Annika Murov: Harku kinnipidamiskeskuses avaldub rändelaine varjupool (1)

(Foto: erakogu)
Annika Murov, kinnipidamiskeskuse õigusnõustaja
29.09.2016 10:57
Rubriik: Arvamus

Migratsiooni puudutav pilt on poole sajandi vältel järsult muutunud. Põhjendamatud varjupaigataotlused, otsuste vaidlustamise õiguse väärkasutamine ning korduvate taotluste esitamine on osa nende inimeste venitamistaktikast, kelle jaoks varjupaik on ainult meede enese Euroopas sisse seadmiseks. Pagulase staatus peab siiski jääma neile, kelle kaitse vajadus on tõendatud, kirjutab Harku kinnipidamiskeskuse õigusnõustaja Annika Murov oma arvamusloos.

Pagulase määratlus pärineb 1951. aasta Genfi konventsioonist. Tänu sellele on uut elu alustanud miljonid sõja- või kriisikolletest pagenud inimesed. Rändelaine käigus on aga tõeliste abivajajate kõrval Euroopa Liidu riikidesse saabunud ka hulgaliselt majandusmigrante, peamiselt riikidest, kus kriisikolded puuduvad.

Rasketesse oludesse sattunud inimeste kaitseks mõeldud rahvusvaheline kaitse on seeläbi saanud uue kasutusvormi. Pagulase staatuse taotlemine on suure osa migrantide jaoks võimalus end lühiajaliselt riigis legaliseerida või lükata edasi kodumaale tagasisaatmist.

Paljud varjupaigataotlejad on Eestisse jõudmise ajaks läbinud mitu Euroopa riiki ning esitanud varjupaigataotluse vaid kinnipidamise vältimiseks.

Rändelaine varjupool ja asylum shopping – ehk varjupaigasüsteemi kuritarvitamine jõudmaks soovitud sihtriiki või saamaks õigust Euroopa Liidus vabalt liikuda – avalduvad Eestis kõige markantsemalt Harku kinnipidamiskeskuses. Sinna on erinevatel põhjustel sattunud vaid üksikud tõelise vahetu ohu eest põgenevad varjupaigataotlejad. Miks peakski kinni pidama inimest, kelle sooviks on oma elu ohutus riigis üles ehitada ning kes on oma päritolu ja Eestisse jõudmise loo selgitamisel aus ning koostöövalmis?

Varjupaigataotlejad satuvad Harku kinnipidamiskeskusesse peamiselt kahel juhul: need, kelle puhul on tuvastatud soov liikuda Eestist edasi mujale Euroopa Liitu ning taotlejad, kes on päritoluriigist lahkunud mis tahes teistel põhjustel kui reaalse tagakiusu või sõjaohu eest põgenedes. Nende soov on elada Euroopas, kasutades selleks ära tegelikult väga konkreetsel eesmärgil loodud varjupaigasüsteemi.

Kinnipidamiskeskuses on valdavalt noored mehed, lõviosas Aafrika mandrilt. Siiski ei ole harvad juhud, kus oma päritoluriigiks valetatakse Süüria.

Varjupaigasüsteemi kuritarvitamine

Paljud varjupaigataotlejad on Eestisse jõudmise ajaks läbinud mitu Euroopa riiki ning esitanud varjupaigataotluse vaid kinnipidamise vältimiseks. Esitatakse võltsitud dokumente või on dokumendid hävitatud, antakse valeinfot oma vanuse, päritolu ja muu isikliku tausta kohta. Eestisse pidama jäädes rullub varjupaigasüsteemi kuritarvitamine lahti hetkest, mil saab selgeks, et taotleja kaitse saajaks ei kvalifitseeru.

Kohtupretsedendina ei saa varjupaigataotlejat hoida kinnipidamiskeskuses kauem kui 18 kuud. Kuna on selge, et kui inimene tõesti vajab kaitset, siis polegi vaja teda poolteist aastat kinni pidada, on klaar ka põhjus, miks seda teatud varjupaigataotlejate puhul tehakse – kaitse vajadus puudub ning koduriigist on lahkutud muudel põhjustel.

Paremate võimaluste lootuses valetatakse oma seksuaalse sättumuse või usu kohta. Esitatavad tõendid on tihti võltsitud ning aja jooksul antud ütlustes kasvab vastuolu.

Kusjuures taotlejad, kelle puhul on kaitse vajaduse puudumine kindlaks tehtud, pole varjupaigataotluse tagasilükkava otsusega tihtipeale rahul. Et õigusriigis võib igaüks riigi otsuse kohtus vaidlustada, alustatakse aeganõudva kohtumenetlusega, milles taotlejal on õigus käia läbi kõik kohtuastmed.

Kuigi formaaljuriidiliselt jäädakse pärast keelduva otsuse saamist ja edasikaebamist varjupaigataotlejaks, on otsused vettpidavad ning kohtumenetlused kujunevad perspektiivituks. Süsteemi kuritarvitaja eesmärk on hoopis 18-kuulise kinnipidamistähtaja täitmine, mille järel inimene keskusest vabastatakse ning paigutatakse Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse.

Veel kord – tegemist on taotlejatega, kes süsteemi teadlikult ära kasutavad. Paljud lahkuvad pärast kinnipidamiskeskusest vabanemist Eestist ja liiguvad edasi teistesse Euroopa riikidesse.

Varjupaigamenetluses on võtmetähtsusega taotlejaga läbi viidav intervjuu. Selleks valmistumine võib Harku kinnipidamiskeskuse praktikas tähendada paremate infokildude kogumist kaaskinnipeetavatelt. Paremate võimaluste lootuses valetatakse oma seksuaalse sättumuse või usu kohta. Esitatavad tõendid on tihti võltsitud ning aja jooksul antud ütlustes kasvab vastuolu.

Markantsematel juhtudel räägitakse lugusid, mida on pagulasstaatuse saanud inimeste kohta meedias avaldatud või kogutakse infot näiteks Wikipediast.

Inimõigustest kinnipidamiskeskuses

Kinnipidamiskeskus ei ole karistusasutus. Kuigi põhiõigust vabalt liikuda on kohtuotsusega piiratud, on keskuses tagatud teenuste kvaliteet kõrge ning inimeste õiguste eest seisvad organisatsioonid kontrollivad sealset olukorda regulaarselt. Väited inimõiguste mitteaustamisest on meelevaldsed.

Ametnikud lähtuvad oma kohustustest ning arvestavad nii seadusest tulenevate nõuete kui ametieetikaga, kinnipeetav seevastu võib manipuleerida, kaotada enesevalitsuse, tõsta ametnike ja meditsiinipersonali peale häält, olla agressiivne, solvav ning naisametnikke alandav.

Kõigile keskuses viibijaile on tagatud nii meditsiinilistel kui usulistel kaalutlustel toitlustamine, igapäevane meditsiiniline abi, psühholoogi ja psühhiaatri teenus, keeleõpe, huvitegevus ja poeteenus. Kõikide oluliste menetluste juures on tõlk, keda saab kaasata ka kohtumisel psühholoogiga. Varjupaigataotlejatel on riigi õigusabi korras advokaat ning kohtud tagavad kohtumääruste tõlked.

Seejuures on oluline, et siinkohal ei tehta erinevate taotlejate vahel vahet – tegemist võib olla juba keelduva otsuse saanud inimesega, kes edasikaebamisega kohtusüsteemi mitmekordselt koormab.

Veelgi olulisemana katavad keskuse tööd ametnikud, kes kinnipeetavatega igapäevaselt suhtlevad ning samades ruumides liiguvad. Õiguslik tasakaalutus avaldubki siinkohal hoopis vastupidises vormis. Ametnikud lähtuvad oma kohustustest ning arvestavad nii seadusest tulenevate nõuete kui ametieetikaga, kinnipeetav seevastu võib manipuleerida, kaotada enesevalitsuse, tõsta ametnike ja meditsiinipersonali peale häält, olla agressiivne, solvav ning naisametnikke alandav.

Teeseldakse tervisehädasid ning esitatakse valekaebusi keskuse toidu ja teenuste kohta. Kahetsusväärselt jääb seejuures tähelepanuta, et suurele osale vabaduses viibijatest on sellised teenused kättesaamatud.

Ka juhul, kui kaebuse taga võib olla manipulatsioon, suhtutakse kaebustesse tõsiselt. Erinevad sõltumatud organisatsioonid on väärtuslikud monitoorijad ja tagasiside andjad ning üldiselt hinnatakse Harku kinnipidamiskeskuses pakutavaid teenuseid ja tingimusi headeks.

Kokkuvõtteks

Genfi konventsiooni juurde naastes – migratsioonialane pilt on poole sajandi vältel järsult muutunud ning ilmnenud on mitmed kitsaskohad. Otsuste vaidlustamise õiguse kasutamine ning korduvate kaitse taotluste esitamine ei tohiks olla võimalik venitamistaktika. Varjupaik ei saa olla meede enese Euroopas sisse seadmiseks ning pagulase staatus peab jääma neile, kelle kaitse vajadus on tõendatud.

Praegu leidub hulgaliselt neid, kes varjupaiga- ja õigussüsteemi teadlikult ära kasutavad, vältimaks päritoluriiki tagasisaatmist. Kinnipidamiskeskus pole asi iseeneses, vaid osa Eesti riigi rahvusvahelisest kohustusest lubada Euroopasse vaid neid, kellel on selleks põhjendatud alus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    Eile

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.