Tallinnas ründas käeraudadega mees tervisejooksu teinud naist
Sotsiaalvõrgustikus ringleb postitus, milles naine kirjeldab teiste hoiatamiseks, kuidas talle Rahumäe kalmistu taga asuval metsarajal täna võõras mees käeraudadega kallale tuli. Politsei kinnitusel helistas rünnaku ohver paar tundi hiljem ka häirekeskusesse.
Naine teatab postituses, et tahab teisi hoiatada inimeste eest, kes passivad metsas üksikuid naisterahvaid. "Keegi ei arvaks ealeski, et päise päeva ajal võid jooksurajal, kus liigub teisigi inimesi, sattuda rünnaku ohvriks. Kuid täpselt nii minuga täna juhtus," kirjutab ta.
Rahumäe kalmistu taga olevale rajale jooksma läinud naine kuulas muusikat, kui ühtäkki kostus tema kõrvu metalne kolin. "Vaatasin selja taha ja mu hirmsaim õudusunenägu sai teoks. Sellel mehel oli haiglaslik pilk, tal jooksis suust peaaegu et ila. Tal olid käerauad!"
Naise kirjeldusel tuli võõras mees talle kallale ning nad rüselesid umbes minuti maas. "Ta ütles mulle: "Rahune, rahune, rahune." Mõtlesin, et mis mõttes ma rahunen. Kui ma nüüd alla annan, siis leian ennast käeraudadega aheldatult kuskilt uberikust," meenutas kannatanu. Tervisejooksu teinud naine suutis end kallaletungija haardest vabaks rebida ning ta jooksis minema.
"Minul vedas, kuid keegi ei tea, kui palju noori naisi on tema ohvriks langenud. Palun ärge käige üksi metsaradadel jooksmas, isegi mitte päeval, sest iial ei tea, millised haiged inimesed ringi liiguvad!" lisas kannatanu.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Madis Vaikmaa kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et täna pärastlõunal helistas rünnaku ohver ka häirekeskusesse ning andis teada, et mõni aeg tagasi oli teda Rahumäe kalmistu lähedal oleval tervisrajal rünnanud mees. Õnneks ei saanud naine rüseluse käigus vigastusi ning meedikute abi ta ei vajanud.
Kuna juhtunust teatati politseile suure viivitusega, leidis politsei, et kahtlustatavana ei ole kedagi sündmuskohal enam võimalik kinni pidada. Politsei palus rünnaku ohvril minna avalduse tegemiseks jaoskonda.
Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistuse vanema Rait Pikaro sõnul tuleks alati sellistes olukordades võimalikult kiiresti politseid teavitada, nii on suurem tõenäosus ründaja kiiresti tabada. Samas nentis ta, et olenevalt olukorrast ei pruugi alati olla võimalust kõnet teha, mistõttu on teinekord ka mõistetav, et selline info võib laekuda hiljem.
"Sarnasesse ohtu sattumisel tuleks võimalikult kiiresti turvalisse kohta joosta, enda olukorrale tähelepanu juhtida, möödakäijate abi paluda ning politseisse helistada," rõhutas Pikaro.
Pikaro ei soovita olenemata inimese füüsilisest valmisolekust ja oskustest esmajärjekorras ründajale vastu hakata, sest kunagi ei tea ette, milliseid vahendeid või relvi kurjategija võib kasutada.
Kui aga olukord nõuab elu kaitsmist, tasub ohu tõrjumiseks kasutada mistahes käepäraseid vahendeid, mis hetkel käeulatuses (olgu selleks siis puuoks, võtmekimp vms) ning alati peaks arvestama sellega, et kaitsmisel tuleb lähtuda n-ö jõu kasutamise proportsioonist ehk mitte ise põhjendamatult teisele poolele eluohtlikke kehavigastusi tekitada, nõustas Pikaro. "Kõik oleneb väga palju olukorrast ning reaalset ohtu ja vajadust silmas pidades," täpsustas ta.
"Kui inimene kannab enda turvalisuse kaitsemiseks kaasas lubatud enesekaitsevahendeid, näiteks pipragaas, mida täiskasvanu endale kauplusest soetada saab, siis tuleb selle kasutamine endale selgeks teha ning kaitsevahendit oskuslikult käsitleda. Vastasel juhul võib oskamatusest sellega endale hoopis viga teha," märkis Pikaro.
"Julgustan kõigil inimestel alati enda kahlustest kellegi tegutsemise osas, mis võib kujutada ohtu teistele inimestele, teada anda, kuna iga selline infokild on vajalik selleks, et takistada kuritegude toimepanemist ning kaitsta inimeste turvatunnet,“ ütles Pikaro.
Toimetaja: Liis Velsker