Eesti võtab järgmisel nädalal vastu seitse sõjapõgenikku
Siseministeeriumi kinnitusel võtab Eesti järgmisel nädalal vastu seitse sõjapõgenikku, kes asuvad elama Tallinna ja Tartusse.
Eesti kinnitas Kreekale, et võtame lähiajal Kreekast vastu esimesed sõjapõgenikud Euroopa rändekava raames. Nende seas on üks viieliikmeline Iraagi perekond, üks mees Süüriast ja üks mees Jeemenist, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.
"Meie siseturvalisuse asutused on tänaseks andnud endast parima ning saame kinnitada esimeste kaitset vajavate sõjapõgenike peatset jõudmist Eestisse. Kui kõik läheb hästi, jõuavad nad siia järgmisel nädalal. Saabumisel võetakse nad koheselt tugiisikute hoole alla. Samas soovime mõistmist, et need inimesed vajavad kaitset ja ei soovi avalikkuse tähelepanu, mistõttu täpsema ülevaate anname pärast inimeste jõudmist Eestisse," ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.
Lisaks on Kreeka Eestile esitanud 12 Süüriast, Jeemenist ja Iraagist pärit inimese toimikud.
Nende seas on kolm perekonda ning üks üksik mees. Nii juba Eestilt kinnituse saanud kui ka nüüd esitatud inimeste puhul toimub kõigepealt inimeste seni esitatud info läbivaatamine ning seejärel viivad Eesti eksperdid kohapeal kõigi meile esitatud inimestega läbi intervjuu.
Kui taustakontroll ja intervjuu näitavad, et tegemist on inimestega, kes tõesti vajavad rahvusvahelist kaitset ega kujuta endast ohtu, annab Eesti omapoolse heakskiidu. Ümberpaigutatavatelt inimestelt küsitakse, kas nad soovivad Eestisse elama asuda. Viimase etapina tehakse inimestele tervisekontroll ja korraldatakse nende transport Eestisse.
Järgmisel nädalal saabuvad sõjapõgenikud asuvad elama Tallinnasse ja Tartusse.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kinnitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et sotsiaalkaitsesüsteem on esimeste põgenike vastuvõtuks valmis. "Loodame, et see protsess läheb valutult ja väärikalt," märkis Tsahkna.
Käosaar: süsteem käivitub kohe
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on tänaseks ettevalmistatud tegevuskava, mis kohe inimeste saabumisel käivitub. "Esimene samm on arenguvestlus lapsevanemaga, kuhu kaasatakse tõlgid. Eesmärk on välja selgitada laste võimalikud erivajadused, senise teadmiste baasi ja võimalikud vajadused psühholoogilise toe järele," rääkis Käosaar "Aktuaalsele kaamerale".
Tema sõnul on järgmisel nädalal Eestisse saabuvad lapsed enne koolis käinud. "Seetõttu me soovime vaadata, kuidas nende omandatud haridus haakub meie õppekavadega ja koolisüsteemiga," märkis Käosaar. "Eesmärk on võimalikult kiiresti integreerida need lapsed tavalisse koolisüsteemi. Seejuures on võtmeküsimus õpetajate koolitus, et see keskkond oleks lastele vaimselt turvaline," lisas ta.
Käosaare sõnul ei soovita teha laste vastuvõtmisest "tuumateadust". "Need on tavalised lapsed, kes tahavad tulla meie kooli," toonitas Käosaar, kelle sõnul hakkavad Iraagist pärit õpilased haridust omandama eesti keeles.
Rait Kuuse: me ei soovi neist teha poster põgenikke
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul tehakse saabuvatele põgenikele ära tervisekontroll. "Seejärel viiakse nad neile mõeldud elukohtadesse ning nendega kohtub tugiisik. Nad registreeritakse erinevates ametiasutustes: kohalikus omavalitsuses arvele elanikuna, töötukassas töötuna, kui vajadus on. Käib tavapärane sisseseadmise tegevus, et vajalikud formaalsused saaks lahendatud," sõnas Kuuse.
Asekantsler märkis, et Eestisse jõudnud inimestel esialgu sissetulekut ei ole. "Nad saavad rahalise toe toimetulekutoetuse skeemist, mida KOV haldab, aga mida riik KOV-ile eraldab. Sellele lisanduvad lastetoetused," rääkis Kuuse.
Ta rõhutas, et turvalisus on inimeste integreerimisel väga oluline küsimus. "Me ei taha, et neid põgenikke liigselt afišeeritaks või tehtaks neist posteri põgenikud. See oleks väga halb, sest integratsioonile oleks siis esimene takistus seatud ehk kõik sildistavad nad ära ja väga raske on end ühiskonnas leida või tõestada," ütles Kuuse.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Allan Rajavee, Elo Ellermaa