Eesti võtab järgmisel nädalal vastu seitse sõjapõgenikku (3)

Video
24.03.2016 10:34
Rubriik: Eesti

Siseministeeriumi kinnitusel võtab Eesti järgmisel nädalal vastu seitse sõjapõgenikku, kes asuvad elama Tallinna ja Tartusse.

Eesti kinnitas Kreekale, et võtame lähiajal Kreekast vastu esimesed sõjapõgenikud Euroopa rändekava raames. Nende seas on üks viieliikmeline Iraagi perekond, üks mees Süüriast ja üks mees Jeemenist, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.

"Meie siseturvalisuse asutused on tänaseks andnud endast parima ning saame kinnitada esimeste kaitset vajavate sõjapõgenike peatset jõudmist Eestisse. Kui kõik läheb hästi, jõuavad nad siia järgmisel nädalal. Saabumisel võetakse nad koheselt tugiisikute hoole alla. Samas soovime mõistmist, et need inimesed vajavad kaitset ja ei soovi avalikkuse tähelepanu, mistõttu täpsema ülevaate anname pärast inimeste jõudmist Eestisse," ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.

Lisaks on Kreeka Eestile esitanud 12 Süüriast, Jeemenist ja Iraagist pärit inimese toimikud.

Nende seas on kolm perekonda ning üks üksik mees. Nii juba Eestilt kinnituse saanud kui ka nüüd esitatud inimeste puhul toimub kõigepealt inimeste seni esitatud info läbivaatamine ning seejärel viivad Eesti eksperdid kohapeal kõigi meile esitatud inimestega läbi intervjuu.

Kui taustakontroll ja intervjuu näitavad, et tegemist on inimestega, kes tõesti vajavad rahvusvahelist kaitset ega kujuta endast ohtu, annab Eesti omapoolse heakskiidu. Ümberpaigutatavatelt inimestelt küsitakse, kas nad soovivad Eestisse elama asuda. Viimase etapina tehakse inimestele tervisekontroll ja korraldatakse nende transport Eestisse.

Järgmisel nädalal saabuvad sõjapõgenikud asuvad elama Tallinnasse ja Tartusse.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kinnitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et sotsiaalkaitsesüsteem on esimeste põgenike vastuvõtuks valmis. "Loodame, et see protsess läheb valutult ja väärikalt," märkis Tsahkna.

Käosaar: süsteem käivitub kohe

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on tänaseks ettevalmistatud tegevuskava, mis kohe inimeste saabumisel käivitub. "Esimene samm on arenguvestlus lapsevanemaga, kuhu kaasatakse tõlgid. Eesmärk on välja selgitada laste võimalikud erivajadused, senise teadmiste baasi ja võimalikud vajadused psühholoogilise toe järele," rääkis Käosaar "Aktuaalsele kaamerale".

Tema sõnul on järgmisel nädalal Eestisse saabuvad lapsed enne koolis käinud. "Seetõttu me soovime vaadata, kuidas nende omandatud haridus haakub meie õppekavadega ja koolisüsteemiga," märkis Käosaar. "Eesmärk on võimalikult kiiresti integreerida need lapsed tavalisse koolisüsteemi. Seejuures on võtmeküsimus õpetajate koolitus, et see keskkond oleks lastele vaimselt turvaline," lisas ta.

Käosaare sõnul ei soovita teha laste vastuvõtmisest "tuumateadust". "Need on tavalised lapsed, kes tahavad tulla meie kooli," toonitas Käosaar, kelle sõnul hakkavad Iraagist pärit õpilased haridust omandama eesti keeles.

Rait Kuuse: me ei soovi neist teha poster põgenikke

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul tehakse saabuvatele põgenikele ära tervisekontroll. "Seejärel viiakse nad neile mõeldud elukohtadesse ning nendega kohtub tugiisik. Nad registreeritakse erinevates ametiasutustes: kohalikus omavalitsuses arvele elanikuna, töötukassas töötuna, kui vajadus on. Käib tavapärane sisseseadmise tegevus, et vajalikud formaalsused saaks lahendatud," sõnas Kuuse.

Asekantsler märkis, et Eestisse jõudnud inimestel esialgu sissetulekut ei ole. "Nad saavad rahalise toe toimetulekutoetuse skeemist, mida KOV haldab, aga mida riik KOV-ile eraldab. Sellele lisanduvad lastetoetused," rääkis Kuuse.

Ta rõhutas, et turvalisus on inimeste integreerimisel väga oluline küsimus. "Me ei taha, et neid põgenikke liigselt afišeeritaks või tehtaks neist posteri põgenikud. See oleks väga halb, sest integratsioonile oleks siis esimene takistus seatud ehk kõik sildistavad nad ära ja väga raske on end ühiskonnas leida või tõestada," ütles Kuuse.

Toimetas
Aleksander Krjukov, Allan Rajavee, Elo Ellermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!