Eksperdid: inimestel pole vaja sõjahirmus elada
Kaitseliidu vanematekogu liige Aivar Riisalu ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ütlesid "Terevisiooni" saates, et Eesti inimestel pole põhjust paanikas sõda oodata.
Aivar Riisalu kommenteeris ka skandaalset president Toomas Hendrik Ilvese "nelja tunni" repliiki ning ütles kindlalt, et nelja tunniga Eestit vallutada pole võimalik.
"Ma arvan, et iga mõtlev inimene saab ka aru, et president ka nii tõesti ei mõelnud," kommenteeris Riisalu.
"Ma jään rõhutama kõigi vormikandjate ja spetsialistide seisukohta, et Eesti ei ole kunagi olnud paremini kaitstud kui ta täna on. Eesti ei ole see riik, kuhu ükskõik millisel vastasel on võimalik jalutama tulla niimoodi, et ta teeb siin mõne tunniga mingeid mehetegusid. Selles osas ühiskonnale selge sõnum - magage rahulikult.
Meiesugused vabatahtlikud, kaadrikaitsevägi ja meie NATO liitlased on täna valmis seda riiki kaitsma ja selles osas mina probleeme ei näe," lausus Riisalu.
Riisalu tunnistas, et kahtlemata on julgeolekuolukord Ukraina kriisi tõttu muutunud, aga see ei tähenda, et inimesed peaksid sõjahirmus elama. "See muutunud olukord ei tähenda seda, et me peame õhtul magama heitma teadmisega, et homme hommikul sajavad pommid kaela. Sellist asja ei ole," kinnitas Riisalu.
Ka Kalev Stoicescu ütles, et paanikaks ei ole põhjust, tuleb olla rahulik, lasta vastavatel ametkondadel teha oma tööd ja olla valmis igaks juhtumiks.
Ta märkis, et Eesti kaitsevõime on täpselt nii hea, kui ta olla saab ja me oleme sellesse piisavalt investeerinud. Nelja tunni repliiki kommenteerides ütles teadur, et tähtsam on siin heidutusfaktor, et Venemaa ei söandaks kunagi midagi inetut Eesti suhtes ette võtta, jõuga ähvardada või lausa rünnata.
"Siin on liitlaste kohalolek see peamine heidutusfaktor, millele ka president viitas," rääkis Stoicescu.
Kohalolek on Stoicescu sõnul silmnähtavalt kasvanud, eriti läbi õppuste. Teadur rääkis, et see on tingutud Ukraina sündmustest ja nendest saab olema ka edaspidi oluline indikaator, kas kohalolekut suurendatakse või mitte.
"Kui Ukrainas peaks sõjategevus taas puhkema ja Venemaa näitab ennast jälle agressiivselt, siis ma arvan, et on jälle põhjust tõsiselt rääkida liitlaste kohaloleku suurendamisest. Praeguses olukorras, kus kõik Läänes hoiavad hinge kinni, et kuidas Minski kokkuleppeid täidetakse, ei arva ma, et see oleks laual. Küll aga võib see juhtuda, kui olukord seal taas hullemaks läheb," rääkis ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov