Dauri Pashkovski: noored – probleem või ressurss?

Dauri Pashkovski on Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna juht. (Foto: Eesti Õpilasesinduste Liit)
Dauri Pashkovski, Eesti Õpilasesinduste Liit
12.08.2016 8:00
Rubriik: Arvamus

Gümnaasiumi lõpetav noor inimene, kes teab täpselt oma tugevusi ning milliseks tema töökäik kujuneb – see on pigem erand kui reegel. Kuna noori on ühiskonna vananedes aga üha kibedamalt vaja, tuleks Eestis hakata noori süsteemselt käsitama kui võimalust ja ressurssi, mitte kui probleemi, kirjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna juht Dauri Pashkovski.

Noored inimesed on tuleviku seisukohalt suurim väärtus. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on neil vaja juba aegsasti mõelda oma võimalustest, koha üle ühiskonnas ning väljakutsetest. Õigete otsuste tegemine eeldab arusaamist oma võimetest, suutlikkusest ning nende sobimist töömaailma nõuetele.

Oluline roll õigete otsuste tegemisel on kindlasti lapsevanematel, koolil ja riigil, kes peavad pakkuma noorele nõu, abi ja suunamist, mis aitaksid õpilastel sotsialiseeruda, julgustaksid neid ja aitaksid aru saada elukestva õppe tähendusest.

Noored kui ressurss

Noori ei tohi käsitleda kui probleemi või kulu, vaid hoopis kui ressurssi, mis on kõrgelt hinnatud ning millesse ühiskond peaks investeerima. Töökogemus on midagi sellist, mida ei saa koolis õppida, kuid töö tegemiseks vajalikke teadmisi saab just koolist. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud. See omakorda võib viia aga sotsiaalse tõrjutuse, enesehinnangu languseni või tegudeni, mis on ebaseaduslikud.

Noorte sisenemist tööturule raskendab hariduse ja töökogemuse puudumine. Ennekõike jääb vajaka oskustest ja teadmistest, mis omandatakse mitteformaalse ja informaalse haridusega. Need omakorda täiendavad formaalsete oskuste ja teadmiste osa.

Formaalseid ja informaalseid oskusi aitab kujundada noorsootöö. Formaalne haridus ning kool ei suuda üksi täita noorte ja ühiskonna ootusi eluks ettevalmistuse osas. Noorte elus mängivad tihti suuremat rolli teadmised ja oskused, mis on saadud mitteformaalses haridussüsteemis.

Hariduspoliitiliselt on oluline karjääriõppe ja -nõustamise kättesaadavuse suurendamine üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes, eriti just põhikooli ning gümnaasiumi viimaste klasside õpilaste seas. Noortele on vaja anda võimalus omandada väärtuslikke kogemusi erinevates eluvaldkondades – see vähendaks võimalikke riske tulevikus.

Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele, sest kvalifitseeritud tööjõud on väikeriigis strateegiliselt tähtis. Eriti arvestades olukorda, kus rahvastik vananeb ning noored peavad sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks olema palju tootlikumad ja kohanemisvõimelisemad kui kunagi varem. Mitte kellegi huvides ei ole anda kogu ühiskonna tulevik riskirühmast kasvanud passiivsete ja kogemusteta inimeste kätte.

Noored kui probleem

Noorte tööpuuduse mõju ühiskonnale pikemaajalisemalt on kõige hullem. Kui noor on pikka aega töötu või tal ei tekigi tööharjumust, siis tekib sellest ahelreaktsioon. Riik maksab töötule noorele sotsiaaltoetusi, teiselt poolt jääb aga saamata maksutulu. Kui ei laeku maksutulu, siis ei korja see noor ka pensionikassasse raha. Töö puudumisel on ka võimalused perekonda luua kehvemad.

Noorte puhul ei räägita ainult tööpuudusest, vaid inglise keeles kasutatakse sellist terminit nagu NEET-noored ehk Not in Education, Employment or Training. See mõiste tähistab noori, kes ei õpi, tööta ega osale ka täiendkoolituses. Statistikaameti andmeil oli Eestis 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised).

Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Noortepoliitikast ja -poliitikast lähtuvalt seisab Eesti noor järjest rohkem valikute ees ning tähtsaid otsuseid tuleb langetada üha sagedamini. Ühiskond ootab täiskasvanuikka jõudnutelt kodanikuvastutust, aktiivset panustamist üldise heaolu säilitamisse ning algatusvõimet ja -soovi. Vananeva elanikkonna tõttu suurenevad ootused nooremaealistele, st üha noorematelt oodatakse vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas.

Koostöö haridussüsteemi ja tööturu vahel on väga oluline. Ühelt poolt on vaja lisada koolis ettevalmistust ja arusaamist selle kohta, mis noort ees ootab, kui ta hakkab tööturule sisenema. Teiselt poolt on tööandjatel vaja tegeleda probleemidega, mis noortel ees seisavad: näiteks töökogemuse puudus ja võib-olla mõnevõrra ebarealistlikud ootused esimese töökoha otsinguil.

Ela ja tööta, õpi ja õitse

Murelikuks teeb see, et suurel osal noortest on vähene või puudulik haridus. Rohkem on vaja n-ö õpipoisikoolituste programme, mis pakuks noortele praktikavõimalusi, kus ka tööandjad oleksid valmis noori vastu võtma ja andma neile ettevõttes võimalusi areneda ja õppida.

Töötukassa, haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium peavad tegema omavahel tihedamat koostööd, et mitte tegeleda tööpuudusest tulenevate probleemidega, vaid pigem leida ennetavaid meetmeid. Koostöös loodud uued lahendused on noortegarantii ja Rajaleidja keskuste läbi käivitatud nõustamissüsteem, mis peavad end veel tõestama.

Olles ise äsja gümnaasiumi lõpetanud, olen veendunud, et iga gümnaasiumilõpetaja vajaks korralikku nõustamist ja suunamist, kuhu ta oma oskusi arvestades võiks edasi liikuda.

Kindlasti oleks vaja jõuda nende noorteni, kes on jäänud koju ja on mitteaktiivsed. Neile oleks vaja luua võimalused tuua lähemale info pakutavatest tööturuvõimalustest. Hea võimalus on vabatahtlik töö, mis annab kahtlemata enesekindlust ja teadlikkust enese proovile panemise läbi. Lisaks on võimalik luua palju erinevaid sotsiaalseid kontakte ja suhteid, et tulevikus tööd otsida ja leida. Kui vabatahtlik töö on olnud positiivne, siis suure tõenäosusega muudab see töö tegemist puudutavaid väärtushinnanguid ja hoiakuid ning annab motivatsiooni.  

Kõige rohkem vajavad noored siiski nõustamist. Üldjuhul on noortel olemas mingisugunegi plaan oma tuleviku osas, kuid kui see plaan ei teostu, siis mis saab edasi? Nõustamisega saaks kätte näidata erinevaid teeotsi ja suunata erinevate lahenduste otsingule.

Nagu eelpool mainitud, on kõige sagedamini takistuseks see, et tööandja vaatab paberi pealt hariduskäiku ja töökogemust, aga paberi tagant noort inimest oma isikuomadustega alati ei näe. Seetõttu oleks vaja muuta võimalused, kus noorel oleks võimalus tööandajaga silmast silma kohtuda, laiemini kättesaadavaks. Tuntuim selline lahendus on töövarjupäev, kuid olemas on ka näiteks koostöövõrgustik ettevõtluse arendamiseks, mida nii palju ei tunta.

Selline viis annaks ehk suuremad võimalused praktikale saamiseks või lausa tööle asumiseks. Kõik sellised ettevõtmised, kus on võimalik noored reaalse tööeluga ja tööandjatega kokku viia, suurendavad tööle saamise tõenäosust.

Tööandjatel võiks olla rohkem julgust võtta tööle kogemusteta ja alles tööturule sisenevat noort. Need noored tulevad n-ö puhta lehena ning tööandjal on võimalus neid oma käe järgi välja õpetada ja õpetada neile tööandja jaoks vajalikke väärtushinnanguid. Üldjuhul on motiveeritud ja aktiivsed noored kiired kohanejad ja õppijad.

Selleks, et saavutada midagi suurt, peab alustama väikestest asjadest. Noorte inimeste puhul võib olla probleemiks üldine suhtumine töösse: kella tundmine, vastutustunne, soov üldse vastutust võtta. Noortele on iseloomulik, et nad ootavad suuri asju ja kohe, ootused on kõrged ja arusaamised elust ei ole väga realistlikud. Seetõttu ongi väga oluline saada infot selle kohta, millega tööturule jõudes peab arvestama, kuidas peaks oma elu esimesest töökohast kaugemale planeerima, kuidas oleks olemas plaan A, plaan B ja plaan C, et plaan A ebaõnnestumisel ei tekiks lõpliku läbikukkumise tunnet.

Iga noor peaks enda juures üles otsima teadmised, oskused ja tugevused. Võimalik, et mõnikord on vaja aidata need omadused temas välja tuua ja nähtavaks teha. Siis saab juba edasi mõelda, mida nende omadustega tööturul teha ja kuidas neid edasi arendada.

Silmas tuleb pidada, mis kooli inimene on lõpetanud, mis on tema eriala ning kui vähe või palju on töökogemust. Siinkohal ei tohiks ära unustada, et igal inimesel on korralik pagas erinevaid oskusi, mille ta on saanud kas või oma hobidega tegeledes, ühiskonnas aktiivne olles.

Sageli noored ei taju universaalseid oskusi üldse oskustena, mis võiks tööturul kasuks olla. Kui aidata need üles leida ja näha, siis võib need ka töökogemuse puudumise korral tööturul enda trumbiks pöörata.

Noorte tööhõivet, ettevõtlikkust, erivajadustega noorte väljakutseid tööturul ja NEET-noorte toetamist käsitletakse teiste teemade hulgas laupäeval, 13. augustil kell 10.30-19.00 arvamusfestivali noortealal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.

  • foto
    Janika Kronberg. Territoriaalsest terviklikkusest
    30.01

    Territoriaalne terviklikkus on kuum väljend. Oleme seda viimastel aastatel korduvalt kuulnud eriti seoses Venemaa tegevusega Gruusias ja Ukrainas. Ilmselt on sama teema päevakorral ka Iisraeli ja Palestiina suhetes. Ent veelgi kuumemana podiseb katel Lähis-Idas seal, kus territoriaalse terviklikkuse printsiip takistab Kirde- ja Põhja-Süürias kurdide Rojava ja Põhja-Iraagis iseseisva Kurdistani riigi teket.