Rain Kooli: näpunäiteid kandidaatidele – kuidas otse-eetriväitluses ellu jääda
Olles paar korda kuulunud ETV eetris olnud valimisdebatte hindavasse valimised.err.ee ekspertkogusse ja kolmel korral samu debatte Vikerraadio eetris koos Neeme Rauaga juhtinud, olen seisnud silmitsi ka anonüümsete veebikommentaaridega. Mis mõttes minu lemmik pole teie lemmik? Te ei saa seal üldse millestki aru! Mida te seal üldse hindate?! Küsitakse, vastan.
Otse-eeter on muidu ka päris karm paik. See nõuab kiiret reageerimist, enese(ja hääle ning ilmete)valitsemist ning suutlikkust jälgida kõike eelnevat kaotamata mitut impulssi korraga – näiteks aega, saatekaaslas(t)e juttu jne. Otse-eetris korraldatud debatt on aga mitu korda karmim paik, eriti televisioonis, kus oma mõju avaldab ka stuudio, valgustus, publik jms.
Debati üks koostisosadest on võitluslikkus, mis tähendab, et kaasdebateerijaid püüavad mingil hetkel ütlejat ja öeldut kõigutada, kahtluse alla seada, loogikas auke leida, tasakaalust välja lüüa ja võimalik, et ka naeruvääristada. Kas see on aus ja kas selleks tuleks valmis olla? Jah ja jah.
Debatt on ju ainult omamoodi rängem töövestlus (või ehk oleks isegi täpsem öelda, et erivägede katsed): nende eesmärk on välja selgitada, kas kandidaat on valmis selleks tõsiseks lahinguks, mis teda ees ootab. Jah, kuigi europarlamenti võib ka suhtuda kui puhkekodusse, nõuab seal tõsiselt hakkamasaamine ikkagi suutlikkust kõvas konkurentsis hakkama saada ja selleks vajalikke eeldusi. Nende eelduste olemasolu debatid välja selgitada püüavadki.
Europarlamendi valimiste kajastamise korra rahvusringhäälingus on kehtestanud rahvusringhäälingu nõukogu ja see on saatejuhtide jaoks siduv. See tähendab, et otse-eetridebattidesse peavad jõudma kõigi erakondade esindajad ning kõik üksikkandidaadid, ükskõik kui toetuselt marginaalsed, vilumatud või mingile osale kuulajatest-vaatajatest ka vastumeelsed nad ei oleks. See tähendab ka, et otse-eetris kohtuvad väga erineva tausta, kogemuspagasi ja loomupärase andekusega inimesed.
Kas see tähendab, et väikeste ja tundmatumate erakondade esindajatel polegi muud võimalust, kui debattides kaotajateks jääda? Ei.
Kõik sõltub siiski kandidaadist endast. Peaaegu kõike peale inimese välimuse on võimalik parandada. Parandamiseks kasutatav meetod ei erine töövestluseks või erivägede katseteks valmistumise meetoditest. See on treening.
Mõned nõuanded neile, kelle otse-eetri esinemiskogemus pole võrreldav Andrus Ansipi, esinemisjulgus Indrek Tarandi, teadmistepagas Eiki Nestori või häälekasutus Marko Mihkelsoni omaga.
1. Tehke endale selgeks kõik oluline, mis puudutab kohta, kuhu te kandideerite. Muidugi võite te oma kampaania üles ehitada mõnele kitsale teemale, kui te usute, et see teile edu toob, aga miski ei õigusta seda, et te ei tea põhilistki esinduskogust, kuhu te justkui tõsimeeli püüate pääseda.
2. Tehke selgeks, millised on teie seisukohad n-ö suurtes küsimustes, mille esilekerkimine debati käigus on enam kui tõenäoline. Lihvige selgeks ka enda põhilised teemad ning olge valmis neid selgelt esitama ka skeptiliselt meelestatud kuulajatele-vaatajatele.
3. Õppige tundma oma vastaseid. Tehke selgeks oma konkurentide seisukohad, otsige nendes nõrku kohti.
4. Ärge jääge deklareerivaks ega sisutühjaks. Ainult puudustele osutamine või loosungite esitamine ei mõju intelligentsetele inimestele. Mõelge välja oma lahendused ja argumendid oma seisukohtade kaitseks.
5. Harjutage. Võtke esinemistunde, treenige esinemist ja väitlemist kampaaniakaaslaste või lähikondlastega.
6. Õppige parimatelt, kuid jääge siiski iseendaks ehk ärge püüdke kopeerida. Vaadake salvestisi maailmatasemel debattidest ja intervjuudest, pöörake tähelepanu edukate väitlejate tugevatele külgedele ja mõelge, kuidas saaksite neid enda jaoks kohandada.
7. Säilitage tasakaal eluterve (enese)kindluse ja eluterve tagasihoidlikkuse vahel. Ülbus, ründavus ja mütsiga löömine ei vii sihile, nagu ka liigne närvitsemine või lömitamine.
8. Olge valmis ootamatusteks, sest otse-eetris ei lähe kõik kunagi nii, nagu plaanitud.