Kuninganna Kristiina või Kõrboja perenaine – Vabariigi President AD 2016

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
Peeter Järvelaid
3.10.2016 18:26
Allikas: Lugejakiri
Rubriik: Arvamus

Olen mõtisklenud naiste positsiooni üle Eesti ühiskonnas läbi meie õigusajaloo uurimise. Samas huvitab mind kaasaegse ühiskonna analüüs ja nii olen näinud kasvamas märke, mis andnud mulle julgust öelda, et oleme valmis suurema arvu naiste tipp-poliitikasse tulekuks. Loomulikult peab see tähendama, et murduvad mingid varasemad arusaamad.

Mõned päevad enne presidendivalimiste uut vooru parlamendis iseloomustas kirjanik Andrus Kivirähk Eestile valitavat esimest naispresidenti kirjandusklassikast tuntud Kõrboja perenaisena. Kõik see on kokkuleppe küsimus ja mina ei tahaks meie tuntud kirjanikuhärraga vaielda. Siiski lisaksin, et nii Kõrbojal kui läbi ajaloo kõikjal on naised saanud teha otsustavaid samme varem meeste ametiteks peetud positsioonidele, kui ühiskonnas on olnud suurte segaduste ajad.

Meie ajaloos on olnud varemgi väga tarku ja kangeid naisi, aga seni oli häda selles, et ühiskond polnud valmis naist riigipeana aktsepteerima. Isegi Kersti Kaljulaiu valimise järel alles ootab meie tublisid naisi valitsusjuhi koht.

Kuigi maailmas naispoliitikutel üha enam võimalusi teha karjääri kõige kõrgemate ametiteni riigis, on paljudes ühiskondades varem vaid meeste pärusmaaks peetud ametisse astuva naise tegevus eriliselt luubi all. Ootused siin alati palju kõrgemad.

Eesti ühiskond võrdleb kandidaate ikka Lennart Merega, sest meile tuntub, et tänapäeval on meie riigipea kohustatud olema rahvusvaheliselt parketivõimeline, diplomaadisoonega inimene. Samas tahame me kodutanumal näha presidenti just Konstantin Pätsi moodi Eesti riigi vanemana, kel asja igale poole omal maal.

Pole kahtlust, et 3. oktoober 2016 peab minema Eesti (poliitilisse) ajalukku erilise murrangulise päevana. Seni on 3. oktoober juba ajalooliste sündmuste poolest suhteliselt ülekoormatud ja nende seas palju selliseid sündmusi, mis olid meie ühiskonna seisukohalt murrangulised, aga samas väga valusad. Nüüd ongi küsimus, kuidas antud murrang sisustada positiivselt. See tähendab aga asjaosalisele suurt väljakutset, mis saab realiseeruda loomulikult vaid siis, kui meie ühiskond ja selle poliitiline eliit suudab end ümber kohandada.

Ma lisasin pealkirja ka Rootsi kuninganna Kristiina (1628-1689) nime, sest oli ju tema meie ala valitsenud naistest üks huvitavamaid ja targemaid ning naine, keda kasvatati kroonprintsi kasvatusreeglite järgi. Kuninganna Kristiina saatus jäi küll kurvaks näiteks sellest, kuidas kujuneb tegelik elu, kui targa naise eneseteostuseks pole veel aeg ühiskonnas küps.

Tegelikult me ei peaks ajaloolisi eeskujusid otsima vaid naaberrahvaste ajaloost, sest näiteks meie riigimees Jaan Poska (1866-1920) kasvatas oma vanemaid tütreid tegelikult kui poegi ja tema juristiameti omandanud tütar Vera Poska-Grünthal (1898-1986) omas kindlasti juba suurt potentsiaali astuda isegi oma isa jälgedesse. Meie poliitilise kultuuri jaoks oleks vaja suhteliselt kiirelt vaja kirja panna näiteks ka Vera Poska-Grünthali biograafia, et saaksime ühiskonnale meelde tuletada vahepeal katkenud võimalused, mida meie haritud naised olid juba 1930ndatel aastatel suutelised Euroopa koostöös looma.

Eesti ühiskond võrdleb kandidaate ikka Lennart Merega, sest meile tuntub, et tänapäeval on meie riigipea kohustatud olema rahvusvaheliselt parketivõimeline, diplomaadisoonega inimene. Samas tahame me kodutanumal näha presidenti just Konstantin Pätsi moodi Eesti riigi vanemana, kel asja igale poole omal maal ja kes tahab meie kodu kaunimaks teha. Seega – seesama Kõrboja uue perenaise ideaal, kus tark naine paneb korda lagunema tikkuva talu.

Tasub lisada, et aasta 2016 on Eesti mentaalses arengus murranguline aeg ka selles mõttes, et kui ligi kaks aastakümmet on Eestis valitsenud arusaam, et naise karjääri lapsed segavad, siis sel aastal osalesid presidendivalimistel nii Mailis Reps (viie lapse ema) kui ka Kersti Kaljulaid (nelja lapse ema), kes saavad ühiskonnale saata selle signaali, et naine suudab oma saatuseteed käia ka juhul, kui ta ei loobu võimalusest olla ema. Väikse elanikkonnaga Eesti ühiskonna jaoks on see väga oluline sõnum, mida juba kaua oodatud.

Eesti ühiskond saab nüüd öelda, et parlamendis valitud naispresidendiga on tegelikult toimunud suur ja oluline murrang meie poliitilises kultuuris, millel on kindlasti veel täiendavaid tagajärgi. Kersti Kaljulaiul on presidendi ametis kindlasti olemas head eeldused saada tõesti tegusaks presidendiks ja jääb vaid loota, et tema ametiaja välised olud saavad olema selle ameti täitmiseks soodsad.

Ühiskonna kriitilisem osa peab aga aktsepteerima asjaolu, et Kersti Kaljulaid esindabki seda Eesti ühiskonna võitjate põlvkonna naisekuju, mille me ühiskonnana tervikuna oleme 21. sajandiks oma kultuuris loonud.

Tahaks tõesti loota, et temalt võib oodata just seda empaatiat, aga ka julgust emana öelda ühiskonnale suhteliselt otse, mida meilt kõigilt endilt tuleks oodata, et koos Eesti elu ühiskonna enamuse jaoks tõesti paremaks ja elamisväärsemaks muutuks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna raadio 2-s

foto
Agenda: Euroopa parempopulistid

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks on parempopulistid Euroopas aina suuremat toetust saamas? Selgitab Välispoliitika Instituudi vanemuurija Aap Neljas.

Tartust saab idufirmanduse keskus. Mida see täpsemalt tähendab, räägib sTARTUp Day ürituse algataja Andres Kuusik.

Terves kehas terve vaib tutvustab treener Sandra Raju treenimise advendikalendrit.

R2 aastahiti hääletus