Taavi Rõivas: Varssavi otsused ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks

Peaminister Taavi Rõivas riigkogu avalikul arutelul (Foto: Tauno Tõhk/Riigikantselei)
23.05.2016 14:38
Rubriik: Eesti

Peaminister Taavi Rõivas ütles riigikogu avalikul arutelul "Eesti ootused NATO tippkohtumiseks", et tõenäoliselt kujuneb Varssavi tippkohtumine Eesti jaoks ajalooliselt edukaks, kuna liitlased mõistavad üha enam allianssi idatiival varitsevaid ohte ning on kohandanud oma kaitsepoliitikat vastavalt muutunud julgeolekukeskkonnale.

"Paljud eksperdid ja analüütikud – viimati Lennart Meri konverentsil – on andnud hinnangu, et Varssavi tippkohtumine saab olema kõige tulemuslikum tippkohtumine selle organisatsiooni ajaloos," ütles peaminister Taavi Rõivas riigikogu arutelu avasõnas.

Rõivas lisas, et tõenäoliselt saab Varssavi kogunemine olema ka kõige edukam tippkohtumine Eesti jaoks pärast 2002. aasta Praha tippkohtumist, mil Eesti sai kutse allianssiga liitumiseks. Tema hinnangul on märgiline, et enne juulis toimuvat NATO tippkohtumist on allianss tegelenud just kollektiivkaitse tugevdamisega, mille olulisusele on Eesti juba aastaid viidanud.

"Tänan kõiki Eesti ametnike ja diplomaate ning teie kolleege Tallinnas, kuid ka neid, kes on Brüsselis, Washingtonis ja muudes Euroopa pealinnades – te olete selle nimel palju vaeva näinud," märkis peaminister.

Rõivas märkis, et poolteist aastat tagasi kinnitasid NATO riigipead Walesi tippkohtumisel, et NATO sõjaline kohalolek Baltimaades on uus normaalsus ning antud lubadus pole jäänud täitmata, sest liitlased on praeguseks Eestisse jõudnud.

"Äsja võttis õppusest Kevadtorm, mis on traditsiooniliselt olnud Eesti kaitseväe siseriiklik õppus, osa 11 erineva liitlasriigi kaitseväge. Eesti sadamates võib regulaarselt näha liitlasvägede aluseid, Ämari on aga muutunud NATO õhuturbe kodubaasiks. Tapal on USA maaväe kompanii. Ka valitsus osales pea täies koosseisus viimasel NATO strateegilise tasandi kriisiõppusel, et tugevdada otsustusprotsessi efektiivsust ja kiirust," loetles Rõivas juba saavutatut.

Oluline on liitlasjõudude põlistamine

Peaministri sõnul soovib ta Varssavis põlistada Walesis heaks kiidetud liitlaste kohalolekut ning seda suurendada. "Eesti jaoks tähendab see võitlusvõimelist, pikaajaliselt etteplaneeritavat ja püsivat pataljoni suurust lahinggrupi ehk kuni 1000 inimese kohalolu Eestis," märkis Rõivas.

"Kokkuvõttes, Walesis ja Varssavis tehtavad sammud ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks, vaid peavad kinnistuma püsiva alliansi poliitikana," toonitas peaminister. Heidutuse kasvatamiseks on andnud aluse Venemaa agressiivne käitumismuster, mis pole viimase kahe aasta jooksul muutunud ning on endiselt provokatiivne.

"Me ei pea heidutusest rääkima koguaeg, vaid me peame seda näitama iga päev. Me ei tohi näida nõrkadena ükskõik millisele vastasele – olgu selleks rohelised mehed idast või ISIS lõunast," rõhutas Rõivas.

Peaministri hinnangul on NATO tõestanud, et suudab muutuva julgeolekukeskkonnaga kohaneda ja ka Eesti teab, et julgeolekul ei ole hinda. "Eesti on üks viiest liitlasest, kes panustab riigikaitsesse rohkem kui kaks protsenti. Mina soovin, et Varssavis kinnitaksid kõik kolleegid, et kaitsekulusid tõstetakse," sõnas Rõivas.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus