Justiitsministeerium jättis riigivaraseaduse plaanitava eelnõu kooskõlastamata

Rahandusministeerium (Foto: Siim Lõvi /ERR)
22.09.2016 7:37
Allikas: BNS
Rubriik: Eesti

Justiitsministeerium jättis mitmetel põhjustel kooskõlastamata rahandusministeeriumi poolt esitatud riigivaraseaduse (RVS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), näiteks reguleerib VTK ministeeriumi hinnangul liigselt riigi ametisõidukite kasutamist ja seaduse mõjude analüüs on olnud ebapiisav.

"VTK koostamisel on kasutatud küll soovitatud VTK vormi, kuid mõistetud ei ole, mida VTK-s sisalduvate teemade all käsitleda. Mitmel korral on sama teksti korratud erinevate punktide all. Soovitame tutvuda selgitustega VTK vormi punktide pealkirjade all, see aitab mõista, mida VTK-lt oodatakse," seisab justiitsministeeriumi kirjas rahandusministeeriumile.

"VTK esitamine ei ole formaalsus. Läbimõeldult ja sisukalt koostatud VTK hoiab ära olukorra, kus põhimõtteliste poliitikavalikute üle hakatakse arutlema alles pärast eelnõu valmimist ja kooskõlastusele esitamist. See aitab eelnõu koostajatel enda jaoks teemad läbi mõelda ning on oluline arutelu- ja kaasamisdokument, mille kooskõlastamise raames küsitakse probleemi ja lahendusvariantidega seotud huvirühmadelt, spetsialistidelt ja ministeeriumidelt nende arvamust. Kui VTK on pealiskaudne, jäävad nimetatud eesmärgid täitmata," märgitakse kirjas.

Kirjas tuuakse välja justiitsministeeriumi etteheited VTK-s toodud probleemipüstituste kohta. Ministeeriumi hinnangul pole VTK koostajad püstitanud mitte probleeme, nagu näeb ette VTK koostamise kord, vaid "pigem eesmärke, eelistatud lahendeid või lihtsalt üldisemat konteksti".

Esimene probleemipüstitus VTK-s on tarkvara kasutusse andmine litsentsilepingu alusel. Justiitsministeerium leiab, et VTK-s on käsitletud vaid tarkvara autoriõigusi, ministeeriumi hinnangul tuleks aga kogu riigivaraks oleva intellektuaalse omandi kasutamiseks luua ühtne lähenemine.

Teiseks probleemipüstitusena soovib rahandusministeerium riigivaraseadusesse lisada hoonestatud kinnisvara kavandamise regulatsiooni. Justiitsministeeriumi hinnangul pole VTK-s märgitud, milliseid põhimõttelisi lahendusi kasutada soovitakse, seega ei ole võimalik nende sobivuse suhtes seisukohta võtta. Hinnata saab ministeeriumi hinnangul vaid reguleerimise vajadust ja sobivust seadusesse.

"Justiitsministeerium on varasemalt avaldanud arvamust riigi kinnisvara koondaruannete koostamise käigus ning ei nõustu, et hoonestatud kinnisvara kavandamist on tarvis õigustloova akti tasemel reguleerida," seisab kirjas. "Leiame, et igasuguste lepingute sõlmimine, nende sõlmimise kavandamine ja sellega kaasnevad protseduurid on riigiasutuste enda otsustusküsimus ning selle reguleerimine seadusega on ülereguleerimine. Piisab, kui seaduses või muus õigusaktis on kehtestatud nõuded vastavale lepingu objektile."

Justiitsministeeriumi hinnangul pole VTK-s selgitatud ka seda, kes peaks hoonestatud kinnisvara kavandamise ja arendamisega tegelema hakkama.

Kolmas probleemipüstitus puudutab riigivara kasutamist horisontaalse koostöö korraldamisel ning teenuste osutamisel. Justiitsministeeriumi hinnangul peaks kolmandat ja esimest probleemipüstitust käsitlema koos, kuna mõlemad puudutavad intellektuaalse omandi küsimust.

Märgitakse veel, et VTK-st jääb selgusetuks, kas plaanitakse ühtlasi muuta ka riigihangete seadust. Samuti peaks justiitsministeeriumi hinnangul eelnõu hõlmama ka lahendust juhtumitele, kus riigile kuuluvat kinnistut vajatakse ehitusmaterjalide ajutiseks ladustamiseks, selliste juhtumite menetlus on ministeeriumi hinnangul hetkel ebamõistlikult keerukas.

Neljanda probleemipüstituse "Hoonestamata maade valitsemise kompetentsi koondamine" puhul märgib ministeerium, et RVS ei peaks valitsusasutustele detailsete ülesannete jagamisega tegelema, pigem peaks need seaduses sätestatama üldiselt ning volitatama valitsust ülesandeid kehtestama.

Viienda probleemipüstituse "Ametisõidukite kasutamise ja ametisõitude korraldamise ühtse regulatsiooni kehtestamine" puhul on ministeeriumi hinnangul jäetud välja toomata regulatiivsed lahendused, mistõttu saab seisukohta võtta vaid regulatsiooni kui sellise vajaduse ja sobivuse kohta seadusesse.

Ministeeriumi hinnangul varitseb selles punktis ülereguleerimise oht. Kuna suur osa ametisõidukitest on kasutuses lepingute alusel, oleks ministeeriumi hinnangul võimalik täpsustada hoopis lepingute nõudeid. Ministeeriumi hinnangul puudub VTK-s mitteregulatiivsete lahenduste sisuline analüüs.

Üldiselt leiab ministeerium, et VTK mõjude analüüs on olnud ebapiisav ja liiga lakooniline.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios