Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.
Silla konstruktsioone tööde käigus ei muudetud, küll aga sai sild selga uue kirsipunase värvikuue, mis tõi kaasa uue pahameelelaine. "Miks selline värvitoon, kas see on kunst või farss?", lausus meeshääl telefonis.
Nõmme silla rekonstrueerimistöödest rääkides tuleks kõigepealt minna ajas mõnikümmend aastat tagasi ning meenutada silla saaamislugu. Ehitajate teed ületav jalakäijatele mõeldud 72 meetri pikkune terasraamsild projekteeriti ehitusinseneride Johannes Aare ja Valdek Kulbachi poolt. Sild rajati 1986. aastal Tallinna Tehnikaülikooli (tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi) juubeliks. Silla omanik on Tallinna linn.
Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et silla näol on tegemist ühe selgemini eristuva sümboliga, mis Nõmmele mõeldes ikka ja jälle meelde tuleb. Viisin mõne aja eest koolilastega vesteldes läbi lihtsa uuringu ja küsisin neilt, millised on need kolm esimest asja, mis Nõmme linnaosaga kõigepealt seostuvad. Kõige populaarsemad olid Pääsküla raba, Glehni loss ja Nõmme sild.
Läbi aastate on silda peetud Nõmme "monumentaalseks maamärgiks" ning seda paljuski muude samaväärsete rajatiste puudumise tõttu. Linnaosa läbivad inimesed ja külalised ei pruugi märgata Glehni lossi ja tähetorni või siinset looduslähedust. Olgu see siis postkaardil, kalendris või möödasõidul, sild jääb ikka silma.
Miks sild rekonstrueeriti?
Viimase paarikümne aasta jooksul on Nõmme silda korrastatud mitu korda. Nagu avalikes kohtades ikka, ei ole ka Nõmme keskuse piirkond vandalismist prii. Grafiti ja joonistuste teke sillale ja sillaäärsetele tugimüüridele on tavapärane. Läbi aastate on nende eemaldamiseks kulutatud palju vaeva ja raha. Igakordne grafiti eemaldamine või ülevärvimine jätab paratamatult oma jälje ning seetõttu on silla laiguliseks muutumise vältimiseks mitmel korral silda üle värvitud.
Olulisi investeeringuid konstruktsioonide korrastamiseks ja silda ületava teekatte korrastamiseks varem tehtud ei ole.
2014. aastal hakkas Nõmme Linnaosa Valitsus koostöös linna ametiasutustega planeerima silla korrastamist. Algselt sooviti sild välisilme korrastamiseks üle värvida, kuid enne tööde alustamist selgus, et sild vajab põhjalikumat hooldamist. Silla teraskonstruktsioonid olid mitmel pool roostes ning probleeme esines hüdroisolatsiooni ja sadevee ärajuhtimise süsteemiga. Aastate jooksul oli vihmavesi tunginud silla konstruktsioonidesse ning seda oluliselt kahjustanud.
Tööde käigus oli plaanis sild värvist ja roostest puhastada, parandada kõik konstruktsioone puudutavad defektid, rajada uus hüdroisolatsioon ja teekate ning anda sillale uus värvikate. Aasta lõpuks ka suurem osa nendest töödest lõpetati. Sild on käesoleva aasta jaanuari seisuga jalakäijatele avatud, küll aga on ilmastiku tõttu ootel mõned kevadised tööd, nagu näiteks teekatte asfalteerimine ja kivist tugimüüride korrastamine.
Seega võib öelda, et silla rekonstrueerimise põhjuseks oli selle seisukord ja ohutus. Pikaajaline eesmärk on tagada silla säilimine ja ohutus liiklejatele. Linn on võtnud endale kohustuse tagada Nõmme silla kui monumentaalse maamärgi väärikas hooldus ja korrashoid.
Elanike pahameel, et uut silda ei rajatud
Info silla korrastamise kohta hakkas mitmel pool levima juba paari aasta eest. Sellest räägiti linnaosa ajalehes, sotsiaalmeedias ning ka muudes kanalites ja kohtumisel elanikega. Valdavalt on elanike meelsus olnud silla korrastamise suhtes positiivne, kuid tööde lõppfaasis on tulnud mitmelt poolt ka kriitikat ja pahameelt.
"Raske uskuda, et seda silda kuidagi ei kaasajastatud, ei mingit disaini ega valgustust jne näiteks laagris Pässa jõe jalakäiate silla oleks võinud võtta, sellel sillal pole kindlasti mingit arhitektuurilist väärtust peale vaadates, nö värviti üle siis ainult, nagu merekonteiner endiselt," kirjutas üks inimene sotsiaalmeedias.
Nõmme sild rajati kindla eesmärgiga ja sellele eelnes läbimõeldud eeltöö ja projekteerimine. Üldistades võib öelda, et tegemist on teosega ja sellisena tuleks teda ka ümberkorralduste kontekstis vaadelda. Ei eksisteeri head tava sarnaste objektide ümberehituseks. Võimalusel proovitakse monumentaalseid objekte ja rajatisi säilitada nende algses vormis. Selline suhtumine on aidanud hoida ja kaitsta olulisi objekte üle eesti ja mitmel pool maailmas.
Arutelu arhitektuurilisest väärtusest on asjakohane, kuid sellele hinnangu andmine on tihti äärmiselt subjektiivne. Eks üldiselt hindavad elanikud objektide sobivust linnaruumi oma isiklikust kogemusest lähtudes. Me saame mõjutusi kohtadest mida külastame, reisidelt ja televiisorist. Tower Bridge Londonis on küll väga uhke rajatis, kuid kas kaaluksime selle rajamist Pääsküla jõe vana kivisilla asemele? Tõenäoliselt mitte.
Eks need mõjutused ole mingis mõttes head, nad avardavad meie maailmavaadet ja kindlasti omavad mingis kontekstis ka edasiviivat jõudu või omadust suunata meid huvitavamatele otsustele, kuid alati ei ole uuendused igas situatsioonis rakendatavad.
Nõmme sild ei vääri samastamist merekonteineriga. Sellel sillal on sisu ja ajalugu, mida tuleb austada ja mäletada.
Miks sild roosaks värviti?
Seni on Nõmme silla värvitoon olnud kollane. Samasugune lahendus oli algselt plaanis ka silla korrastustöödega alustamisel. 2016. aasta novembri lõpus tegi Tallinna Tehnikaülikool ettepaneku värvida sild peale korrastamist kooli korporatiivtoonidesse. Need on hall, kirsipunane ja valge. Kuna tegemist on Tallinna Tehnikaülikooli juubelisillaga, leidis välja pakutud lahendus heakskiidu ning tööde käigus saigi sild detsembri lõpuks endale uue värvikuue.
"Sellist asja annab ikka kokku segada. Ämbritäis karu s...a, ämbritäis vaarikaid ja ämbritäis porivett...!! Elagu Nõmme!!," kirjutas üks elanik sotsiaalmeedias.
Eks silla värvitooni teemal on võimalik vaielda ilmselt väga pikalt. Neid, kes eelistavad mõnda teist värvi, leidub arvatavasti palju. Sarnaselt eelkäsitletud arhitektuurse väärtuse teemale on ka värvitooni aktsepteeritavus paljuski sõltuv iga inimese isiklikest eelistustest.
Nõmmel ringi liikudes paistab see eelistuste mitmekesisus ka välja. Sisekvartalis leidub väga palju väärikat kunsti vanade ja uute majade näol. Hoonete värvilahendustes võib silma hakata rohelist, kollast, pruuni, halli, valget ja mõnel pool ka erksamaid toone. Sarnaselt hoonetele on inimesed vastavalt oma eelistustele tooninud kinnistu piirdeaia või kuuri. Tegelikult ei ole kirsipunane, roosa või isegi lilla toon Nõmmel kuigivõrd levinud.
Isiklikud eelistused on elus väga olulised, kuid olukordi ja objekte, mille puhul need eelistused ei ole üks-ühele ülekantavad, leidub palju. Üks neist on ka Nõmme sild, mis oma monumentaalse olemuse säilitamise huvides on ajalooliselt järginud ning järgib eeldatavasti ka tulevikus Tallinna Tehnikaülikooli sümboolikat ja kuvandit.
Kas praegune värvivalik muudab silla kasutamismugavust, ohutust või sümboolset staatust? Arvatavasti mitte. Kas värvivalik paneb meid silda teisiti vaatama? Kindlasti. Ja see ei pruugi olla tingimata halb. Muutused linnaruumis tõstavad tihti meie teadlikkust ja tähelepanu. Tähelepanu objektidele, mis linnaruumi rikastavad ja mille oleme eneseteadmata unustanud.
Sõitnult viimased 10 aastat autoga Nõmme silla alt läbi, ei pane me enam ehk seda objekti tähelegi. Praegused muudatused on toonud sillale palju tähelepanu ning sellega kaasnenud arutelud on muutnud meid teadlikumaks. Meile meenub, miks see sild rajati ja me mäletame taas, miks on see sild meile oluline.
Nõmme sild on oluline monumentaalne maamärk ning selle säilimise eest peame üheskoos ühtemoodi head seisma.
Autor on endine Nõmme linnaosa asevanem ja pikaaegne nõmmelane.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli