Indrek Maripuu: elu maal ei võrdu põllumajandusega
Kuigi valitseva arusaama järgi võrdub maaelu põlluharimisega, siis tegelikult see nii ei ole ning maale võiksid elama minna need inimesed ja ettevõtjad, kelle töö on intellektuaalset laadi, arvab neli aastat maal elanud koolitaja Indrek Maripuu.
Indrek Maripuu tõdes Paides toimuval Arvamusfestivalil, et arutelud maaelust töökohtade kontekstis jooksevad alati liiva ehk jõuavad selleni, et maal ei ole tööd. Tema sõnul on praegune reaalsus see, et maal ei saa tõepoolest olema kunagi nii palju töökohtasid, kui näiteks 30 aastat tagasi ja hästi on nende inimeste olukord, kes saavad tööle omavalitsusse või võtta oma töö maale kaasa, sest nende tööandja seda võimaldab või on nad ise ettevõtjad.
"Võiks mõelda, milliseid töökohti üldse maale tahetakse, milliseid on võimalik sinna luua. Valitsev arusaam on see, et maaelu võrdub põllumajandusega. Ei võrdu. Kui räägitakse, et maale tuleb meelitada tööandjaid, kes loovad töökohti, siis põhimõtteliselt on see õige, aga kui mõelda sellele, kes neid töökohti looma peaks - nagu stereotüüpselt arvatakse, et seda teevad tootmisettevõtted - siis see pole reaalne, sest tal ei ole tööjõudu võtta," arutles koolitaja.
Maripuu hinnangul tuleks tervet maaelu ümbermõtestada, vaadates, mis üldiselt majanduses toimub. "Järjest rohkem töid on n-ö valgekraede tööd, intellektuaalne töö. See seltskond võiks elada maal, kui nad tahaks ja tööandja võimaldaks. Nemad on keskmiselt ka aktiivsemad, osalevad kohalikus elus ka muul moel," selgitas ta.
Umbes seitse aastat tagasi maale elama kolinud ERRi ajakirjaniku Igor Taro hinnangul ei saa öelda, et maal ei ole üldse tööd. Tema sõnul on maapiirkonnas vähe tööd nendele inimestele, kelle haridustase on madal, kellel ei ole spetsiifilisi oskusi. Näiteks, kes ei saa töötada õpetaja või vallaametnikuna.
"Seda tüüpi inimesi otsitakse kogu aeg. Maakoolid vajavad õpetajaid, vallavalitsus vajab ametnikke, kultuurimajad juhatajaid jne," lisas ta.
Taro meenutas, et temal oli maale kolides võimalik oma töö ümber korraldada ja seega ei takistanud töökoht otsuse täideviimist. Otsuse juures mängisid rolli aga muud asjad ehk avalikud teenused. Ta tõdes, et teatud asjad on maal paremini lahendatud. Näiteks saab perearsti vastuvõtule kohe, ilma järjekorda registreerimata, samuti ei pea last juba enne tema sündimist lasteaia järjekorda panema.
Ajakirjanik märkis, et maal elades ei ole tema jaoks tüütu ka iga päev 50 kilomeetri kaugusele tööle sõita, sest see teeb kokku umbes sama aja, mis näiteks Tallinnas ühistranspordiga tööle sõita.
Ajakirjanik Merle Liivak kolis maale elama pärast teise lapse sündi. Ta kinnitas, et emana on elu maal olnud toimekas ning tal ei ole tekkinud igavuse tunnet, pigem soovis ta midagi ära teha. Seal alustaski naine Kahvliahvi Kokakooli projektiga.
Liivak lisas, et kui on hästi suur soov maal elada, siis tulebki inimesel luua ise töökoht, leides enda jaoks just seal vajaliku unikaalse väljundi.
Portaal ERR.ee teeb reedel ja laupäeval Arvamusfestivali kolmelt kõnekamalt lavalt telekvaliteedis otseülekande, aidates Eesti poliitika, äri, kultuuri ja muude valdkondade helgemate peadega seltsis Eesti elu paremaks mõelda ka Paidesse kohale sõitmata.
Täpsem info osalejate ja ajakava kohta asub SIIN.
Toimetaja: Merili Nael