Erkki Bahovski: Pariisi veresauna mõjude tõttu kannatavad enim tavalised moslemid
See aasta algas veriselt. Väidetavad islamiäärmuslased tapsid eile Pariisis satiiriajakirja Charlie Hebdo juures ja toimetuses kokku 12 inimest. Neli tapetut olid karikaturistid, ajakiri oli varem avaldanud pilapilte prohvet Muhamedist. Vaidlus sõnavabaduse üle algab Euroopas uue tugevusega.
Kohutav terrorirünnak Pariisis näitab samas, kui tihedalt on kõik omavahel seotud. Pole kahtlust, et vaatamata moslemikogukonna eilsele rünnakut hukkamõistvale avaldusele suurenevad eurooplaste eelarvamused immigrantide, eriti moslemitest immigrantide suhtes. See aga annab taas võimaluse äärmusparteidele näidata, et peavooluparteid ei tee midagi siseturvalisuse kasvatamiseks ega immigratsiooniga võitlemiseks.
Meenutagem, et lisaks Eestile peetakse sel aastal valimised Euroopas veel Soomes, Kreekas, Taanis, Poolas, Portugalis, Šveitsis, Sloveenias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis. Just viimases on Briti Iseseisvuspartei saanud oma immigrantidevastase retoorikaga hääli, mis on pannud peavooluparteisid samuti oma juttu karmistama.
Ning meenutagem, et paljud äärmusparteid naudivad Venemaa toetust. Soovib ju Moskva lõhkuda Euroopa ühtsust, seda eriti ajal, mil sanktsioonid Venemaa vastu on hakanud mõjuma ja Vene majandusest räägitakse üha enam negatiivsel toonil. Võib spekuleerida, et kui praegu teeks Moskva Euroopale mingi koostööettepaneku moslemite vastu võitlemiseks, oleks Euroopal pärast eilset üsna vastuvõtlikud kõrvad.
Kõige kurvem kogu selle õudse loo juures on, et kannatavad tavalised põgenikud. Nemad on tavalised moslemid, kes on põgenenud kas Süüria sõjategevuse või otseselt Islamiriigi eest. Alates Süüria konflikti algusest on kodu jätnud üheksa miljonit inimest. Neist 150 000-le on antud Euroopas varjupaika.
Euroopa on suure vastuolu ees. Ühest küljest tahavad kõik elada turvaliselt Euroopa kindluses ja seega tunduvad kontroll piiridel ja immigratsiooni reguleerimine ainuõige sammuna. Teisest küljest räägib Euroopa universaalsetest inimõigustest, mis tähendab vaba ja väärikana sündimist. Kuidas see läheb aga kokku sündmustega Islamiriigi keskmes, põgenikelaagrite ja asüülikeskustega?
Vastuolu on ka selles, et Euroopa ei taha väga sekkuda Lähis-Ida küsimusse. Aga see tähendab ka vägivalla- ja immigratsioonilaine jätkumist. Ilmselt peame tõdema taas banaalselt, et Pariisi veresaun oli Euroopale järjekordseks äratuskellaks.
Toimetaja: Marju Himma