Reet Roos: "Eriline Eesti"
Reet Roos on eduka ärinaise ja poliitiku karjääri viimase paari aasta jooksul ühildanud kaksikutele heaks emaks olemisega. Reeda arvates on Eestil väga palju potentsiaali olemaks lastekasvatamiseks parim riik Euroopas. TEDx Tartu 2015 konverentsil rääkis ta seoses sellega "Eesti Nokia" otsingutest ning tuleviku suurematest demograafilistest ning majanduslikest väljakutsetest.
Eestis on nii iive kui rändesaldo negatiivsed. Tööturult lahkub rohkem inimesi, kui sinna siseneb. Juba praegu on meil struktuurne tööpuudus. Olukorra parandamiseks on laias laastus kolm varianti: kas suureneb sündimus, suureneb tagasiränne ja/või suureneb sisseränne. Nende kolme tingimuse täitumisel oleks Eesti jätkusuutlikkus tagatud.
Mida tuleks selleks teha, et Eesti oleks jätkusuutlik, et siia tuleksid tagasi nii oma inimesed kui lisanduksid ka välismaised spetsialistid; mis peaks muutuma? Reet annab vastuse: me peame parandama Eesti kuvandit. Seega on põhiküsimus selles, kuidas Eestit turundada.
Eestist tuleb luua selline pilt, et siin elamine, õppimine, pere loomine on justkui loteriivõit. Arvestades, et Eestisse sünnib aastas ca 12 500 last, maailma aga 140 000 000, siis tõenäosus Eestisse sündida on ca 0,000089%. Tõenäosus võita jackpot Viking Lotoga on 0,0000081%. Seega siia sündimine on statistiliselt juba peaaegu, et võimatu – seega statistiline jackpot on Eestisse sündimine igal juhul. Aga kas ka Eestis elamine ei võiks olla loterii peavõit?
Meil pole mõtet ennast võrrelda USA, Hiina või Saksamaaga, kes on hoopis teisest liigast, arvab Reet. Mõttekam on seda teha endasuurustega: Island, Sloveenia, Luksemburg. Ainust SKP-st lähtudes jääme endasuurustes riikide edetabelis napilt TOP 10-st välja. Keskmine eestlane on maailma rikkaima 15% seas. Samas on meil ka vabadus, võimalused eneseteostuseks ja -arenguks, samuti puhas ja tervislik elukeskkond. Rahvastiku tihedus on meil keskmiselt 29 inimest ruutkilomeetrile (võrdluseks: Luksemburgis on see arv 192 ja Maltal 3248); metsaga kaetud maa osakaal 61% (Luksemburgis 34%, Maltal 0,95%). Seega tundub, et Eestis elamine ongi luksus!
Nähtavasti meil ikkagi on tugevusi, mida maailmale müüa. Me ei oska neid lihtsalt (veel) ära kasutada; veelgi enam - me ise ei usu nendesse. Ennast aga ei saa edukalt välja turundada, kui usk enesesse puudub. Põhjust eneseusuks aga jagub. Eelnevatele näidetele lisaks: Eestis ei pea muretsema looduskatastroofide pärast ning terroristidel, kes soovivad ühe terroriakti käigus võimalikult suurest kannatajate hulgast, pole Eestis suurt midagi teha. Meie hõreasustus töötab paljuski meie kasuks. Samuti on noortel võimalik karjääri teha ning spetsialistid teenivad siin konkurentsivõimelist palka.
Meil on väga tugev potentsiaal, et luua siia maailma parim riik, kus elada, kus pere kasvatada. Peame laia maailma viima sõnumi, et Eestis elada ja kasvada on eriline. Oleme (tulevane) muinasjuturiik. Ots on lahti tehtud: e-Eesti (meil on e-valimised, e-valitsus, e-residentsus, e-kool, e-parkimine ja me võtame tasuta internetilevi kui inimõigust), "Teeme ära" algatus, mis levib juba vaat et tiiru üle maailma ja Organic Estonia, mis võitis arengufondi 1. preemia.
Lisaks puhtale õhule ja toidule on meil maailma parim emapalk, meie lapsed tohivad minna ise kooli ja trenni - mis on meile loomulik, kuid New Yorkis näiteks karistatav. Veel enam, täna jätkub veel meie lastele maavanaemasid, me oskame korjata ravimtaimi, keeta moosi ja kududa sokikanda. Ning enesele teadvustamata, elame me üsna looduslähedast elu, isegi kui elame linnas.
OECD parema elu uuringust selgub, et probleemseimad kohad on Eestis sissetulek (leibkonna sissetulek peale maksude maksmist on OECD üks madalamaid), ühiskondlik kaasatus (naiste-meeste ja rikaste-vaeste kaasatuse suur erinevus), tervishoid (inimeste madal hinnang enda tervisele, OECD keskmisest madalam oodatav eluiga), inimeste üldine rahulolu eluga.
Samuti, kui tahame siia spetsialiste välismaalt, peame looma paremad elutingimused välismaalastele (lasteaiad, ingliskeelne õpe jne) ja olema ühiskonnana sallivamad. Sisserändajatele valmistab raskusi avaliku info ja teenuste vähene kättesaadavus võõrkeeltes, samuti lasteaedade ja koolide ebapiisav valmisolek ning ühiskonna ja tööandjate suhtumine välispäritolu inimestesse. Need tegurid vähendavad Eesti kui sihtkoha atraktiivust kvalifitseeritud töötajate jaoks.
Ning siis, kui probleemid kõrvaldatud (lasteaia ja koolikohad ning avaliku info kättesaadavus ja elementaarne sallimine) Peame müüma end erilise riigina! See, kui erilised me paistame, on meie enda teha.
Reet Roosi kokkuvõtlik üleskutse noortele spetsialistidele kõlab niisiis järgnevalt: kui sul polnud õnne siia sündida, siis on sul võimalik siia kolida. Me ei piirdu vaid sellega; me võiks öelda, et tulge tooge siia oma pere, see on parim paik tulevikuks. Me oleme pilveriik ja haldjariik, kus kus saavad sinu ja pere unistused teoks!
Toimetaja: Saskia Salakka