AK video: Kiil ja Kaljurand said elektroonilised jalavõrud
Altkäemaksu võtmises kahtlustatavad Tallinna Sadama eksjuhid Allan Kiil ja Ain Kaljurand said täna endale elektroonilised jalavõrud ning vabanesid vahi alt politsei arestimajast Tallinnas Rahumäel.
Harju maakohus tegi määruse Kiili ja Kaljuranna vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega eile.
Meestele elektroonilise valve kohaldamist taotlesid Kiili advokaat Aivar Pilv ning Kaljuranna kaitsjad Leon Glikman ja Paul Keres ning sellega oli nõus ka riigiprokurör Laura Feldmanis.
Feldmanise sõnul vahistati Kaljurand ja Kiil mullu augustis prokuratuuri taotlusel selleks, et neil poleks võimalik panna toime õigusmõistmise vastaseid kuritegusid ehk mõjutada hulgalisi tunnistajaid.
"Kuna nelja viimase kuu jooksul on kaitsepolitsei hulgaliselt menetlustoiminguid juba läbi viinud, olen prokurörina nüüdseks nõus tõkendi muutmisega. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega tähendab siiski, et piirame oluliselt kahtlustatavate liikumisvabadust," ütles Feldmanis.
Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama endine juhatuse esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses. Kiil ja Kaljurand vahistati 26. augustil, pärast seda, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises.
Riigiprokuratuuri taotlusel on arestitud Allan Kiili kodust leitud ligi 9000 eurot sularaha ja Ain Kaljurannale kuulunud ning erinevatel läbiotsimistel leitud ligi 323 000 eurot sularaha.
Meeste varad arestiti nende võimalikul süüdimõistmisel võimaliku konfiskeerimise tagamiseks.
Elektrooniline valve
Elektrooniline valve on kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangutele, vastava seadme valib riminaalhooldusametnik.
Praegu on Eestis kasutusel lokaalsed jälgimisseadmed ning aktiivjälgimisseadmed.
Lokaalse jälgimise puhul paigaldatakse hooldusalusele koju koduvalveseade ning tema jala ümber kinnitatakse jalavõru. Igale valvealusele määratakse lubatud liikumisraadius ja talle koostatakse ajakava.
Kui hooldusalune väljub koduvalveseadme levialast selleks mittelubatud ajal, annab seade häiret. Häireteated tulevad ka näiteks koduvalveseadme liigutamise korral, jalavõru eemaldamisel, seadme vooluvõrgust lahtiühendamisel ja raadiosagedusega manipuleerimise korral.
Aktiivjälgimise puhul kasutatakse GPS-seadet, mis kinnitatakse hooldusalusele ümber jala ning mille abil on võimalik hooldusaluse liikumisi reaalajas jälgida. Valvealusele on võimalik kehtestada keelatud tsoone, kuhu ta ei või siseneda ja lubatud või kohustuslikke tsoone, kus ta võib viibida või kus ta peab viibima. Kehtestatud tsoonide rikkumise või seadme eemaldamise korral annab seade häiret.
Hooldusalustega töötavad kriminaalhooldusametnikud, kes koostavad liikumisgraafikuid, kontrollivad nõuetest kinnipidamist ning juhendavad valvealuseid.
Enamasti määratakse elektroonilise valve pikkuseks 3–4 kuud ning pärast valveaega jätkuvad kriminaalhooldus ja katseaeg reeglina tavalises korras.
Toimetaja: Marek Kuul