üle valada.

Koolisöökla kõrval paiknenud riietehoidudes toimunu on aga minu jaoks endiselt selle kurjuse ja ebainimlikkuse sümbol, millest kogu nõukogude impeerium läbi imbunud oli. Metsistunud, inimväärikuse kaotanud (või tihti seda üldse mitte leidnudki) lapsed pressisid välja, valetasid ja varastasid ning mõnitasid, peksid ja alandasid juba esimestes klassides keda iganes, kes natukenegi õrnem või haavatavam oli.

Tagantjärele olen ma aru saanud, et minusse on juba kusagil sünnihetke paiku mingil müstilisel kombel külvatud sügav, rakutasandi vajadus hea, ilusa, kvaliteetse ja maitseka järele. Kogu omaaegne nõukogude tegelikkus oli aga kõige selle vastand. Seetõttu oli ka nõukogude aeg minu jaoks eriti raske taluda. Vabaduse puudumine kui selline on iseenesest ju ainult isolatsioon. Kogu see halbus ja inetus, mõttetus ja kurjus… see on see, mis päriselt seestpoolt sööb.

Ei, see minu lapsepõlve koolisöökla ei lõhnanud nagu vangla. See oligi. Igal pool oli.

Patarei sees ja väljas toimuva vahe oli vaid selles, et väljaspool oli rohkem kohti, kuhu peitu minna.

***

Olen nüüd, 25 aasta täitumise lävepakul iseseisvuse taastamisest, mineviku peale tavalisest enam mõelnud. Osaliselt ka seoses sellega, et pean ikka aeg-ajalt vastama küsimusele ”Kui kaua sa oled Eestis elanud?”. Üha enam vastan sellele küsimusele, et 9 aastat. Eestis elatud aeg hakkab minu jaoks vaimselt tiksuma 2007. aastast, mil Soome lahe põhjakaldalt lõunakaldale asusin.

Võib-olla on asi vanuses, võib-olla selles, et saan nüüd lõpuks takistamatult järele anda oma vajadusele hea, ilusa, kvaliteetse ja maitseka järele, kuid minu jaoks tundub üha võimatum arvestada Nõukogude Liidus sundveedetud aega Eestis elatud aja hulka. See võis tehniliselt olla pinnas, mida eesti keele kõnelejad olid vähemalt tuhande aasta jagu asustanud, aga see polnud Eesti.

Selles oli liiga palju olemuslikult väära. Sellel pildil oli kõik valesti.

Lapsepõlve helged hetked ei olnud nõukogude aja inimlikkuse märk. Need hetked olid kõik, mis oli alles sellest Eestist, kus oli head ja ilusat. Küünlaleek pimeduses. Kaunis, aga kaduv.

Jah, tihti kuuleb öeldavat, et nõukogude aeg polnud siiski läbinisti paha, et siis ka elati ja oldi õnnelikud. Tõsi. Inimene bioloogilise olendina allub oma neurokeemilistele protsessidele sisuliselt igas süsteemis. Aga see ei rehabiliteeri aega ega süsteemi, vaid räägib elusolendite määratud käitumisest.

Nõukogude süsteem oli läbinisti mäda ning selle mõju ulatus kõikjale, isegi kõige isoleeritumasse metsatallu või kõige põlisemasse suguvõsa kodupaika. Kas või seeläbi, et mingil tasandil sai nendesse paikadesse ainult põgeneda. Seal sai eralduda, mitte elada.

Tõsi, mäletan oma lapsepõlvest ka teistsuguseid hetki. Vanaema sünnipäevi tädi tehtud moonikoogi ja suguvõsa meeste laulu ning naljaga. ”Püha öö” laulmist jõuluküünalde valgel. Peidetud raamatut, kust leidunud lakoonilised read seletasid toonasele teismelisele poisile, miks ta on täna, 45-aastaselt on juba vanem kui kumbki tema vanaisa iial olla sai.

Aga ma ei näe neid hetki kui nõukogude aja helguse või inimlikkuse märke. Tegelikult olid need just nimelt vastupidi välgatused minevikust, üksikud kaarjooned väljapoole nõukogude tegelikkust.

Need hetked olid kõik, mis oli alles sellest Eestist, kus oli head ja ilusat, kvaliteetset ja maitsekat, tõhusat ja esteetilist. Küünlaleek pimeduses. Kaunis, aga kaduv.

***

Tänavu esilinastus filmilavastaja Triin Ruumeti ning tema näitlejate väga hea töö, ”Päevad, mis ajasid segadusse”. See on suurepärane pilk kõigele sellele ühest küljest joovastumisele ning valikute paljususele, teisalt võimaluste piiratusele, ebamäärasusele ja sumedusele, mis 1990. aastate esimest poolt iseloomustasid.

Iseendast vabaks murdmisele ja iseendasse eksimisele.

Paradoksaalsel moel aitab Ruumeti film vastata küsimusele, mille paljud paratamatult endalt täna või lähipäevil küsivad. Kuhu Eesti on selle taastatud iseseisvuse veerandsaja aastaga jõudnud?

Kes me täna oleme? Kas me oleme vabad?

Mitmel tasandil kindlasti. Aga mitte päris.

Ja ma ei pea siinkohal silmas Euroopa Liidu või NATO liikmesust ega liitlasvägede pataljoni püsipaigutust. Ma ei pea isegi silmas tõsiasja, et meie elatustase moodustab endiselt 2/3 Euroopa Liidu keskmisest.

Totalitaarne režiim imeb usalduse nagu õhu kinnisest ruumist ning alles jääb halvav vaakum.

2013. tähistati Eestis priiuse põlistumise päeva. See oli verstapost, mille möödumisest saadik on meie taastatud iseseisvus kestnud iga päevaga üha enam kui sõjaeelne iseseisvus. Eesti on sellest päevast alates olnud iseseisev kauem kui kunagi varem.

Kuid aastaid ja aegu võib vaadata ka teisiti.

Tänaseks on Eesti olnud iseseisev kokku 47 aastat. Okupeeritud ja lämmatatud oleme me aga pärast iseseisvuse esmast väljakuulutamist olnud kokku 51 aastat. Suurema osa meie vabariigi kokku 98-aastasest ajaloost moodustab okupatsioon.

Totalitaarse riigi, nende mõlema, okupatsioon teeb ühiskonna ja inimesega lisaks eelpool mainitutele veel üht, ja vast isegi kõige õelamat asja. Totalitarism tapab usalduse.

Igasuguse. Inimese usalduse riigi vastu, inimeste usalduse teineteise vastu, riigi usalduse inimese vastu, tööandja usalduse töövõtja vastu, laste usalduse vanemate ja vanemate usalduse laste vastu, ettevõtte usalduse kliendi vastu jne jne.

Totalitaarne režiim imeb usalduse nagu õhu kinnisest ruumist ning alles jääb halvav vaakum. Ja see – usalduse kadumine – on nõukogude aja kõige hullem pärand.

Ning kui minult küsitakse, kas see usaldus on uuesti elustunud, kas me oleme siiralt ja sügavalt nii tasakaalukad ja end nii kõigil tasanditel leidnud, et üksteist ühe hea ja ilusa ühiskonna kombel usaldada, siis ma ütlen, et me liigume iga päevaga selles suunas. Aga me ei ole veel kohal.

Usalduse kadumine on meelemürk, kõige hullemate nähtudega narkootikum. Võõrutus on võimalik, aga see ei käi kähku.

Ja sellepärast ongi taastatud iseseisvuse aeg kogu meie omariikluse skaalal võrreldav nendesamade Ruumeti kirjeldatud esimeste aastatega selle veerandsaja sees. Kõik see 25 aastat taastatud iseseisvust on mingil tasandil endiselt… päevad, mis ajavad segadusse.

Aga ühel hetkel saabub selgus. Me õpime usaldama, eelkõige ennast. Saavutame õige, vägivallatu eneseusu.

Ja siis… oleme me päriselt vabad.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    08:00

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    Eile

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    Eile

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    Eile

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02 Uuendatud 17:17

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.