Dauri Pashkovski: noored – probleem või ressurss?

Dauri Pashkovski on Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna juht. (Foto: Eesti Õpilasesinduste Liit)
Dauri Pashkovski, Eesti Õpilasesinduste Liit
12.08.2016 8:00
Rubriik: Arvamus

Gümnaasiumi lõpetav noor inimene, kes teab täpselt oma tugevusi ning milliseks tema töökäik kujuneb – see on pigem erand kui reegel. Kuna noori on ühiskonna vananedes aga üha kibedamalt vaja, tuleks Eestis hakata noori süsteemselt käsitama kui võimalust ja ressurssi, mitte kui probleemi, kirjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna juht Dauri Pashkovski.

Noored inimesed on tuleviku seisukohalt suurim väärtus. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on neil vaja juba aegsasti mõelda oma võimalustest, koha üle ühiskonnas ning väljakutsetest. Õigete otsuste tegemine eeldab arusaamist oma võimetest, suutlikkusest ning nende sobimist töömaailma nõuetele.

Oluline roll õigete otsuste tegemisel on kindlasti lapsevanematel, koolil ja riigil, kes peavad pakkuma noorele nõu, abi ja suunamist, mis aitaksid õpilastel sotsialiseeruda, julgustaksid neid ja aitaksid aru saada elukestva õppe tähendusest.

Noored kui ressurss

Noori ei tohi käsitleda kui probleemi või kulu, vaid hoopis kui ressurssi, mis on kõrgelt hinnatud ning millesse ühiskond peaks investeerima. Töökogemus on midagi sellist, mida ei saa koolis õppida, kuid töö tegemiseks vajalikke teadmisi saab just koolist. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud. See omakorda võib viia aga sotsiaalse tõrjutuse, enesehinnangu languseni või tegudeni, mis on ebaseaduslikud.

Noorte sisenemist tööturule raskendab hariduse ja töökogemuse puudumine. Ennekõike jääb vajaka oskustest ja teadmistest, mis omandatakse mitteformaalse ja informaalse haridusega. Need omakorda täiendavad formaalsete oskuste ja teadmiste osa.

Formaalseid ja informaalseid oskusi aitab kujundada noorsootöö. Formaalne haridus ning kool ei suuda üksi täita noorte ja ühiskonna ootusi eluks ettevalmistuse osas. Noorte elus mängivad tihti suuremat rolli teadmised ja oskused, mis on saadud mitteformaalses haridussüsteemis.

Hariduspoliitiliselt on oluline karjääriõppe ja -nõustamise kättesaadavuse suurendamine üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes, eriti just põhikooli ning gümnaasiumi viimaste klasside õpilaste seas. Noortele on vaja anda võimalus omandada väärtuslikke kogemusi erinevates eluvaldkondades – see vähendaks võimalikke riske tulevikus.

Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele, sest kvalifitseeritud tööjõud on väikeriigis strateegiliselt tähtis. Eriti arvestades olukorda, kus rahvastik vananeb ning noored peavad sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks olema palju tootlikumad ja kohanemisvõimelisemad kui kunagi varem. Mitte kellegi huvides ei ole anda kogu ühiskonna tulevik riskirühmast kasvanud passiivsete ja kogemusteta inimeste kätte.

Noored kui probleem

Noorte tööpuuduse mõju ühiskonnale pikemaajalisemalt on kõige hullem. Kui noor on pikka aega töötu või tal ei tekigi tööharjumust, siis tekib sellest ahelreaktsioon. Riik maksab töötule noorele sotsiaaltoetusi, teiselt poolt jääb aga saamata maksutulu. Kui ei laeku maksutulu, siis ei korja see noor ka pensionikassasse raha. Töö puudumisel on ka võimalused perekonda luua kehvemad.

Noorte puhul ei räägita ainult tööpuudusest, vaid inglise keeles kasutatakse sellist terminit nagu NEET-noored ehk Not in Education, Employment or Training. See mõiste tähistab noori, kes ei õpi, tööta ega osale ka täiendkoolituses. Statistikaameti andmeil oli Eestis 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised).

Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Noortepoliitikast ja -poliitikast lähtuvalt seisab Eesti noor järjest rohkem valikute ees ning tähtsaid otsuseid tuleb langetada üha sagedamini. Ühiskond ootab täiskasvanuikka jõudnutelt kodanikuvastutust, aktiivset panustamist üldise heaolu säilitamisse ning algatusvõimet ja -soovi. Vananeva elanikkonna tõttu suurenevad ootused nooremaealistele, st üha noorematelt oodatakse vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas.

Koostöö haridussüsteemi ja tööturu vahel on väga oluline. Ühelt poolt on vaja lisada koolis ettevalmistust ja arusaamist selle kohta, mis noort ees ootab, kui ta hakkab tööturule sisenema. Teiselt poolt on tööandjatel vaja tegeleda probleemidega, mis noortel ees seisavad: näiteks töökogemuse puudus ja võib-olla mõnevõrra ebarealistlikud ootused esimese töökoha otsinguil.

Ela ja tööta, õpi ja õitse

Murelikuks teeb see, et suurel osal noortest on vähene või puudulik haridus. Rohkem on vaja n-ö õpipoisikoolituste programme, mis pakuks noortele praktikavõimalusi, kus ka tööandjad oleksid valmis noori vastu võtma ja andma neile ettevõttes võimalusi areneda ja õppida.

Töötukassa, haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium peavad tegema omavahel tihedamat koostööd, et mitte tegeleda tööpuudusest tulenevate probleemidega, vaid pigem leida ennetavaid meetmeid. Koostöös loodud uued lahendused on noortegarantii ja Rajaleidja keskuste läbi käivitatud nõustamissüsteem, mis peavad end veel tõestama.

Olles ise äsja gümnaasiumi lõpetanud, olen veendunud, et iga gümnaasiumilõpetaja vajaks korralikku nõustamist ja suunamist, kuhu ta oma oskusi arvestades võiks edasi liikuda.

Kindlasti oleks vaja jõuda nende noorteni, kes on jäänud koju ja on mitteaktiivsed. Neile oleks vaja luua võimalused tuua lähemale info pakutavatest tööturuvõimalustest. Hea võimalus on vabatahtlik töö, mis annab kahtlemata enesekindlust ja teadlikkust enese proovile panemise läbi. Lisaks on võimalik luua palju erinevaid sotsiaalseid kontakte ja suhteid, et tulevikus tööd otsida ja leida. Kui vabatahtlik töö on olnud positiivne, siis suure tõenäosusega muudab see töö tegemist puudutavaid väärtushinnanguid ja hoiakuid ning annab motivatsiooni.  

Kõige rohkem vajavad noored siiski nõustamist. Üldjuhul on noortel olemas mingisugunegi plaan oma tuleviku osas, kuid kui see plaan ei teostu, siis mis saab edasi? Nõustamisega saaks kätte näidata erinevaid teeotsi ja suunata erinevate lahenduste otsingule.

Nagu eelpool mainitud, on kõige sagedamini takistuseks see, et tööandja vaatab paberi pealt hariduskäiku ja töökogemust, aga paberi tagant noort inimest oma isikuomadustega alati ei näe. Seetõttu oleks vaja muuta võimalused, kus noorel oleks võimalus tööandajaga silmast silma kohtuda, laiemini kättesaadavaks. Tuntuim selline lahendus on töövarjupäev, kuid olemas on ka näiteks koostöövõrgustik ettevõtluse arendamiseks, mida nii palju ei tunta.

Selline viis annaks ehk suuremad võimalused praktikale saamiseks või lausa tööle asumiseks. Kõik sellised ettevõtmised, kus on võimalik noored reaalse tööeluga ja tööandjatega kokku viia, suurendavad tööle saamise tõenäosust.

Tööandjatel võiks olla rohkem julgust võtta tööle kogemusteta ja alles tööturule sisenevat noort. Need noored tulevad n-ö puhta lehena ning tööandjal on võimalus neid oma käe järgi välja õpetada ja õpetada neile tööandja jaoks vajalikke väärtushinnanguid. Üldjuhul on motiveeritud ja aktiivsed noored kiired kohanejad ja õppijad.

Selleks, et saavutada midagi suurt, peab alustama väikestest asjadest. Noorte inimeste puhul võib olla probleemiks üldine suhtumine töösse: kella tundmine, vastutustunne, soov üldse vastutust võtta. Noortele on iseloomulik, et nad ootavad suuri asju ja kohe, ootused on kõrged ja arusaamised elust ei ole väga realistlikud. Seetõttu ongi väga oluline saada infot selle kohta, millega tööturule jõudes peab arvestama, kuidas peaks oma elu esimesest töökohast kaugemale planeerima, kuidas oleks olemas plaan A, plaan B ja plaan C, et plaan A ebaõnnestumisel ei tekiks lõpliku läbikukkumise tunnet.

Iga noor peaks enda juures üles otsima teadmised, oskused ja tugevused. Võimalik, et mõnikord on vaja aidata need omadused temas välja tuua ja nähtavaks teha. Siis saab juba edasi mõelda, mida nende omadustega tööturul teha ja kuidas neid edasi arendada.

Silmas tuleb pidada, mis kooli inimene on lõpetanud, mis on tema eriala ning kui vähe või palju on töökogemust. Siinkohal ei tohiks ära unustada, et igal inimesel on korralik pagas erinevaid oskusi, mille ta on saanud kas või oma hobidega tegeledes, ühiskonnas aktiivne olles.

Sageli noored ei taju universaalseid oskusi üldse oskustena, mis võiks tööturul kasuks olla. Kui aidata need üles leida ja näha, siis võib need ka töökogemuse puudumise korral tööturul enda trumbiks pöörata.

Noorte tööhõivet, ettevõtlikkust, erivajadustega noorte väljakutseid tööturul ja NEET-noorte toetamist käsitletakse teiste teemade hulgas laupäeval, 13. augustil kell 10.30-19.00 arvamusfestivali noortealal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios