Sven Sakkov: küsida tuleb, mis on julgeoleku puudumise hind
Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkovi sõnul tuleks küsimuse kõrval, mis on julgoleku hind, küsida hoopis seda, mis on julgeoleku puudumise hind.
Sakkov rääkis Paides toimuval Arvamusfestivali debatil "Eesti julgeolek: kuidas ja mille eest?", et julgeolek on laiem kui pelgalt sõjaline või riigikaitseline. Samas ei tähenda see ka, et sõjaline julgeolek oleks täielikult ära kadunud, lihtsalt teisi tahke on juures.
Ta tõi julgeoleku puhul välja võrdluse hapnikuga, mille olemasolu ei taju enne, kui see hakkab otsa saama.
Eesti panustab sisemajanduse kogutoodangust 2 protsenti julgeolekule. Sakkov tõdes, et kõik, mida julgeolekus tehakse, maksab midagi - aega või raha. Ta tõi näiteks, et Eesti on pidanud enda riigikaitse 23 aastaga nullist üles ehitama ning nii võttes on ka 2 protsenti vähe, sest enamikul meie liitlastest olid kõik vajalikud vahendid, näiteks kasarmud ja baasid, juba olemas ning nad on saanud selle aja jooksul oma struktuure vähendada.
"On poliitline kokkuleppe, et 2 protsenti on see optimum, mida ühiskond ja poliitilised jõud suudavad selle valdkonna peale panna. Meie ülesanne kaitseministeeriumis on hea seista selle eest, et see oleks kõige paremini kasutatud," märkis ta.
Sakkovi hinnangul tuleks selle kõrval, mis on julgeoleku hind, küsida hoopis, mis on julgeoleku puudumise hind.
Erkki Koort: julgeolekut ei ole võimalik ehitada teiste sektorite arvelt
Erkki Koort rääkis Arvamusfestivalil, et riigieelarve läbirääkimised on alles alguses ja julgeoleku osa selles sõltub sellest, kui hästi läheb Eesti majandusel üldiselt. Tema sõnul ei ole võimalik julgeolekut üles ehitada teiste sektorite arvelt.
"Kui tugev on meie majandus, nii tugev on ka julgeolek. Ei ole võimalik ehitada julgeolekut teiste sektorite arvelt. Seda saavad lubada endale ainult diktatuuririigid, sest siis ehitatakse seda kaitset režiimi kaitsmiseks, mitte riigi kaitsmiseks. Eestis seda teha ei saa. Seetõttu on sisejulgeolek see, mida me üheskoos suudame toota," rääkis Koort.
"Arvan, et demokraatlikus riigis ei saa tulla üks asi suures mahus teise asja arvelt. Alati on poliitilised valikud, aga kokkuvõttes peab ühiskond olema tasakaalustatud tervik. See tagab igapäevast turvalisust," lisas ta.
Julgeolek ei saa tema sõnul kunagi valmis ning on hüve, mida tuleb luua igapäevaselt.
"Kui julgeolekus kaitsepool valmistub selleks, mida meil loodetavasti kunagi vaja ei ole, siis sisejulgeolek ei saa selleks valmistuda, sest õnnetused juhtuvad iga päev. Kui kaitsevaldkonnas peavad olema tohutud varud, et neid saaks kasutada, kui ükskord vaja on, siis sisejulgeolekus on vahendid igapäevaselt töös," ütles ta.
Jaan Priisalu: küberjulgeolekus on raha kõrval enim vaja mõistust
Riigi infosüsteemide ameti peadirektor Jaan Priisalu ütles, et ka küberjulgeolekus on raha vaja, kuid kõige rohkem on selles valdkonnas vaja mõistust.
Küberjulgeoleku puhul on tema sõnul esimene asi, millest vaja aru saada, sõltuvus ehk millistest teenustest me ühiskonnas sõltume ja mida esimesena kaitsma peame.
"Paljud asjad sõltuvad arvutitest. 2010. aastal sõltusid Eestis 95 protsenti teenustest infotehnoloogiast, 30 protsenti neist sõltusid kriitiliselt ja 10 protsendi ülikriitiliselt," tõi ta näite.
Priisalu lisas, et sõltuvused on olulised, sest nende kaudu toimub ka spetsialiseerumine ehk osa tööd läheb üle võrgu. Ta tõi näiteks veebipolitsei projekti.
Andres Tropp: Eesti on üks energiasõltumatumaid riike Euroopa Liidus
Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp ütles, et kui muudes julgeolekuvaldkondades oleks ohuolukorras vaja kiireid otsuseid teha, siis energiavaldkonnas seda pole vaja, sest Eesti on üks kõige energiasõltumatumaid riike Euroopa Liidus.
"Kõik dramaatilised üleskutsed teha midagi kiiresti ei ole asjakohased. Oluline on see, et eelmisel aastal oli Eesti energiakandjate impordisõltuvus keskmiselt 12 protsenti meie energiabilansis, Euroopas oli see 50-60 protsenti. Meie olukord on suhteliselt palju parem kui enamikus Euroopa Liidu riikides," rääkis ta.
Samas lisas Tropp, et ka Eesti peab energiavaldkonnas kõik hästi läbi mõtlema, sest halba strateegiat ei ole isegi tugeva ellurakendamisega võimalik heaks teha.
Ka Eesti sõltuvus gaasist on väga väike ning asendatav alternatiivsete kütustega. Euroopa Liit on küll gaasist rohkem sõltuv, kuid olukorda parandab see, et tarnijaid on rohkem.
Portaal ERR.ee teeb reedel ja laupäeval Arvamusfestivali kolmelt kõnekamalt lavalt telekvaliteedis otseülekande, aidates Eesti poliitika, äri, kultuuri ja muude valdkondade helgemate peadega seltsis Eesti elu paremaks mõelda ka Paidesse kohale sõitmata.
Täpsem info osalejate ja ajakava kohta asub SIIN.
Toimetaja: Merili Nael