Ladõnskaja: vene lehtede sulgemine marginaliseerib ühe ühiskonnaosa

Viktoria Ladõnskaja (Foto: ERR)
Viktoria Ladõnskaja, riigikogu liige (IRL)
12.10.2016 11:37
Rubriik: Arvamus

Praegu on meie kõige suurem lõimumisega seotud probleem – aga ka lootus – see ühiskonnaosa (need eestivenelased), kes ei räägi eesti keelt, aga on Eesti riigile lojaalne. Ehk siis kes tõesti tahab olla (ja on) osa Eesti riigist, aga mingil põhjusel ei oska eesti keelt. Nende hulgas on palju keskealisi ja vanemaid inimesi näiteks Ida-Virumaalt ja nemad seda veebiväljaannet lugema ei tule, kommenteerib Viktoria Ladõnskaja kahe venekeelse ajalehe ilmumise lõppemist Eestis.

Eelmisel nädalal ilmus eesti vanima venekeelse nädalalehe День за Днем viimane number. Eesti meedia jaoks pole see justkui kõige suurem uudis, kuid vene kogukonna jaoks on selle sündmuse taga kaotus, mille suurust ja tagajärge on raske prognoosida.

Alustan sellest, et mõistan, mida tähendab kommertsajakirjandus. Mõistan, et kui pirukad kaubaks ei lähe, on peremehel õigus loobuda pirukate valmistamisest. Lehetegemine on ka äri, mitte heategevus, ja kui äri ei anna loodetavat tulemust, pannakse äri kinni.

Ja nii pandigi kinni vanim venekeelne leht День за Днем ning paberleht Постимеэс на русском языке, mis jätkab eksisteerimist vaid veebis.

Ärimaailmale on raske midagi ette heita. Aga nüüd tuleb mängu olukorra teine pool – vene kogukonnale ja ütleks, et isegi riigile oluline aspekt.

Aastaid on räägitud, et eestlased ja vene kogukond elavad erinevates inforuumides, mis eksisteerivad justkui paralleelmaailmades. Paar aastat tagasi jõudis arusaam inforuumi olulisusest kohale. Osaliselt tänu sellele mõistmisele tekkis vene telekanal. Ja oligi juba tunne, et strateegiliselt liigume õiges suunas. Kuid järsult kaob ajalukku vanim korralik üleriigiline venekeelne kvaliteetleht.

Kui te usute, et meil on infosõda, siis meie pool praegu plusspunkte ei teeni.

Eelmisel nädalal käisin Postimehe majas, et salvestada videointervjuud venekeelse PM online jaoks. All valvelaua juures istus vene бабушка. Ja pahandas – mitte agressiivselt, vaid pigem nördinult –, öeldes vene keeles eesti valvurile: „Чего закрыли-то? Что я теперь читать-то буду?». Ma olin seal all kõige rohkem viis minutit ja selle aja jooksul tuli ka teine proua, kes samamoodi lehvitas День за Днем viimase numbriga.

Olen kuulnud lugematuid kordi argumenti, et las hakkavad eesti keeles lugema ja polegi vaja venekeelset meediat. Uskuge mind – noored ja keskealised juba ammu loevad, aga see бабушка jääb nüüd ilma oma eesti inforuumist (kuigi see oli vene keeles). Või pigem tarbib teist allikat (ka vene keeles, aga teise sisuga).

Kes sellest võidab ja kes kaotab? Vene kogukond sellega selgelt kaotab ja vene kogukonna inforuumi kaotus on ka Eesti riigi kaotus.

Miks siis nii? Targad mehed riigikaitseorganitest selgitavad, et kui meie ei tegele informeerimisega, siis tegeleb sellega mingi muu „pehme jõud“. Selliste sõnadega kirjeldavad nad infokanaleid, mis selgitavad olukorda… mitte päris nii, nagu meie seda näeme (jah, ma valin siin sõnu). Kui meil siin läheb kvaliteetleht kinni, siis anname me ise nn teisele poolele võimaluse inforuumiga tegeleda.

Veelgi enam – ma julgen väita, et mõned praegu töö kaotavatest venekeelsetest ajakirjanikest võivad tööle minna ka Sputnikusse, hoolimata sellest, et nad ei ole Eesti riigi vastased. Sest raha on vaja ja vene meedia Eestis aina aheneb.

Nii et kui te usute, et meil on infosõda, siis meie pool praegu plusspunkte ei teeni.

Signaal, mis vene kogukonnale läks, on väga vale.

Minu väidetele on muidugi olemas oluline vastuargument: lehed kaovad ju nii või naa ning me ju panime oma sisu veebi! Õige ja äriliselt vägagi õige. Aga Eesti riigi jaoks tähendab see paraku teatud ühiskonnaosa veelgi suuremat marginaliseerimist.

Praegu on meie kõige suurem lõimumisega seotud probleem – aga ka lootus – see ühiskonnaosa (need eestivenelased), kes ei räägi eesti keelt, aga on Eesti riigile lojaalne. Ehk siis kes tõesti tahab olla (ja on) osa Eesti riigist, aga mingil põhjusel ei oska eesti keelt. Nende hulgas on palju keskealisi ja vanemaid inimesi näiteks Ida-Virumaalt ja nemad seda veebiväljaannet lugema ei tule.

Ning veel üks väike aga oluline detail. Ajakirjanikud said sellest, et nende väljaanne kinni pannakse, teada samal päeval kui leht trükki läks. Need inimesed, kes töötavad vene kogukonnale arvamuste suuna andmisega, said teada, et nende arvamuste edastamise platvorm läheb päevapealt kinni. Jällegi – äriloogikast võin aru saada, aga signaal, mis vene kogukonnale läks, on väga vale.

Teisteski – ning ka eestikeelsetes – väljaannetes on märgata tendentsi, kus ajakirjanik ning tema sõnavabadus on ohtlikult seotud äriliste asjaoludega.

Vene kogukonna juures tasub arvestada ka nn doominoefektiga: mõned sündmused mõjutavad asju, mida me alguses ei osanud arvestada. Antud juhul väidan mina kui Vene Teatri nõukogu liige, et День за Днем kinnipanek mõjutab ka Vene Teatri elu. Miks? Sest see kvaliteetleht avaldas kõige põhjalikumaid retsensioone Vene Teatri etendustele. Fraas „А что Караев написал в ДЗД про этот спектакль?” ei olnud nii sama fraas, vaid osa kohaliku teatri elust.

Seoses День за Днем’i olukorraga tekkis väga elav arutelu ka Tartu Ülikoolis, kus mõned õppejõud näevad selles olukorras midagi enamat kui lihtsalt ühe ajalehe sulgemine. Kui vaadata pisut laiemalt, siis on ka teistes – ning ka eestikeelsetes – väljaannetes märgata tendentsi, kus ajakirjanik ning tema sõnavabadus on ohtlikult seotud äriliste asjaoludega.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    Eile

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    Eile

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

  • foto
    President Kaljulaid: ohud ja riskid sünnivad vaikimisest ja otsustamatusest, mitte tegutsemisest
    01.01

    Soovin teile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust. Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda, ütles president Kersti Kaljulaid oma esimeses uusaastapöördumises.

  • foto
    George Soros: avatud ühiskond vajab kaitsmist
    30.12

    Avatud ühiskond on kriisis ning suletud ühiskonna erinevad vormid – fašistlikust diktatuurist maffiariikideni – tõstavad pead. Kuna valitud juhtidel pole õnnestunud vastata hääletajate õigustatud ootustele ja pürgimustele, on valijaskond vabanenud valdava osa demokraatia ja kapitalismi versioonide lummusest. Lihtsustades öeldes – paljud inimesed tunnevad, et eliit on varastanud nende demokraatia, kirjutab filantroop Georg Soros väljaandes Project Syndicate.

  • foto
    Heategevuskool 9: vasak käsi ärgu teadku, milleks parem annab?
    30.12

    Kas oma annetustest rääkimine muudab heategevuse ebasiiraks ja seega justkui vähemväärtuslikuks? Vastupidi – rääkimisega saab toetust mitmekordistada, tuues oma eeskujul annetama ka sõpru ja tuttavaid, kirjutab Urmo Kübar ERR-i heategevuskooli viimases arvamusloos.

  • foto
    Rain Kooli: aeg ongi liigestest lahti
    30.12

    "Shakespeare’i mainitud aeg ei ole tegelikult iial liigestes kinni. Kui on, siis on see olemine vaid näiline või juhuslik. See tähendab, et igaüks, kes soovib head ja elamisväärset maailma, peab selle eest iga päev üha uuesti oma valikute, otsuste ja sammudega seisma," kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma aastalõpuessees.

  • foto
    Indrek Kiisler: põgenemine iseenda eest ehk ees on karmid ajad
    30.12

    Euroopa ja Eesti koos temaga on sattumas keerisesse, mis paiskab meie elukorralduse täiesti pea peale. Indrek Kiisler kirjeldab aastalõpukommentaaris musti stsenaariume.