Alo Lõhmus: omavalitsused tahavad oma raha tagasi
Hoolimata riigiisade meelest liigagi kiirest palgakasvust leidub meil ettevõtteid, kus 2009. aasta palgakärped kehtivad tänaseni ning mingist palgakasvust juttu ei ole või on see minimaalne. Selliste firmade töötajad tunnevad palgavaesust pikkade sammudega lähenemas. Viie aasta jooksul on elukallidus ju kõvasti kasvanud, kuid palk on endiselt kriisiaegne.
Mõneti samalaadses olukorras on ka kõik kohalikud omavalitsused. 2009. aasta teise lisaeelarvega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le. Selle taastamisega on jõutud vaid 11,6% tasemele ning järgmisel aastal see riigieelarve kava kohaselt ei muutu. Rahaliselt väljendatuna jääb omavalitsustel nende endi rehkenduse kohaselt järgmisel aastal saamata 36 miljonit eurot.
Riik aga viitab vastuseks, et kohalikele omavalitsustele laekuva reaalse raha hulk kasvab ka järgmisel aastal hoolimata sellest, et nende tulubaas protsentuaalselt ei suurene. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumine 2015. aastal nimelt 6 protsenti ehk ühtekokku 47 miljonit eurot. Riigi enda maksutulude kasvuks on prognoositud vähem, 5,8 protsenti.
Selle sama suvise prognoosi järgi kasvab kogu meie majandus tuleval aastal 2,5% ja ületuleval aastal lausa 3,5%.
Ent kui sellist kasvu ei tule ja majandus peaks hoopis paigal tammuma, siis ka tulumaksu laekumine mõistagi ei kasva. Ka omavalitsustel tuleb sel juhul leppida prognoositust väiksemate laekumistega.
Riigist oleks aus omavalitsuste protsentuaalne tulubaas taastada, et anda neile mingisugunegi kindlus tuleviku osas. Praegu süvenevad käärid omavalitsuste kohustuste ja võimaluste vahel. Riigiteenistujate palgakasv, millega omavalitsused ja eraettevõtted kaasas käia ei suuda, tekitab ebaloomulikke pingeid ka tööjõuturul, seda eriti just suurtest linnadest kaugemates piirkondades.
Näiteks on riik tõesti üsna tublilt tõstnud õpetajate palku ning järgmise aasta eelarvekava kohaselt tõuseb õpetajate reaalne palgaraha veel 8% võrra. See võimaldab tõsta õpetajate miinimumpalga praeguselt 800 eurolt 880 euroni. Lisaks alampalka garanteerivale rahale sisaldab õpetajate riiklik palgatoetus veel 20% ekstra-raha, mida omavalitsus ja kooli direktor saavad kasutada tublimate õpetajate palga tõstmiseks.
Portaali Haridussilm andmetel oli munitsipaalkoolide õpetajate keskmine brutopalk tänavu esimesel poolaastal 980 eurot ja riigikoolides 989 eurot. Mõlemad näitajad jäid vaid mõne euroga maha sama perioodi riigi keskmisest brutopalgast (995 eurot). Alamapalga tõus peaks kindlustama õpetajate palga kasvu üle Eesti keskmise taseme. Riigi makstav haridustoetus peaks näiteks võimaldama munitsipaalkoolide õpetajate keskmise palga tõusu 1050 euroni, millele liitub veel omavalitsuse enda välja käidav palgaraha. Loomulikult ongi õpetajad head palka väärt.
Kuid samasugust palka soovivad ka lasteaednikud, kultuuritöötajad jt, kelle töötasu ei tule riigieelarvest, vaid kohaliku omavalitsuse kassast. Septembrikuus siseministeeriumis toimunud kohtumisel juhtisidki nii Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast kui Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürsepp tähelepanu asjaolule, et õpetajate palgakasv tekitab palgasurvet ka teiste omavalitsustöötajate - lasteaednike, kultuuritöötajate, huvikoolide õpetajate - palga tõstmiseks. Paraku käib see omavalitsustele sageli üle jõu, sest nende tulubaas ei ole taastunud.
Ebaõiglus omavalitsuste suhtes tuleb lõpetada. Nii nagu me ei saa kõiki tänaseid probleeme lõpmatuseni välja vabandada juba kaugesse minevikku vajuva Nõukogude okupatsiooniga, nii ei saa ka eelmise kümnendi majanduskriisi ajal rakendatud hädameetmeid jõus hoida igavesti.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar