Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Arst: uppumissurmade arvu saab viia nulli
Uppumissurmasid on võimalik ära hoida ning Eesti peaks Rootsi eeskujul seadma eesmärgiks viia nende arv nulli, arvab arst ja terviseedendaja Anu Kasmel.
Eesti Tervise Fond autasustab täna ideekonkursi "Kuidas vähendada uppumissurmasid?" võitjaid. Kolm parimat ideed valisid välja südamearst professor Margus Viigimaa, terviseedendaja doktor Anu Kasmel ja perearst, Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind, vahendas ETV saade "Terevisioon".
Tänavu on uppunud 91 inimest, rääkis Anu Kasmel, kelle sõnul ei ole need traagilised juhtumid sugugi alati seostatavad halva ujumisoskusega, vaid noorte ja hea tervisega meeste puhul sageli alkoholijoobe ja oma võimete ülehindamisega. Väikesed lapsed on tihti uppunud aga isegi kodutiigis, kui vanemad on neilt vaid paariks minutiks silma pealt lasknud.
"Mis on kõige mõtlemapanevam - Rootsi kolleegid ütlevad, et need (uppumissurmad) on kõik võimalik ära hoida, absoluutselt kõik. See number võiks olla null ja sellise eesmärgi on rootslased endale aastaks 2025 isegi püstitanud," ütles Anu Kasmel.
Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind rääkis saatele "Vikerhommik" antud intervjuus, et ideekonkursist osavõtt oli väga aktiivne ning tuli väga palju häid ja huvitavaid ettepanekuid.
"Näiteks inimesed muretsesid eelkõige alkoholi tarvitamise pärast randades, purjus peaga veekogudele mineku pärast. Osa arvas, et inimeste ujumisoskust tuleks oluliselt paremaks teha. Osa pooldas šokiteraapiat, et teha riiklik kampaania, tuues välja pilte uppunutest ning püüdes sellega tähelepanu aktiviseerida," ütles Eero Merilind.
Merilind ise šokiteraapiat ei poolda. "Alati on võimalik läheneda nii šokiteraapiaga kui inimest õpetades ja neid oskusi parendades. Ise usun, et kui inimesed oskavad paremini ujuda ja teavad rohkem ohtudest, see võiks olla efektiivsem kui lihtsalt üks šokipilt mererannas," selgitas ta.
Siseministeerium on välja pakkunud, et riiklikult oleks vaja uppumissurmade vähendamiseks 30 miljonit krooni. Merilinnu hinnangul oleks võimalik ka väiksema raha eest hästi asju teha. "Siin tuleb leida kompromisse ja vaadata, milliseid ettepanekuid siseministeerium selle jaoks on teinud," märkis doktor.
Ühe konkursile saadetud idee on Eesti Tervise Fond juba rakendanud, alustades ujumiskursustega neile inimestele, kes üldse ujuda ei oska. Üks televaataja soovitas aga, et lasteaedades võiks olla kohustuslik ujumisõpetus, sest praegu õpetatakse lapsi ujuma alles algkoolis.
Tänavu on uppunud 91 inimest, rääkis Anu Kasmel, kelle sõnul ei ole need traagilised juhtumid sugugi alati seostatavad halva ujumisoskusega, vaid noorte ja hea tervisega meeste puhul sageli alkoholijoobe ja oma võimete ülehindamisega. Väikesed lapsed on tihti uppunud aga isegi kodutiigis, kui vanemad on neilt vaid paariks minutiks silma pealt lasknud.
"Mis on kõige mõtlemapanevam - Rootsi kolleegid ütlevad, et need (uppumissurmad) on kõik võimalik ära hoida, absoluutselt kõik. See number võiks olla null ja sellise eesmärgi on rootslased endale aastaks 2025 isegi püstitanud," ütles Anu Kasmel.
Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind rääkis saatele "Vikerhommik" antud intervjuus, et ideekonkursist osavõtt oli väga aktiivne ning tuli väga palju häid ja huvitavaid ettepanekuid.
"Näiteks inimesed muretsesid eelkõige alkoholi tarvitamise pärast randades, purjus peaga veekogudele mineku pärast. Osa arvas, et inimeste ujumisoskust tuleks oluliselt paremaks teha. Osa pooldas šokiteraapiat, et teha riiklik kampaania, tuues välja pilte uppunutest ning püüdes sellega tähelepanu aktiviseerida," ütles Eero Merilind.
Merilind ise šokiteraapiat ei poolda. "Alati on võimalik läheneda nii šokiteraapiaga kui inimest õpetades ja neid oskusi parendades. Ise usun, et kui inimesed oskavad paremini ujuda ja teavad rohkem ohtudest, see võiks olla efektiivsem kui lihtsalt üks šokipilt mererannas," selgitas ta.
Siseministeerium on välja pakkunud, et riiklikult oleks vaja uppumissurmade vähendamiseks 30 miljonit krooni. Merilinnu hinnangul oleks võimalik ka väiksema raha eest hästi asju teha. "Siin tuleb leida kompromisse ja vaadata, milliseid ettepanekuid siseministeerium selle jaoks on teinud," märkis doktor.
Ühe konkursile saadetud idee on Eesti Tervise Fond juba rakendanud, alustades ujumiskursustega neile inimestele, kes üldse ujuda ei oska. Üks televaataja soovitas aga, et lasteaedades võiks olla kohustuslik ujumisõpetus, sest praegu õpetatakse lapsi ujuma alles algkoolis.
Toimetaja: id Merili Nael ja Heikki Aasaru