Õppejõud: infost kujuneb alles haridusprotsessis teadmine
Tallinna ülikooli kasvatusteaduse õppejõu Tiiu Kuurme hinnangul ei tähenda info omamine veel teadmist, sest infost kujuneb teadmine alles koolis.
Tiiu Kuurme rääkis Paides toimunud Arvamusfestivali debatis "Klassikalise kooli viimased päevad?", et noortel on laiadel infoväljadel kerge eksida ja segadusse sattuda ning seetõttu on hea, kui kool suudab olemasolevast informatsioonist kujundada teadmised.
"On vaja targa täiskasvanu olemasolu, kes aitab noorel infoväljadel, kus on kerge eksida ja hälbida, luua infost teadmist, aitab neil kujuneda süsteemses mõtlemises. Digitaalses kaoses ei pruugi kujuneda süsteemi loomise võimet," rääkis Kuurme.
"Digipööre on väga suur väljakutse, et ei kaoks evolutsiooni jooksul kujunenud oskused ja võimed. Kas meil on vaja osata kirjutada, kui saame vajutada klahve ja meil on arvutis kalkulaator? Aga need oskused on inimkonna kultuuriline kapital, mis on vorminud tema siseelu ja mõtlemist. Selle, mis on siiani olnud ja selle digiaja, mis on tulnud, sünteesi peaks väga targalt ja mõistlikult edendama," lisas ta.
Kuurme märkis, et digiaeg aitab õpetajal loobuda ka enda võimust. "Seni on õpetaja olnud teadmiste allikas ja tema võim on olnud hinnata ja kehtestada oma moraali õpilaste üle. Need asjad ei ole enam võimalikud. Õpetaja saab võimu ära anda, aga jääda teejuhiks hoopis mingis muus mõttes," rääkis Kuurme.
Pille Liblik: vahetu suhtlemine ei kao kuhugi
Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna asejuhataja Pille Liblik rääkis Arvamusfestivalil, et täna on Eestis koole, kus entusiastlikult kasutatakse infokommunikatsioonitehnoloogiat ja on koole, kus direktor isegi kurdab, et õpetajad ei tule kaasaegse tehnoloogia kasutamisega järele. Tema hinnangul pakuvad aga digivahendid võimaluse info kättesaamiseks.
Ta tõi ka näite, et kui viimasel ajal õpetajad kurdavad, et õpilased käivad vanematega kooli ajast puhkusereisidel, siis digivahendeid saaks ka sel juhul ära kasutada, andes õpilasele võimaluse, et ta puhkuse ajal õppetööst kõrvale ei jääks.
Infoühiskonnas on Libliku sõnul olulisim informatsioon, selle omamine, leidmine, talletamine ja kasutamine. "Info kasutamine on suhtlemine. /.../ Vahetu suhtlemine ei kao mitte kuhugi. Digiajastul on vahetut suhtlemist eriti tähtis õppida," märkis ta.
Martin Saar: ärme loobu sellest, mis on hea klassikalises koolis
Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli keemia õpetaja Martin Saar tõdes, et digipööre on justkui kahe teraga mõõk. Teda ei pane muretsema see, kas noored, kes koolipingist tulnud, on piisavalt asjalikud tehnoloogiavidinate kasutamises, vaid pigem see, kas nad suudavad teiste inimestega üks-ühele reaalelus hästi suhelda.
"Inimestevahelise vahetu kommunikatsiooni aspekt kipub kaduma. Kõige ilusamad hetked koolis ja tunnis sünnivad, kui mingid ideed lähevad vahetus suhtluses põrkuma. See ei vaja ühtegi infokommunikatsioonivahendit. See on koht, kus kasvab inimene tervikuna," rääkis Saar.
"Seisan jõuliselt selle vastu, et võtame ära selle momendi ja keskkonna, kus inimesed saavad omavahel kokku ja vahetu suhtluse kaudu sünnivad ideed," lisas ta.
Ta märkis samas, et koolis tuleb jõuda sellisesse töörežiimi, kus osatakse oskuslikult kasutada neid digivahendeid, mis olemas. Digivahendid soodustavad ka iga õpilase individuaalset õppimist omas tempos.
"Võtame head sealt mis on, aga ärme loobu sellest, mis on hea klassikalises koolis," sõnas Saar.
Robert Peetsalu: kogu õppimine ei saa efektiivselt arvutipõhiseks minna
Khan Academy metoodikal põhineva tasuta õppevideote keskkonna KAE Kool asutaja Peeter Peetsalu soovitab koolis kasutada aktiivõpet, kaasates õpilasi klassitegevusse ja tegeleda iga õpilasega isiklikult.
Õpetajatel ei soovita ta näidata tunnis näiteks videosid, vaid lasta neid vaadata õpilastel väljaspool tundi. "Loengute pidamise asemel soovitan teha lühikesi õppevideosid ja lasta õpilastel neid enne tundi vaadata ja teha tunnis midagi kaasavamat. Sellega kaasneb ka see, et saab lasta õpilastel minna oma tempos. /.../ Tunnis saab aktiivõppe meetodite abil kaasata õpilasi ja tegeleda iga õpilasega isiklikult," selgitas Peetsalu.
Kõige suurem väärtus, mida digivahendid tema hinnangul võimaldavad, ongi lasta õpilastel õppida omas tempos.
Samas tõdes Peetsalu, et olulisi asju ei ole võimalik arvutiga üks-ühele õppida, näiteks keerulisemaid aineid. Samuti ei saa hindamist delegeerida arvutile. "Ma ei usu, et kogu õppimine saab efektiivselt minna arvutipõhiseks," märkis ta.
Portaal ERR.ee teeb reedel ja laupäeval Arvamusfestivali kolmelt kõnekamalt lavalt telekvaliteedis otseülekande, aidates Eesti poliitika, äri, kultuuri ja muude valdkondade helgemate peadega seltsis Eesti elu paremaks mõelda ka Paidesse kohale sõitmata.
Täpsem info osalejate ja ajakava kohta asub SIIN.
Toimetaja: Merili Nael