Suure tõenäosusega võib seakatk jõuda Eestisse üle Valgamaa piiri
Viimane Aafrika seakatku juhtum Lätis avastati vaid 15 kilomeetri kaugusel Eesti piirist Valgamaa lähedal. Valga maavanem Margus Lepik arvab, et suhteliselt suure tõenäosusega jõuab seakatk üsna pea ka Eestisse.
Valga maavanem Margus Lepik katkestas puhkuse, et pidada koosolekuid ning valmistuda võimalikuks seakatku levikuks Valgamaale, sest see on lähim piirkond viimasena lõunanaabrite juures avastatud haiguskoldele.
"Suhteliselt tõenäoline on, et ta kõige lähema piirkonna võib ta võtta," sedastas Lepik "Vikerhommikule" antud intervjuus.
Praegu teevad veterinaar- ja toiduameti inspektorid kontrolle, kuid Lepik leiab, et on vaid ilmselt aja küsimus, millal leitakse see haigus mõnelt kodusealt või metssealt.
Kui siga käitub ebatavaliselt, tuleks kohe pöörduda loomaarsti poole, et analüüsidega teha kindlaks, kas tegu võib olla Aafrika seakatku või ka tavalise seakatkuga.
Kardetakse sedagi, et võib olla mõni maatalu, mille peremees väga uudiseid ei jälgi ning kelleni seetõttu pole info jõudnud. Seetõttu tegeletakse praegu Valgamaal eriti hoolikalt teavitustööga, mis suunatud just väiketalunikele.
Lepiku sõnul tasub informeerida loomaarsti või veterinaarametit, kui on võetud endale siga pidada. Samuti võiksid teada anda ka need, kes on varem pidanud nn jõulusiga, kuid kes seda enam ei tee. Lisaks palub Lepik ka teada ka nendel inimestel, kes peavad õue peal metsiga.
Jahimeestele pani Lepik südamele, et kui leitakse sea surnukeha, tuleks korjuselt eemaldada organid ja viia need uuringutele.
See on küll oletus, kuid arvatakse, et katk levib kontrollimatu sealiha väljaveoga. Nimelt liikus Lätis seakatk sadade kilomeetrite kaugusele just kontrollimata loomasöödaga.
Lepiku sõnul kardetakse, et võib siin levida sama moodi. Inimeste ja transpordi abil liigub katk edasi õige kiiresti.
Sellepärast tuleks loomi sööta üksnes ametliku loomasöödaga ega anda loomadele söögiks inimeste toidujääke.
Kui inimeste faktor suudetakse eemaldada, siis on seakatku levik aeglasem, sest loomalt-loomale levimine võtab kauem aega.
Samuti tuleb ennetuseks desinfitseerida veokeid ja inimeste jalanõusid, et vältida nendega haigustekitajate edasi kandmist.
Veokid peavad Eestisse jõudes seisma 48 tundi, neid pestakse ja desinfitseeritakse, enne kui lubatakse farmipiirkonda.
Lepik soovitab ka lugeda tavainimestel lugeda veterinaarameti kodulehekülge, et teada, kuidas ise aidata kaasa katku leviku tõkestamisele.
Läti puhvertsooni jäävad kõik Valgamaa vallad
Põllumajandusminister Ivari Padar andis täna valitsuse istungi lõpus suuliselt ülevaate seakatku juhtumitest ja ministeeriumi tegevustest sellega seoses.
Lätis, Leedus ja Poolas on juulikuu jooksul diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon.
Sellesse jäävates seakasvatusettevõtetes ja taludes teostatakse loomade veterinaarkontrolli ning keelatud on elusloomade toomine ja väljaviimine tsoonist ilma järelvalveasutuse loata. Puhvertsooni jäävad kõik Valgamaa vallad, Võrumaal Antsla, Mõniste, Urvaste ja Varstu vald ning Karksi vald Viljandimaal.
Eile Vilniuses kohtunud Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid otsustasid taudi tõkestamiseks töötada välja kolme riigi ühise tegevuskava ja taotleda Euroopa Komisjonilt sigade hukkamisega seotud kulude täielikku kompenseerimist.
Toimetaja: Marju Himma