Berk Vaher: poliitiliselt kaaperdatud pead
Näitan oma tudengitele ikka aeg-ajalt Leonid Menakeri filmi „Professor Dowelli testament“. See 30 aastat tagasi valminud linateos on vaba tõlgendus Aleksandr Beljajevi 1925. aasta romaanist „Professor Dowelli pea“ ja sõna otseses mõttes ongi peategelaseks surnud professori kunstlikult elus hoitav pea, millelt ta kaastöölised ja ühe megakorporatsiooni esindajad üritavad kätte saada elueliksiiri saladust.
Võib-olla polegi see film kõiges kinokunsti meistriteos, aga kujunditihe ja mõtlemapanev siiski mitmeti. Kehast lahutatud, mõtlev ja kõnelev pea võib olla iseenesest võimatu, ent selle paralleelkujundiks filmis on näiteks professori ausammas, mis kujutab samuti kõrge postamendi otsa tõstetud pead. Ausamba avamiseks korraldatud üritus osutub õigupoolest rahanurumiseks võimalike sponsorite käest. Ja mõistagi on „Professor Dowelli testamendis“ tajutav isikukultuse temaatika – inimliku suuruse jumalikustamine, ent ka selle ekspluateerimine keskpärasemate ellujääjate poolt.
Veel üks koht, kus me sageli võime kohata kehast lahutatud päid, on valimiskampaania plakatid. Enamasti vastab nende puhul siiski „pakend“ sisule ehk plakatil on kujutatud inimene, kes vähemasti juriidiliselt mõnda võimuorganisse kandideerib. Ent tuleva aasta riigikogu valimisteks valmistudes on Eesti sotsiaaldemokraadid leidnud oma „professor Dowellid“ – Tammsaare, Suitsu, Tuglase ja veel mitu meie hulgast lahkunud suurkuju, kelle peadele on kunstlik elu sisse aetud ja pandud nad seisma organisatsiooni eest, millesse nad praeguses aegruumis siiski kuidagi ei kuulu.
Erakonna esindajad – sealhulgas sinna kuuluvad kirjanikud – on kampaaniat õigustanud kui oma organisatsiooni ajaloolise ja mõtteloolise tausta avamist. Paraku pole plakatitele pandud suurkujudel võimalik ses osas ei otsesõnalist heakskiitu avaldada ega vastu vaielda. Kogu oma (kasvava) sümpaatia juures sotsiaaldemokraatliku mõtteviisi suhtes oli mu esimene mulje sellest plakatiseeriast siiski, et sotside praegused kandidaadid ja sõnumid peavad olema liiga kahvatud, et kampaaniameistrid niimoodi identiteedivargile lähevad.
Sotside kampaaniameistrid pole aga ju paraku ainukesed, kellel värskeid lahendusi napib – nemad on lihtsalt kõige drastilisema näppamisega maha saanud. Ka Reformierakonna loosung „Kindlalt edasi“ ja Ämari lennuväljal filmitud klipi idee on ju rasvaste jutumärkidega öeldes „laenatud“ ning äsja selgus, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pole oma kampaaniaks leidnud originaalsemat loosungit kui „On aeg“, mida kasutasid rohelised alles eelmistel riigikogu valimistel.
Et seda võidi teha teadmatusest, pole mu arvates eriline õigustus. Nagu on sotsiaalmeedias nende loosungite kohta öelnud kirjanik Aare Pilv: „Kummalgi juhul on tegu suhteliselt väheütlevate ümmarguste triviaalsustega, mis ei edasta probleemipüstitust, vaid ähmast ja tuimavõitu enesepoetiseerimist. See on mu meelest sümptom, annab tunnistust teatavast väsimusest, mis on nii suur, et isegi ei vaevuta meenutama ja uurima Eesti valimiste lähiajalugu.“
Sotside kampaania esindab mu arvates samasugust „ähmast ja tuimavõitu enesepoetiseerimist“, ent on lisaks teostatud täie teadlikkusega sellest, et ekspluateeritakse minevikku, mitte ei kõnetata tänaseid probleeme. Kui Rein Veidemanni häiris, et klassikud on paigutatud prügikastidele, siis mind häirib vähemalt samavõrd või rohkemgi, et prügikasti sisse on visatud tänane ja homne päev. Enesele ülla mineviku omistamisega väldib paljusid haritlasi hõlmav ja kõnetada tahtev erakond julgete visioonide esitamist praeguse kultuuri ja ühiskonna edendamiseks. Aga just seda ma neilt praeguses kampaanias ootasin ja ootan jätkuvalt – nagu ka teistelt erakondadelt, isegi kui ma neid valida ei kavatse.
Igal juhul kavatsen ma valida tulevikku, mitte minevikku. Ma kavatsen valida sisulisi lahendusi, mitte sõnamulle. Ja ma kavatsen valida elus inimesi, mitte kunstlikult elustatud päid, olgu nood kas või klassikute omad.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kultuuriteemaline päevakommentaar