ETV presidendidebatil valitsesid suurimad vahed suhtumises pagulastesse (2)

Video
Rain Kooli
29.08.2016 0:17
Rubriik: Eesti

ERRi presidendivalimiste debatil said Eesti-sisesed teemad tunduvalt suurema mahu kui on presidendi reaalne võim nendes valdkondades. Suurimad vahed Allar Jõksi, Siim Kallase, Eiki Nestori ja Mailis Repsi vahel tulid siiski välja suhtumises Venemaasse ja pagulastesse.

”Viimased 10 aastat on valitsenud olukord, kus Keskerakond on olnud paha, täna on see EKRE. Mina üritan hoida häid suhteid kõigi erakondadega, teiste hulgas ka Keskerakonnaga. Uks peab olema lahti kõigi erakondade jaoks, kes mingit ühiskonnagruppi esindavad,” deklareeris Siim Kallas (RE).

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõi lisaks mängu ka võrdsuse ning vastandumise vähendamise vajaduse.

”Erakonnad saavad riigikogus omavahel tegelikult hästi läbi, nad on ainult konkurendid. Vastandumine ühiskonnas on palju suurem probleem. Üks asi on viimase aja uued teemad, mis on osa rahvast isegi kartma pannud – neid hirme saab leevendada, kui asju rahulikult seletada. Teine vastandumine on aga tekkinud sellele pinnale, et on justkui eliit Toompeal ja siis inimesed, kes elavad mingit hoopis muud elu.”

Allar Jõksi (VE+IRL) sõnul ei ole ignorantsus Eesti poliitikast kuhugi kadunud ja see on ka põhjus, miks ta presidendiks kandideerib. Üks konkreetne samm presidendina oleks tema sõnul valimiste eel sisevaenlase konstrueerimise vältimine.

Jõksi ja Nestori vahele sugenes debati käigus väitlus presidendi rolli üle seaduste väljakuulutajana. Kui Nestori sõnul peab president välja kuulutama iga seaduse, mis ei ole põhiseadusega vastuolus – isegi kui see talle mingil põhjusel ei meeldi –, siis Jõks tuletas meelde, et põhiseaduse kommenteeritud väljaanne võimaldab ka poliitilise veto.

”Poliitiline veto on täitsa õige asi. Seda kasutatakse siis, kui on vaja kaitsta opositsiooni õigusi. Kui nendest sõidetakse üle, sidudes näiteks seaduseelnõud usaldushääletusega, siis tuleb presidendil sekkuda,” seletas Jõks.

”Kodakondsus pole sotsiaalne hüve”

Eesti venekeelset elanikkonda mõistsid oma sõnavõttudes kõik neli debatil osalejat, kuid Allar Jõks kahtles teistest enam topeltkodakondsuses.

”Ka venekeelne elanikkond elab täpselt samasugust elu nagu me kõik. Sotsiaal- ja majanduspoliitika, laste tulevik ja vanurite hooldus – need on teemad, millest nendega rääkida, ja veel parem, kui seda vahepeal ka vene keeles teha,” rääkis Mailis Reps (KE).

Seda, et Eestis ei tohi olla esimese ja teise sordi kodanikke, toonitas ka Siim Kallas. Tema seisukoht topeltkodakondsuse osas pole presidendiralli käigus muutunud.

”Meie kodakondsusseadus on põhiseadusega vastuolus. Põhiseadus ütleb, et sünnijärgset kodakondsust ei saa kelleltki võtta, aga kodakondsusseadus, et kahte ei või olla.”

Allar Jõks kahtles, kas on ikka õige, et vaba topeltkodakondsuse saaks kõik Eestis elavad inimesed, kellel on juba Vene kodakondsus.

”Kodakondsus pole sotsiaalne hüve. Olen mures selle pärast, et niimoodi kahekordistame inimeste hulga, kellele Venemaa võiks roheliste inimestega appi tulla.”

Mailis Repsi sõnul on presidendi asi selgeks teha, miks ei ole paljud noored inimesed võtnud Eesti kodakondsust, kuigi näiteks keele- ja muud nõuded neid ei takista.

”See on emotsionaalne otsus, ning presidendi ülesanne on küll selgeks teha, mis on see põhjus, mis on see emotsioon seal taga.”

”Venemaaga ei saa suhelda enesepettuse pinnalt”

Suhted Venemaaga peaksid Allar Jõksi hinnangul põhinema kainel analüüsil.

”Venemaaga suhtlemisel ei tohiks petta ennast usuga, et väikeste sammudega saavutame paremad suhted. Piirilepinguga kujutasime ette, et kui jätame Tartu rahu preambulist välja, siis saavutame sellega midagi, aga ei,” märkis Jõks ning viitas, et piirilepingu ratifitseerimisseaduse maabumine presidendi lauale oleks koht väärtuspõhiseks välispoliitikaks.

Mailis Repsi sõnul tuleb loomulikult Venemaaga suhelda ning ”presidendil on ainulaadne ajalooline hetk see samm astuda”. Siim Kallas aga tunnistas, et suhtuks positiivselt isegi Venemaa äsjasesse kutsesse minna Moskvasse arutama lennuliiklust Läänemere kohal ja muid küsimusi.

”Transponderid on väga oluline lennuturvalisusküsimus.”

Repsi sõnul on tema presidendiprogrammis endiselt sees ka USA ja Venemaa presidendi Eestis kohtumise idee.

”Rahvale valetati pagulaste kohta kaua”

Immigratsiooniteemal peatudes väitis Reps, et sellega seoses ”valetati rahvale väga pikalt”.

”Kes seda tegid? Valitsevad erakonnad. Peaminister suutis igal pressikonverentsil erinevat juttu rääkida, siseminister ka. Võimalik tõesti, et ei teatud täpselt, mis ja kuidas, aga siis oleks pidanud ka nii ütlema. President peab hakkama ausalt inimestega rääkima, tõdes Reps.

Ta lisas, et Eestile kokku lepitud pagulaste ümberpaigutamiskvoodiga ei pruugi sisseränne kaugeltki piirduda. ”Liikvele võivad minna terved kogukonnad ja kogukondade suurus on 10 000 inimest. See pettis ära ka soomlased, kes ei osanud läinud aastal midagi sellist oodata.”

Nestori sõnul võtab Eesti vastu 550 inimest kahe aasta jooksul. ”Kõik sõltub meist endist, kuidas me suudame nendega hakkama saada. Need inimesed ei ole ju kodunt lahkunud niisama, vaid seetõttu, et seal pole võimalik elada. Anname neile siis võimaluse.”

Eiki Nestor kordas ka oma Vikerraadio ”Reporteritunnis” kõlanud repliiki, et varsti söövad siia tulnud pagulased sealiha, mille peale Reps vastas väitega, et varsti korjatakse sealiha koolide menüüst hoopis ära.

Siim Kallas toonistas, et tuleb õppida teiste riikide, näiteks Belgia vigadest: ”Belgias juhtus nii, et immigrandid lasti sisse ja jäeti omapäi. Siis tekkis arusaam, et neile kehtivad justkui eraldi seadused – et kui isa tapab tütre ära, siis neil justkui olekski nii kombeks.”


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus