Külli Taro: presidendi ametikoht ei saa olla preemia senise teenistuse eest
Presidendiralli hooaeg tuletab meelde, kui oluline on vahet teha ideedel ja lubadustel, mida võimalikud kandidaadid debattides välja käia saavad.
Lõppevat nädalat kokku võttes ei saa sisepoliitikas kuidagi üle ega ümber presidendivalimistest. Aasta esimene kvartalgi on suuresti möödunud presidendiralli tähe all. Pean silmas nii olümpiakomitee juhi kui ka vabariigi presidendi valimisi.
Miks rääkida korraga kahest nii erinevast ametikohast? Peale nimetuse “president” pole neil ju palju ühist. Ent jälgides ühel juhul usinalt peetavaid debatte ja kuulates teisel juhul nõudmisi, et miks küll avalikke arutelusid ei peeta, avalikkust piisavalt ei kaasata, mõtisklesin selle üle, mida saavad selliste ametikohtade kandidaadid neil debattidel lubada ja mille alusel tulevane valik üldse toimuma peaks. Nimetatud ametikohtade volitused konkreetseteks lubadusteks just palju alust ei anna.
Kord on juba spordirahvas alt läinud, jäädes eelmistel valimistel uskuma lubadust valituks osutunu poolt sporti raha tuua, kuigi tegelikult polnud konkreetsel kandidaadilõigust riigi raha arvelt sellist vekslit välja käia.
Seekord on spordijuhid kindlasti oma vigadest õppinud ja oskavad skeptiliselt suhtuda lubadustesse spordi rahastamist suurendada näiteks tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu abil või eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse kaotamise arvelt.
Iga uue lubaduse puhul tuleks väga kriitiliselt küsida, kas need on ettepanekud, mille realiseerimine on kuidagi EOK presidendi pädevuses?
Tegemist on siiski ühe katusorganisatsioonina tegutseva mittetulundusühingu juhiga. Ei saa ta ei alaliite ega klubisid käskida. Ja riigi raha eraldamise ja kasutamise osas on jäme ots ikka riigi esindajate käes.
Veel vähem on EOK presidendil võimalik lubada paremaid spordisaavutusi või aktiivsemalt liigutavat rahvast. Muide, Audentese Spordigümnaasiumis pidas Raul Rebase eestvedamisel sel nädalal sporditeemalist töötuba Team75Plus. Kahjuks keegi seda ei küsinud, aga oleks huvitav teada saada, kui palju selle eduka meeskonna saavutustes on rolli mänginud EOK või selle president?
Küsimus lubaduste võimalikkusest tekib ka sügisel ees ootavate presidendivalimiste puhul. Üksikud üleskutsed rääkida presidendi rollist on seni vähe sisuga täitmist leidnud. Lisaks võimalike ametikandjate väljapakkumisele kritiseeritakse usinalt ka valimiskorda. Taaskord on lauale tõstetud otsevalimise mõte.
Tunnistan, et minu jaoks tekitab segadust eesmärk presidenti valida rahva arvamuse alusel. Mille alusel peaks rahvas otsustama kandidaadi sobilikkuse üle presidendi ametisse? Isiklik sümpaatia? Aga mida ütleb see inimese võimete kohta oma ametiülesandeid hästi täita? Kui juba antakse õigus valida, siis peaks olema õigus ka midagi lubada. Ent milliseid lubadusi presidendikandidaat anda saab?
Lubadused sõltuvad sellest, mis on presidendi roll? Paljuski saab ametikandja seda ise sisustada, aga seaduse järgi peab ta eelkõige olema riigi esidiplomaat, poliitiline tasakaalustaja, põhiseadusliku korra järele valvaja ja riigikaitse kõrgeim juht.
Lisaks on ülesanne kaasa rääkida mõnede kõrgemate ametikandjate nimetamisel. Jah, president võiks olla moraalne majakas, ühiskonnas oluliste teemade tõstataja, intellektuaalsete debattide arendaja. Aga ükski neist ülesannetest ei hõlma konkreetseid lubadusi, sest eelseisvaid ülesandeid isegi ette ennustada on raske.
Põhiseaduslik järelevalve sõltub peamiselt valitsuse ja parlamendi initsiatiivist ja töö kvaliteedist. President ei saa lubada rohkem või vähem seaduste väljakuulutamist. Peamiselt siiski kinniste uste taga ning isiklikele suhetele põhinevat diplomaatilist tööd on kõrvalt hinnata ka keeruline.
Mille alusel kodanikuna valida, kui kandidaat midagi konkreetset lubada ei saa ja palju tööst jääb nelja silma alla?
Mina tahaks Eestile head presidenti ja tema valimise moodus pole seejuures esmatähtis. Presidendi ametikoht ei peaks olema valimisvõit või preemia senise eeskujuliku teenistuse eest. See pole auesimehe amet, vaid kohustus teha väga rasket tööd, mis nõuab täielikku pühendumist.
Loodan, et ametisse ei panda kedagi seetõttu, et jäädakse uskuma kõlavaid lubadusi või usutakse kandidaati seda välja teeninud olevat, vaid ikka sellepärast, et ta suudaks neid ülesandeid kõige paremini täita.
Mõlema juhtumi puhul olgu aga rõhutatud, et oluline on vahet teha lubadustel ja ideedel. Debattides väljendatavad selged seisukohad, avalikud arutelud ja sel teel parimate ideedeni jõudmine, on igati tervitatav. Lihtsalt lubadustega tuleb olla ettevaatlik. Nii nende andmisega kui ka kuulamisega, et hiljem ei tuleks pettuda või oma sõnu süüa.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: Vikerraadio kommentaar