Helo Meigas: väljarände tasakaalustamiseks peaks suurendama sisserännet
Väljaränne on probleemiks ainult siis, kui see on vaid ühesuunaline ja seeetõttu peaksid riigid kaaluma poliitilisi meetmeid sisserände suurendamiseks, arvab Rootsis töötav Swedbanki Group Treasury juht Helo Meigas.
"Väljaränne on tõenäoliselt probleem, kui see on ainult ühesuunaline. Eesti kontekstis on tekkinud diskussioon, et välja minnakse, aga sisse ei tulda. Kui meil oleks kahepoolne liikumine, siis on piisavalt uuringuid, mis ütlevad, et eri kultuuride vahetamine, võimalus tuua sisse erinevaid kogemusi suurendab produktiivsust ja innovatsiooni ning see on igale majandusele suur kasu. Kui pöörata diskussioon sellele, kuidas teha Eesti atraktiivseks, et inimesed siia sisse tuleksid, siis oleks diskussioon palju tasakaalustatum," rääkis Meigas Paides toimuval Arvamusfestivalil.
Meigas sõnas, et iga riik peaks kaaluma poliitilisi meetmeid, et suurendada sisserännet. "Väljaränne toimub nagunii ja väljarände piiramine tähendab vabaduse piiramist. Aga sisserännet tuleks soodustada, et tasakaalustada väljarännet ja et töökohtade arv ei väheneks," märkis ta ja tõdes, et tänastes arenenud riikides on rahvastiku ja töökohtade vähenemine suur probleem.
Meigas rääkis, et kuigi Eestis õpib palju välistudengeid on neil pärast õpinguid siiajäämine keeruline, sest töölubade saamine on keeruline. Ta tõi ka välja, et Eesti tahab sarnaneda teiste Euroopa riikidega, kuid neis on probleem, et inimesed ei taha teha lihtsaid töid, sest nende eest ei saa head palka. Kui me aga ei luba lihtsat tööd tegevaid inimesi riiki, siis Meigase sõnul meil ei olegi varsti inimesi, kes niisuguseid töid teha tahavad. Samas peab suutma ka need sissetulnud ühiskonda lõimida.
Meigase sõnul ei lahku keegi Eestist kerge südamega ja enamik tahavad siia tagasi tulla.
André Küüsvek: riik peab end atraktiivseks tegema
Londonis elav EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank) kohaliku valuuta ja kapitaliturgude arendamise juht André Küüsvek ütles Arvamusfestivalil, et tema hinnangul on ränne osa vabadusest, mida ei tahaks piirata. Tema sõnul rändavad inimesed erinevatel põhjustel: majanduslikel, poliitilistel, töökohaga, väljakutsetega, hobidega, kultuuriga seotud põhjustel.
Rännet tuleb tema sõnul vaadata kolme osapoole vahel: riik, kust rännatakse, riik, kuhu rännatakse ja inimene selle keskel.
Küüsveki sõnul rändavad inimesed sinna, kuhu on külgetõmbejõud suurem. "Tuleb võidelda sellega, et ennast atraktiivseks teha, et meil oleks pakkuda atraktiivset elukeskkonda," märkis ta.
Küüsvek tõdes, et Eesti suudab välismaalastest tudengitele pakkuda head haridust, kuid küsimus on selles, kuidas me suudame need inimesed ka siia tööle jätta.
Ene Margit Tiit: tagasi ei peaks tulema vaid talendid, vaid ka lihttöölised
Rahvastikuteadlane Ene Margit Tiit selgitas, et ränne on normaalne vaba ühiskonna võimalus. Eestis on ränne olnud nii edasi kui tagasi, kuid tema sõnul on meil väljaränne siiski mingil määral probleem, mitte rahvaarvu vähenemise, vaid rahvastiku koostise muutumise tõttu. Tiidu sõnul on eriti probleemiks noorte neidude ja naiste väljaränne.
Tiidu hinnangul võiks Eestis olla probleemi lahendus see, et välismaale läinud inimestest suur osa tuleksid tagasi ja mitte ainult talendid, vaid ka tavalised tööinimesed.
"Mina olen ise pidanud üheks oluliseks lahenduseks tagasirännet. Kusjuures, ka tagasirände puhul võidakse kaasa tuua inimesi. Ka siin ülikoolides õppivate inimeste puhul on lõimumisprobleemid väiksemad. Aga massiline sisseränne ei ole nähtavasti meie probleemide lahendus," rääkis ta.
Portaal ERR.ee teeb reedel ja laupäeval Arvamusfestivali kolmelt kõnekamalt lavalt telekvaliteedis otseülekande, aidates Eesti poliitika, äri, kultuuri ja muude valdkondade helgemate peadega seltsis Eesti elu paremaks mõelda ka Paidesse kohale sõitmata.
Täpsem info osalejate ja ajakava kohta asub SIIN.
Toimetaja: Merili Nael