Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.
Eestis on viimase nädala jooksul tekkinud omamoodi koomiline olukord. Kahe majaga. Üht neist praeguse seisuga ei tule, kuigi nii mõnegi arvates oleks väga vaja, teist praeguse seisuga plaanitakse, aga nii mõnegi arvates asjatult.
Jutt käib muidugi presidendi residentsist ja sisekaitseakadeemiast. Kõige värskemat arengut võib mõlema puhul pidada… ütleme viisakalt, et lühinägelikuks.
Esmapilgul tundub ju kõik tore, kasulik ja laiadele rahvahulkadele mokkamööda. Presidendi kantselei on teada andnud, et tollel on kodu olemas, residentsi vaja pole. Rahandusministeerium on takka kiitnud – väga tore, iga maksumaksja kohta 6 eurot säästetud nagu niuhti!
Narvas pidavat aga olukord kahtlane olema: sealsed käivad nagunii üle silla Venemaal poes, vaatavad Vene uudiseid ja kes teab, mis nende peas tegelikult toimub. Kuigi ametlik Eesti kinnitab ühelt poolt nõrkemiseni, et Narva pole kohe kindlasti Donetsk, öeldakse vähemalt IRLi suunalt teise – kui mitte sama – suupoolega, et julgeolekudefitsiit Ida-Virumaal on suur ja akadeemia olemasolu annaks signaali riigi kohalolekust.
„No tere talv!” ütleks, kui see väljend poleks kohatu aastal, mil Tartu maraton ähvardab taas kord lumepuudusel ära jääda, tegemata põrmugi välja USA presidendi Donald Trumpi kuulutusest, et teated kliima soojenemisest on libauudised, fake news.
Kui asi on tõesti riigi kohalolekus, siis võib-olla koliks Ida-Virumaale (tagasi) hoopis presidendi residentsi – kohal oleks sümboolselt hoopis kaalukam riigiinstitutsioon koos julgeolekuteenistuse ja kaitseväe üksusega...
Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa, ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta.
Aga ei, paistab, et Eesti peab juba mitmendat presidenti järjest leppima tõsiasjaga, et oma tööandja elamise korraldab presidendi kantselei just selle hetke riigipea vajadustest lähtuvalt põhimõttel kui tal pole vaja, siis polegi vaja.
Tegelikult oleks ikka vaja küll. Ma olen omalt poolt valmis maksma enamgi kui selle 6 eurot ühe maksumaksja kohta, kui me sellega saaksime selge soti, kuidas tulevikus valitavate presidentide elamine ja töötamine korraldatud on. Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa, ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta.
Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees. Kui sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik jääb tänases Postimehes oma õpiahju võimalikust tulevikust rääkides delikaatseks, öeldes, et vägisi Narva viidud akadeemiat võib tabada Tartu ülikooli Türi kolledži saatus, siis rääkides meie sisekaitseekspertide-ametnikega nelja silma all jääb peale arusaam, et just nii juhtubki.
Õppejõud võib küll seadusemuudatustega Narva käima sundida, aga teenindav ja muu personal kohe kindlasti kolimiskaste täitma ei kipu. Kas tõesti pole IRL võimeline ette nägema tänase Eesti realiteetidega seotud ohtu, et Ida-Virumaale kolitud sisekaitseakadeemia n-ö koridorikeeleks moodustub eestikeelse tööjõu nappuse tõttu vene keel – ning et uude pinnasesse istutatud organism ei saagi endale korralikult juuri alla.
Või kui saab, kasvab sellest lõpuks hoopis midagi muud, kui mõnusalt Toompeale jäänud otsustajad otsustasid uskuda.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.