Edward Lucas: selle suve seninägematud NATO õppused muudavad sõja vähem, mitte rohkem tõenäoliseks (3)

Edward Lucas. (Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix)
Edward Lucas
14.06.2016 11:26
Allikas: BNS
Rubriik: Arvamus

Eestile, Lätile ja Leedule ning teistele "eesliiniriikidele" meeldib uus külm sõda kõige vähem, sest nad teavad võimaliku sõja hinda kõige paremini. Parim viis sõda ära hoida on aga panna vastane võitluse ees tagasi kohkuma. See lasub juulis peetaval NATO tippkohtumisel suur vastutus tagada, et Lääne heidutus oleks võimalikult tõsiseltvõetav, kirjutab ajakirjanik Edward Lucas oma arvamusartiklis.

NATO tippkohtumine Varssavis langeb tegevusrohkele ajale. 17. juunini kestab üle 31 000 sõduri osavõtul alliansi suurim õppus pärast külma sõda – Anaconda 16. Õppusel harjutatakse Poola kaitsmist ja see hõlmab tähelepanuväärseid sõjalisi harjutusi, nagu sillaehitus üle Visla jõe ja õhudessantvägede dessant.

Teoksil on ka palju muud. NATO-sse kuulumatute Soome ja Rootsi osalusel peetavast õppusest Baltops võtab osa 4500 sõdurit, 50 sõjalaeva, 60 lennukit ja allveelaev. Õppusel Saber Strike, kus harjutatakse muuhulgas varustuse liigutamist Norras asuvatest relvastuse laopaikadest Baltimaadesse, osaleb 13 NATO liikmesmaad. Dragoon Ride II raames toimetati (teistkordselt) umbes 400 sõjaväesõidukit Saksamaalt Eestisse. Leedus osaleb 5000 sõdurit iga-aastasel õppusel Raudhunt.

See pole kaugeltki kõigile muljet avaldanud. Venemaa on seisukohal, et Lääs tekitab relvamüügi ja NATO elushoidmise ettekäändel palju kära ei millestki.

Ka Briti kommentaator Peter Hitchens nimetas Anacondat "naeruväärseks õppuseks, milles me teeskleme, et me läheme sõtta Venemaa rünnaku korral sellele piirkonnale – mis on umbes sama tõenäoline kui marslaste invasioon. Tegelikult oleks meil neil päevil raske kaitsta Wighti saart, Varssavist või Riiast rääkimata. See rumalus tekitab selle sama probleemi, millega see teeskleb tegelevat – pinge ja hirm. Miks?"

Peter on minu vana sõber – me kajastasime 1989. aastal koos kommunismi kokkuvarisemist Tšehhoslovakkias. Tema väärarusaama NATO suurenenud kohalolekust idas jagavad paljud: miks, küsivad nad, suurendab Lääs pingeid Venemaaga? Esmalt laieneme me Venemaa piirideni. Seejärel korraldame neid provokatiivseid sõjamänge. Kahtlemata on praegu aeg astuda samm tagasi?

Sellised väited tulenevad tähelepanematusest. Vähesed mäletavad, et kui NATO võttis vastu idas asuvad uusliikmed, tegi ta kõik, mis võimalik, et Venemaale vastu tulla: luues seninägematul tasemel konsultatsiooniformaadid, sealhulgas NATO-Vene nõukogu. Veel enam, NATO ei paigutanud uutesse liikmesriikidesse mingeid vägesid ega korraldanud seal õppusi.

Me tahtsime koostööd, mitte vastasseisu. Olukorda muutis Venemaa ja mitte ainult sõdadega Gruusias 2008. aastal ja Ukrainas 2014. aastal, vaid agressiooniga NATO riikide vastu. Tõsiseim äratuskellahelin olid suuremahulised salatsevad ja ähvardavad õppused Zapad ja Ladoga 2009. aastal, mille käigus harjutati Baltimaade ründamist ja okupeerimist ning tuumarünnakut Varssavile.

Võime nimekirja lisada ka küberrünnaku Eestile 2007. aastal, korduvad õhupiiririkkumised, Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri sümboolse röövimise ja järjepidevad propagandarünnakud, õõnestustegevuse ja majandussõja kõigi ”eesliiniriikide” vastu.

Seetõttu pole üllatav, et Venemaa ohvrid on üha närvilisemad ja nende liitlased tunnevad vajadust sekkuda. Samas ei tee viimased seda entusiastlikult. Suurtele lääneriikidele ei meeldi mõelda suurematest kaitse-eelarvetest – rääkimata tuumarelvadest ja kolmandast maailmasõjast.

Eesliiniriikidele meeldib uus külm sõda veel vähem. Kui asi jõuab sõjani (mida ma üha rohkem kardan), on nende inim- ja materiaalsed kaotused proportsionaalselt kõige suuremad. Nemad teavad Euroopa riikidest kõige paremini, mida kujutab endast sõda.

Parim viis sõda ära hoida on panna vastane võitluse ees tagasi kohkuma. NATO tippkohtumisel lasub suur vastutus tagada, et lääne heidutus oleks võimalikult tõsiseltvõetav. Sel põhjusel muudavad selle suve seninägematud sõjaväeõppused sõja vähem, mitte rohkem tõenäoliseks.

Edward Lucas on ajakirjanik ning raamatute "Uus külm sõda" ja "Pettus" autor. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning on Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresident.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    Eile

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste jälitussõit 10 km

Jälitussõitudega pannakse punkt MK hooaja avaetapile Östersundis. Eelmine MK sprint ja jälitussõit märtsis Hantõ-Mansiiskis kuulus kindlalt Kaisa Mäkäräinenile. Käesoleva hooaja hakul oli soomlanna hiilgevormis juba Otepääl, tulles kahel korral suvebiatloni maailmameistriks. Et hooaja peaeesmärgini, maailmameistrivõistlusteni jääb piisavalt kaua aega, tuli muuta treeningplaane nii, et vormi tipp liialt vara kätte ei jõuaks.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Alaska suurimas rahvuspargis
Täna 14:05

Saates on juttu mitte ainult Alaska, vaid terve Põhja-Ameerika suurimast rahvuspargist.
Wrangeli ja Püha Eliase rahvuspark on kuninglike mägede ja liustike maa.
Saates kõneldakse isiklikest retkemuljetest ja seiklustest.

Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Foto: Ligi viie kilomeetri kõrgune Sanfordi vulkaan rahvuspargis (pildistas H. Relve).

R2 aastahiti hääletus