Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.
Aina tulisemaks muutuvale verbaalsele mõõgatäristamisele sisekaitseakadeemia kolimise pooldajate ja vastaste vahel saaks lõpuvilet puhuda üks mees − peaminister Jüri Ratas. Kui peaminister ei räägiks sel teemal ümmargust juttu erisugustest aspektidest ja alternatiividest, vaid ütleks otsekoheselt, et jah, me teeme seda, sest oleme koalitsioonilepingus selles kokku leppinud ja meil on kombeks sõna pidada, siis ei oleks ka põhjust üles kütta asjatut lootust, et äkki ei ehitatagi sisekaitseakadeemia uut õppekompleksi Narva.
Mida kauem peaminister väga selge sõnumi väljaütlemist edasi lükkab, seda kauem kestab avalikkuses hüsteeriliseks kiskuv madin, mis teeb karuteene Ida-Virumaale, halvustades seda piirkonda ja inimesi. Kaua võib üles kütta hirme, et Ida-Virumaal pole võimalik töötada ega õppida ja ühe õppeasutuse sinna viimine õõnestab riigi julgeolekut?
Kui vaadata, milliseid siseturvalisusega seotud asutusi on Ida-Virumaalt ära viidud, siis oleks praegusel juhul tegu nende osalise tagasitoomisega. Narva-Jõesuus tegutses veel 12 aastat tagasi piirivalve õppekeskus, Kohtla-Järvel oli päästekompanii ja varem ka sisekaitse operatiivrügement.
Asjakohane on meenutada, et idee tuua politseinike, piirivalvurite, vanglaametnike ja mitmete teiste siseturvalisusega seotud alade õpetamine Ida-Virumaale ei ole idavirulaste jonn. Nemad ei ole skandeerinud „Sisekaitseakadeemiat! Sisekaitseakadeemiat!“ selles stiilis, nagu kaks Reformierakonna poliitikut kord baaris napsuvõtmisega liiale minnes (ja oma erakonnakaaslasest siseministrit nimepidi kohale nõudes).
Kõige konkreetsemalt jõudis see idee avalikkuse ette 2011. aasta riigikogu valimiste eel, mil Reformierakond lubas oma turvalisuspoliitika programmis alustada uue sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale. Seda kummalisem, et kui nüüd on selle partei soov täitumas, asusid viis reformierakondlastest endist siseministrit selle vastu võitlema.
Ilmselt jõuaksid reaalainete mõõduvõtmises osalevad noored telesaates „Rakett 69“ ühe tunniga märksa tõelähedasema vastuseni, kui palju kolimine tegelikult maksma läheb.
Mullu novembris sõlmitud koalitsioonilepingus kinnitasid üheselt mõistetava kolimisplaani kolm praegu võimul olevat erakonda. See tähendab, et nelja suurema erakonna jaoks on sisekaitseakadeemia rajamine olnud kõige parem suur riiklik idee Ida-Virumaa arendamiseks. Midagi samas suurusjärgus etemat pole viimaste aastatega sõelale jäänud.
Vahepeal möödunud kuus aastat peaks olema piisavalt pikk aeg, et selle plaaniga seotud plussid ja miinused, kulud ja tulud põhjalikult selgeks teha. Seega ongi hämmastav, kuidas praeguse valitsuse kaks eri haru − justiits- ja siseministeerium − on saanud kolimise kulude rehkenduses täiesti vastupidised, kümnetes miljonites eurodes erinevad tulemused.
Ilmselt jõuaksid reaalainete mõõduvõtmises osalevad noored telesaates „Rakett 69“ ühe tunniga märksa tõelähedasema vastuseni, kui palju kolimine tegelikult maksma läheb.
Ei usu, et meie riigiametnikud arvutada ei oskaks. Pigem väljendavad kahe ministeeriumi arvutuskäigud vastandliku märgiga kolimistahet.
Levinuim argument, millega kolimisplaani pulbriks on püütud teha, on väide, et Narvas langeb drastiliselt õppekvaliteet. Ent nagu selles vaidluses enamasti, on ka sel puhul tegu eelkõige oletusega.
Sama hästi võiks väita, et Narvas õppekvaliteet hoopis tõuseb. Seal ei ole nii palju suurlinna tulesid ja muid ahvatlusi, kadetid saaksid rohkem pühenduda õppimisele ning õppejõud õpetamisele. Sportlased ja treenerid viibivad samuti suurema osa ajast kodunt eemal väiksemates kohtades treeninglaagrites, et maksimaalselt keskenduda enda tippvormi viimisele. Kui Paikusel ja Väike-Maarjas saab kadette õpetada, siis miks Narvas ei peaks saama?
Eriti otsitud näib kolimisvastase hirmuna mõte, et kui Piritale uut õppekompleksi ei tehta, siis neelavad selle krundi pahad kinnisvarahaid, kes muudavad ümberkaudsete elanike elu põrguks ja varjavad nii vaated merele kui päikesele.
Kui leitakse, et õppekompleks peaks olema Tallinnas ja peamine praktikabaas Narvas, siis miks mitte vastupidi? Eesti kuritegevuse pealinn on ikkagi Tallinn. Seal pakub reaalne elu, arvestades ka piiriületuste, tuleõnnetuste ja maksumaksjate hulka ning muud, praktika jaoks palju mitmekesisemaid võimalusi kui piiriäärses Narvas, kellele tahetakse anda praktikabaasinimelist lohutusauhinda juhuks, kui sisekaitseakadeemiat sinna ei tule.
Eriti otsitud näib kolimisvastase hirmuna mõte, et kui Piritale uut õppekompleksi ei tehta, siis neelavad selle krundi pahad kinnisvarahaid, kes muudavad ümberkaudsete elanike elu põrguks ja varjavad nii vaated merele kui päikesele. Kas koos sisekaitseakadeemia kolimisega lahkuvad Tallinnast ka volikogu ja linnavalitsus, kes planeeringutega peaks kaitsma linnakodanike huve?
Praegustes vaidlustes tasub siiski näha ka positiivset. Kogugem kokku kõik kõlanud mõtted, mida oleks Ida-Virul riigilt vaja sisekaitseakadeemiast rohkem: ettevõtluse arendamist, uusi töökohti, paremaid maanteid ja rohkem rattateid, üürikortereid, staadione, ujulaid, lasteaedu, teatrit, eesti keele maja. Kuni selleni välja, et tooks või riigikogu Narva, põhiline, et sisekaitseakadeemia jääks Tallinna.
Sisekaitseakadeemia toomine Narva ei takistaks teiste plaanide elluviimist, vaid pigem toetaks ja võimendaks nende kasulikku mõju. Oluline on, et nende plaanide elluviimist ei tabaks sama saatus, mis paljusid teisi varasemaid Ida-Viruga seotud kavatusi, mis ongi jäänud vaid paberile erisugustes tegevuskavades. Et näiteks kavandatav eesti keele maja ei taanduks lõpuks kahe laua ja tooliga eesti keele toaks.
Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar