Magistritöö uuris Scoutspataljoni tegevväelaste alkoholitarbimist

(Foto: Regis Duvignau/Reuters/Scanpix)
24.10.2016 8:08
Rubriik: Eesti

Leitnant Tanel Rattiste magistritööst selgus, et Scoutspataljoni tegevväelaste hulgas on kõrgema riskitasemega alkoholitarbijaid vähem kui Eesti elanike seas üldiselt, kuid seevastu on sõdurite hulgas rohkem neid, kes tarbivad alkoholi madalamal tasemel.

Tänavu jaanuari lõpus jagas Rattiste Paldiskis kõigile Scoutspataljoni tegevväelastele laiali nende alkoholitarbimist ja enesetunnet uurivad ankeedid ning vastuste alusel valmis kevadel kaitseväe ühendatud õppeasutustes (KVÜÕA-s) magistritöö, kirjutab Eesti Päevaleht.

Joomisharjumusi tuvastav AUDIT-test näitas, et piirnormi, mida peetakse ohtliku alkoholitarbimise alguseks, ületas 161 võitlejat ehk 49,3 protsenti vastanuid ning neist 161-st jõid tervist kahjustavalt palju 15 ja võimaliku alkoholisõltuvuse kategooriasse kuulus 14.

Ühtlasi uuris Rattiste ka Scoutspataljoni alkoholi tarvitamise seost varasema missioonikogemuse, tööalase pinge, emotsionaalse enesetunde ja kasutatavate toimetulekustrateegiatega ning ankeetidest selgus, et 36 sõdurit ületasid depressiooni ja unehäire näitajate piirskoori, 23 sõduril viitas piirskoori ületamine võimalikule sotsiaalfoobiale ja 22 sõduril ärevushäirele ning kuus sõdurit võivad kannatada paanikahäire all.

Selleks et kaitseväelaste uuringu tulemused konteksti asetada, võrdles Rattiste võitlejate joomisharjumuste tulemusi ülejäänud elanikkonna statistikaga, mida on uurinud tervise arengu instituut.

Võrdlusest selgus, et tegevväelaste hulgas on kõrgema riskitasemega alkoholitarbijaid vähem kui elanikkonnas üldiselt, kuid seevastu on rohkem neid, kes tarbivad alkoholi madalamal tasemel.

Sama muster on ilmnenud ka USA ja Austraalia uuringutes, millest selgus, et tegevväelased jäid raske alkoholitarvitamise poolest üldisele Austraalia populatsioonile alla, kuid ühtlasi märgiti, et see on eelkõige seotud töökeskkonna nõuetega ja pidevalt suuri alkoholikoguseid tarvitavad tegevväelased on arvatavasti teenistusest vabastatud.

Rattiste osutas, et ka Eesti kaitseväes võib eeldada samasugust praktikat ehk kui kaitseväelase liigne joomine hakkab juba tööd mõjutama, siis ta suure tõenäosusega vallandatakse.

Eestis on viimase viie aasta jooksul alkoholiga seotud distsiplinaarrikkumiste tõttu teenistusest vabastatud kuus kaitseväelast.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar