Hanso "Foorumis": Eestil on suhetes Venemaaga jätkuvalt palju sisepoliitilisi väljakutseid
Kaitseminister Hannes Hanso leidis, et Eestil on suhetes Venemaaga pärast Eston Kohveri röövimise juhtumi lahendamist jätkuvalt palju sisepoliitilisi väljakutseid.
"Mind selle teema käsitlemise juures, kui me räägime Eesti-Vene suhetest, jätkuvalt hämmastab see, et meil on olemas poliitikuid ja on olemas erakond näiteks, kes suudab jätkuvalt põhjendada, et on tarvis hoida lepingut näiteks Ühtse Venemaaga või kui Euroopa Parlamendis oli siiski meie kodanikku puudutav hääletus, et siis otsustati jalutama minna sellel ajal või on ka riigikogus meil inimesi, kellest mõne keel lihtsalt ei paindu ütlema, et jah, Krimm on okupeeritud," loetles Hanso "Foorumis".
Hanso märkis samuti, et Eston Kohveri röövimine oli Venemaal orkestreeritud väga kõrgelt tasemelt ning see oli järjekordne selge suveräänsuse rikkumine nagu Venemaa on varem teinud Ukrainas, Gruusias ja mujal. Infosõjas jõudis meie sõnum tema hinnangul aga palju kaugemale kui Venemaa sõnumid.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ennustas, et Eesti jaoks jääb suhetes Venemaaga lähemate aastate jooksul peamiseks küsimuseks siiski julgeolek.
"Piirilepingute ratifitseerimine, kui see peaks toimuma, on kahtlemata meie huvides just nimelt julgeoleku mõttes, et me saaksime oma piiri võimalikult hästi välja ehitada ja kindlustada. Teine väga oluline moment, mis stabiliseerib suhteid Venemaaga, on liitlasjõudude suurem kohalolek nii Eestis kui ka teistes Balti riikides," rääkis Mihkelson.
Mihkelson nentis, et paraku on Euroopa kõrgetel poliitikutel paljuski väga suur soov erinevates küsimustes Venemaaga ühe laua taha istuda. Oluline on tema sõnul jätkuvalt öelda, et Venemaa sanktsioone ei ole praegu põhjust hakata ümber vaatama.
Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul on oluline arutada vastastikust mõju ehk seda, kui palju on Venemaal mõju Euroopas ning läänemaailmas avalikule arvamusele ja poliitikale, ja vastupidi.
"Siin on väga ilmekas näide see, et kui näiteks Euroopa Parlamendis võetakse vastu ükskõik milline Venemaad kritiseeriv otsus või resolutsioon, mida aeg-ajalt ju tehakse, siis alati on üle 100 Euroopa Parlamendi liikme, kes hääletavad vastu igasugusele Venemaa kritiseerimisele," rääkis Paet ja lisas, et see väljendab ilmekalt seda probleemi, mis on inforuumidega. Paet märkis siiski, et Eston Kohveri Eestisse naasmise suhtes oli Euroopa Parlamendis üsna ühtlaselt hea meel.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik nõustus saatejuhi väitega, et piirileppe üle tuleb Eesti sisepoliitikas tõsine lahing. "Ja ma arvan, et loota mingisugust Eesti-Vene suhete radikaalset paranemist selles rahvusvaheliste suhete kontekstis, millest me oleme rääkinud, on väga keeruline," lausus ta.
Ka Luik leidis, et Läänes on väga palju ekslikke arusaamu Venemaa osas. Meie oleme aga tema arvates suutelised analüüsima, mis tegelikult toimub. "Järelikult me peame selle ka üsnagi selgelt välja ütlema," rõhutas Luik ja tõdes, et alati on oht, et suurriigid tõmbavad oma huvidest lähtuvalt Minski leppele joone alla ja ütlevad, et Minski lepe on täidetud. "Ja siis peame meie suure tõenäosusega ütlema, et ei, tegelikult ta ei ole täidetud." Selline roll on tema hinnangul täiendav raskendav faktor Eesti-Vene suhete arenemisel.
Luik leidis, et me ei peaks Venemaa propagandast, mida Kohveri vahetusega seoses levitama hakati ja mida võime kuulda veel Dressenist, masendusse laskuma. Läänes seda tema kinnitusel tõsise informatsioonina ei võeta. "Need ei ole materjalid, mis annaksid Venemaale punkti propagandasõjas," tõdes ta.
Toimetaja: Liis Velsker