Pro Kapitali kinnitusel tagatakse kõikidele inimestele juurdepääs Kalaranda
Telliskivi Selts pöördus õiguskantsleri poole, et hinnata Tallinna linnavalitsuse tegevust avaliku huvi kaitsmisel seoses Kalaranna avaliku kasutusega. Pro Kapitali kinnitusel tagatakse selles piirkonnas nii liivaranna säilimine kui ka kõikide inimeste juurdepääs territooriumile.
Aia ehitus Kalaranna ümber on kohalikele teravaid elamusi pakkunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kalaranna teel jalutanud Kristjan Lepik juhtus pealt nägema intsidenti, kus eravärvides sõidukist väljus end USS-i turvateenistujaks nimetanud vene keelt kõnelev meesterahvas, kes rannas kive loopinud kodanikule politsei kutsuda lubas, kui ta sinna püstitatud aiaposte puudutama peaks.
"Ütlesin, et kas see veider ei ole, et niimoodi valvatakse seda aeda nagu 90ndatel, mingid erariides inimesed valvavad ja jagavad käskusid ja seda väljaspool seda aia piirkonda veel. Ma tundsin end tavakodanikuna avaliku ruumi kuritarvitamisest puudutatuna," ütles Kalamaja elanik Kristjan Lepik.
Nii turvafirma USS kui ka maaomanik Pro Kapital on eitanud, et sellised eraldusmärkideta mehed nende ridades töötaksid. Kuid kohalike mure merepiirile aia ehituse osas jääb siiski püsima.
"Merele avatud Tallinna eest võitlejad on siia Kalaranna tara ette asetanud ühe kipsist käe, kus küljes on väike mureavaldus "Nõukogudeaegne tara asendub Pro Kapitali aiaga" ning sellele ka murelik küsimus "kas linn vaatab sellele kõigele käed rüpes pealt?"," kirjeldas ERR-i ajakirjanik Eeva Esse.
"Niikaua kui seal ei toimu ehitustegevust, mis ei eelda linnapoolset kooskõlastust, nõusolekut või ehitusluba, niikaua linna sekkumine sellesse protsessi on piiratud," sõnas Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd.
"Praegu ei ole me paigaldanud mingisugust väravat ega seda sulgenud, nii et juurdepääs füüsiliselt on olemas," ütles Pro Kapital Grupi juhatuse liige Allan Remmelkoor.
Kuna territoorium on registreeritud sadamana, ei ole omanikul ka juriidilist kohustust tagada inimeste pääs kallasrajale.
"See ei ole kuidagimoodi sadam ega sadama territoorium ja sellepärast võib rahulikult öelda, et see piirdeaed on omaniku omavoliline ja tegelikult ebaseaduslik rajatis," märkis arhitekt ja Kalamaja elanik Toomas Paaver.
Telliskivi Selts pöördus täna õiguskantsleri poole, et hinnata Tallinna linnavalitsuse tegevust avaliku huvi kaitsmisel. Selts soovib õiguskantslerilt teada, kelle kohustuseks on kallasraja avatuse tagamine sellisel juhul, kui omanik on selle aiaga sulgenud. Samuti koguvad nad aadressil petitsioon.ee allkirju, et Kalaranna ala avalik kasutus oleks tagatud ka edaspidi.
Allan Remmelkoore sõnul on petitsioonis esitatud teesid aga juba päevakorrast maas. "Täna on ikkagi jõutud sellise dokumendini, mis tagab selles piirkonnas nii liivaranna säilimise, tagab sellele territooriumile kõikide inimeste juurdepääsu," kinnitas Pro Kapital Grupi juhatuse liige Allan Remmelkoor.
"Kui siis öelda, et need asjad kõik tulevad, siis nad peaksid ka detailplaneeringus näha olema. Tavainimene, kellel pole eriharidust, tegelikult detailplaneeringu pilti või skeemi vaadates ei saa aru, et mis see siis täpselt on, seda on võimalik eri viisidel tõlgendada," lausus Telliskivi Seltsi juhatuse liige Grete Arro.
"See pilt muidugi ei tähenda midagi, see on üks väga paljudest võimalikest lahendustest, ta ei räägi tegelikult avalikust ruumist. See, et mingi koht on hoonestamata, veel ei tähenda, et ta on avalik," kommenteeris detailplaneeringu pilti arhitekt ja Kalamaja elanik Toomas Paaver.
Paaveri sõnul tuleks avaliku ruumi struktuuri määrav arhitektuurivõistlus teha enne detailplaneeringu kehtestamist.
Toimetaja: Liis Velsker
Allikas: Martin Dremljuga/ERR