Dauri Pashkovski: noored – probleem või ressurss?

Dauri Pashkovski on Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna juht. (Foto: Eesti Õpilasesinduste Liit)
Dauri Pashkovski, Eesti Õpilasesinduste Liit
12.08.2016 8:00
Rubriik: Arvamus

Gümnaasiumi lõpetav noor inimene, kes teab täpselt oma tugevusi ning milliseks tema töökäik kujuneb – see on pigem erand kui reegel. Kuna noori on ühiskonna vananedes aga üha kibedamalt vaja, tuleks Eestis hakata noori süsteemselt käsitama kui võimalust ja ressurssi, mitte kui probleemi, kirjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna juht Dauri Pashkovski.

Noored inimesed on tuleviku seisukohalt suurim väärtus. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on neil vaja juba aegsasti mõelda oma võimalustest, koha üle ühiskonnas ning väljakutsetest. Õigete otsuste tegemine eeldab arusaamist oma võimetest, suutlikkusest ning nende sobimist töömaailma nõuetele.

Oluline roll õigete otsuste tegemisel on kindlasti lapsevanematel, koolil ja riigil, kes peavad pakkuma noorele nõu, abi ja suunamist, mis aitaksid õpilastel sotsialiseeruda, julgustaksid neid ja aitaksid aru saada elukestva õppe tähendusest.

Noored kui ressurss

Noori ei tohi käsitleda kui probleemi või kulu, vaid hoopis kui ressurssi, mis on kõrgelt hinnatud ning millesse ühiskond peaks investeerima. Töökogemus on midagi sellist, mida ei saa koolis õppida, kuid töö tegemiseks vajalikke teadmisi saab just koolist. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud. See omakorda võib viia aga sotsiaalse tõrjutuse, enesehinnangu languseni või tegudeni, mis on ebaseaduslikud.

Noorte sisenemist tööturule raskendab hariduse ja töökogemuse puudumine. Ennekõike jääb vajaka oskustest ja teadmistest, mis omandatakse mitteformaalse ja informaalse haridusega. Need omakorda täiendavad formaalsete oskuste ja teadmiste osa.

Formaalseid ja informaalseid oskusi aitab kujundada noorsootöö. Formaalne haridus ning kool ei suuda üksi täita noorte ja ühiskonna ootusi eluks ettevalmistuse osas. Noorte elus mängivad tihti suuremat rolli teadmised ja oskused, mis on saadud mitteformaalses haridussüsteemis.

Hariduspoliitiliselt on oluline karjääriõppe ja -nõustamise kättesaadavuse suurendamine üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes, eriti just põhikooli ning gümnaasiumi viimaste klasside õpilaste seas. Noortele on vaja anda võimalus omandada väärtuslikke kogemusi erinevates eluvaldkondades – see vähendaks võimalikke riske tulevikus.

Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele, sest kvalifitseeritud tööjõud on väikeriigis strateegiliselt tähtis. Eriti arvestades olukorda, kus rahvastik vananeb ning noored peavad sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks olema palju tootlikumad ja kohanemisvõimelisemad kui kunagi varem. Mitte kellegi huvides ei ole anda kogu ühiskonna tulevik riskirühmast kasvanud passiivsete ja kogemusteta inimeste kätte.

Noored kui probleem

Noorte tööpuuduse mõju ühiskonnale pikemaajalisemalt on kõige hullem. Kui noor on pikka aega töötu või tal ei tekigi tööharjumust, siis tekib sellest ahelreaktsioon. Riik maksab töötule noorele sotsiaaltoetusi, teiselt poolt jääb aga saamata maksutulu. Kui ei laeku maksutulu, siis ei korja see noor ka pensionikassasse raha. Töö puudumisel on ka võimalused perekonda luua kehvemad.

Noorte puhul ei räägita ainult tööpuudusest, vaid inglise keeles kasutatakse sellist terminit nagu NEET-noored ehk Not in Education, Employment or Training. See mõiste tähistab noori, kes ei õpi, tööta ega osale ka täiendkoolituses. Statistikaameti andmeil oli Eestis 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised).

Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Noortepoliitikast ja -poliitikast lähtuvalt seisab Eesti noor järjest rohkem valikute ees ning tähtsaid otsuseid tuleb langetada üha sagedamini. Ühiskond ootab täiskasvanuikka jõudnutelt kodanikuvastutust, aktiivset panustamist üldise heaolu säilitamisse ning algatusvõimet ja -soovi. Vananeva elanikkonna tõttu suurenevad ootused nooremaealistele, st üha noorematelt oodatakse vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas.

Koostöö haridussüsteemi ja tööturu vahel on väga oluline. Ühelt poolt on vaja lisada koolis ettevalmistust ja arusaamist selle kohta, mis noort ees ootab, kui ta hakkab tööturule sisenema. Teiselt poolt on tööandjatel vaja tegeleda probleemidega, mis noortel ees seisavad: näiteks töökogemuse puudus ja võib-olla mõnevõrra ebarealistlikud ootused esimese töökoha otsinguil.

Ela ja tööta, õpi ja õitse

Murelikuks teeb see, et suurel osal noortest on vähene või puudulik haridus. Rohkem on vaja n-ö õpipoisikoolituste programme, mis pakuks noortele praktikavõimalusi, kus ka tööandjad oleksid valmis noori vastu võtma ja andma neile ettevõttes võimalusi areneda ja õppida.

Töötukassa, haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium peavad tegema omavahel tihedamat koostööd, et mitte tegeleda tööpuudusest tulenevate probleemidega, vaid pigem leida ennetavaid meetmeid. Koostöös loodud uued lahendused on noortegarantii ja Rajaleidja keskuste läbi käivitatud nõustamissüsteem, mis peavad end veel tõestama.

Olles ise äsja gümnaasiumi lõpetanud, olen veendunud, et iga gümnaasiumilõpetaja vajaks korralikku nõustamist ja suunamist, kuhu ta oma oskusi arvestades võiks edasi liikuda.

Kindlasti oleks vaja jõuda nende noorteni, kes on jäänud koju ja on mitteaktiivsed. Neile oleks vaja luua võimalused tuua lähemale info pakutavatest tööturuvõimalustest. Hea võimalus on vabatahtlik töö, mis annab kahtlemata enesekindlust ja teadlikkust enese proovile panemise läbi. Lisaks on võimalik luua palju erinevaid sotsiaalseid kontakte ja suhteid, et tulevikus tööd otsida ja leida. Kui vabatahtlik töö on olnud positiivne, siis suure tõenäosusega muudab see töö tegemist puudutavaid väärtushinnanguid ja hoiakuid ning annab motivatsiooni.  

Kõige rohkem vajavad noored siiski nõustamist. Üldjuhul on noortel olemas mingisugunegi plaan oma tuleviku osas, kuid kui see plaan ei teostu, siis mis saab edasi? Nõustamisega saaks kätte näidata erinevaid teeotsi ja suunata erinevate lahenduste otsingule.

Nagu eelpool mainitud, on kõige sagedamini takistuseks see, et tööandja vaatab paberi pealt hariduskäiku ja töökogemust, aga paberi tagant noort inimest oma isikuomadustega alati ei näe. Seetõttu oleks vaja muuta võimalused, kus noorel oleks võimalus tööandajaga silmast silma kohtuda, laiemini kättesaadavaks. Tuntuim selline lahendus on töövarjupäev, kuid olemas on ka näiteks koostöövõrgustik ettevõtluse arendamiseks, mida nii palju ei tunta.

Selline viis annaks ehk suuremad võimalused praktikale saamiseks või lausa tööle asumiseks. Kõik sellised ettevõtmised, kus on võimalik noored reaalse tööeluga ja tööandjatega kokku viia, suurendavad tööle saamise tõenäosust.

Tööandjatel võiks olla rohkem julgust võtta tööle kogemusteta ja alles tööturule sisenevat noort. Need noored tulevad n-ö puhta lehena ning tööandjal on võimalus neid oma käe järgi välja õpetada ja õpetada neile tööandja jaoks vajalikke väärtushinnanguid. Üldjuhul on motiveeritud ja aktiivsed noored kiired kohanejad ja õppijad.

Selleks, et saavutada midagi suurt, peab alustama väikestest asjadest. Noorte inimeste puhul võib olla probleemiks üldine suhtumine töösse: kella tundmine, vastutustunne, soov üldse vastutust võtta. Noortele on iseloomulik, et nad ootavad suuri asju ja kohe, ootused on kõrged ja arusaamised elust ei ole väga realistlikud. Seetõttu ongi väga oluline saada infot selle kohta, millega tööturule jõudes peab arvestama, kuidas peaks oma elu esimesest töökohast kaugemale planeerima, kuidas oleks olemas plaan A, plaan B ja plaan C, et plaan A ebaõnnestumisel ei tekiks lõpliku läbikukkumise tunnet.

Iga noor peaks enda juures üles otsima teadmised, oskused ja tugevused. Võimalik, et mõnikord on vaja aidata need omadused temas välja tuua ja nähtavaks teha. Siis saab juba edasi mõelda, mida nende omadustega tööturul teha ja kuidas neid edasi arendada.

Silmas tuleb pidada, mis kooli inimene on lõpetanud, mis on tema eriala ning kui vähe või palju on töökogemust. Siinkohal ei tohiks ära unustada, et igal inimesel on korralik pagas erinevaid oskusi, mille ta on saanud kas või oma hobidega tegeledes, ühiskonnas aktiivne olles.

Sageli noored ei taju universaalseid oskusi üldse oskustena, mis võiks tööturul kasuks olla. Kui aidata need üles leida ja näha, siis võib need ka töökogemuse puudumise korral tööturul enda trumbiks pöörata.

Noorte tööhõivet, ettevõtlikkust, erivajadustega noorte väljakutseid tööturul ja NEET-noorte toetamist käsitletakse teiste teemade hulgas laupäeval, 13. augustil kell 10.30-19.00 arvamusfestivali noortealal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    Eile

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste jälitussõit 10 km

Jälitussõitudega pannakse punkt MK hooaja avaetapile Östersundis. Eelmine MK sprint ja jälitussõit märtsis Hantõ-Mansiiskis kuulus kindlalt Kaisa Mäkäräinenile. Käesoleva hooaja hakul oli soomlanna hiilgevormis juba Otepääl, tulles kahel korral suvebiatloni maailmameistriks. Et hooaja peaeesmärgini, maailmameistrivõistlusteni jääb piisavalt kaua aega, tuli muuta treeningplaane nii, et vormi tipp liialt vara kätte ei jõuaks.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Alaska suurimas rahvuspargis
Täna 14:05

Saates on juttu mitte ainult Alaska, vaid terve Põhja-Ameerika suurimast rahvuspargist.
Wrangeli ja Püha Eliase rahvuspark on kuninglike mägede ja liustike maa.
Saates kõneldakse isiklikest retkemuljetest ja seiklustest.

Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Foto: Ligi viie kilomeetri kõrgune Sanfordi vulkaan rahvuspargis (pildistas H. Relve).

R2 aastahiti hääletus