Professor: teatud erialade võõrkeelseks muutumine ohustab eesti keelt
Olukord, kus teatud erialadel ei valmistata Eesti ülikoolides enam eesti keeles spetsialiste ette ja need muutuvad võõrkeelseteks, ohustab eesti keelt, leiab Eesti keelenõukogu esimees, Tartu ülikooli professor Birute Klaas-Lang.
Järjest enam kõrgkooli õppekavasid avatakse ingliskeelsetena ning aina rohkem teadustöid kaitstakse inglise keeles. Klaas-Lang rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et lumepall hakkab veerema just ülikoolist.
"Kuni on eestikeelne ülikool ja teadust kirjutatakse eesti keeles, on kõik korras. [...] Aga kui üks juureniidistik lõigatakse ära, võib see taim hakata kiduma ja kuivama, lumepall hakkab veerema ja veereb edasi gümnaasiumi," kirjeldas ta.
Professori sõnul tuleb õppekeel kaasa ka töökeeleks, mis tekitab küsimuse, kas me valmistame kõrgharidusega spetsialiste ette kogu maailma jaoks või on vähemalt Tartu ülikooli kui rahvusülikooli missioon hoolitseda esmajoones selle eest, et Eesti riik saaks väärilise juurdekasvu.
"Keele jaoks pole kõige olulisem see, kas noor põlvkond kasutab slängi ja risustab keelt, kas inimene oskab komasid õigesti panna. Keele jaoks on hukatuslik, kui teda ei kasutata, ja keelt peaks saama kasutada kõigis kasutusvaldkondades," rõhutas Klaas-Lang.
Ta tõi välja, et kui näiteks loodusliku mitmekülgsuse säilitamine ei tekita kelleski küsimust ja peetakse iseenesestmõistetavaks, et teatud taimed ja loomad on kaitse all ning nende arengut tuleb toetada, siis tegelikult on nii ka kultuuri puhul, teadus aga on osa kultuurist.
Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma märkis, et eesti keele hoidmine peab kindlasti olema meie südameasi, ent väikse riigi puhul tuleb teatud olukordades päevakorda kvaliteediküsimus.
"Küsimus pole selles, nagu eesti keeles poleks võimalik kvaliteetselt õpetada, küsimus on selles, et kui tahame saada parimaid võimalikke õpetajaid, siis kvaliteedi tagamiseks peame avama oma töökohad rahvusvahelistele spetsialistidele," rääkis ta.
Noorma nentis, et lihtsam oleks elada, kui kõik räägiks ühte keelt, aga kui usutakse, et eesti keel on väärtus, siis usust üksi ei piisa, oma keele hoidmise nimel tuleb võidelda. Täpselt sama palju kui arendame rahvusvahelist õpet, peab tema sõnul pingutama, et teaduskeel säiliks ja areneks.
"Lumepall ei hakka veerema doktoriõppest, vaid lasteaiast. Täpsemalt, kuidas meil noored kodus istuvad arvutis, vaatavad ainult ingliskeelseid Youtube'i videoid. [...] Surve, mis tuleb globaliseerunud maailmast ja internetiseerumisest, veeretab seda palli selles suunas, et kui me süsteemselt ei tööta eesti keele ja kultuuri säilimise nimel, on see suur risk," nentis ta.
Kuula "Reporteritundi":
Toimetaja: Karin Koppel