Riigieelarve läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis täna esimese lugemise 2015. aasta riigieelarve, mille tulude maht on 8,4 miljardit ning kulude maht 8,5 miljardit eurot.
Eelnõu järgi kasvavad riigi tulud käesoleva aastaga võrreldes 7% ja kulud 6%.
Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nominaalne puudujääk on seejuures 0,5%.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas saadikute ees, et Eesti riik elab oma võimetele vastavalt.
"Minimaalselt on valitsussektori eelarve nominaalselt puudujäägis 0,5% SKP-st ehk 111 miljoni euroga. Riigieelarve annab sellest puudujäägist 59 miljonit ja kohalikud omavalitsused 38. Puudujääk on väike, püsides üsna tasakaalu lähedal, ja on põhjustatud ajutistest teguritest," selgitas ta.
Need on riigi täiendavad sissemaksed kohustusliku kogumispensioni fondidesse neile, kes kriisi ajal jätkasid oma makseid. Teiseks investeerib riik kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud tulu.
"Suurim kuluallikas on Tallinna trammid – trammitee on kavas pikendada lennujaamani. Riigil pole vajadust nominaalse puudujäägi katmiseks laenu võtta, prognoosi järgi jõuab valitsussektor ka nominaalselt ülejääki 2016. aastal," sõnas Ligi.
Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev tegi kokkuvõtte komisjonis toimunud aruteludest, mis on toimunud ja toimuvad veel kõikide ministeeriumide ning kohalike omavalitsuste esindajate osavõtul.
Selleks, et tagada riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks, tõusevad kaitsekulud 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, moodustades kokku 412 miljonit eurot ehk 28 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Suurima osa järgmise aasta kaitse-eelarvest moodustavad relvastuse ja varustuse hanked. Samuti jätkatakse Ämari lennubaasi väljaehitamist, et tagada liitlaste hävituslennukitele vajalikud tingimused. Lisaks sellele kaetakse kulud, mis on seotud NATO liitlaste kohalolekuga Eestis.
Sisejulgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest tuleval aastal 425 miljonit eurot, mida on 21 miljonit eurot ehk 5,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Raha eraldatakse piiri tugevdamiseks ja investeeringuteks hoonetesse, operatiivtehnikasse ja nutikatesse tehnoloogiatesse.
Valitsus tõstab avaliku sektori asutuste palgafondi vähemalt 3 protsenti, keskmisest suurema palgatõusu – 4,5 protsenti – saavad lisaks sisejulgeoleku töötajatele õpetajad, sotsiaal- ja kultuuritöötajad.
Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud moodustavad riigieelarvest konkurentsitult suurima osa, ulatudes 2015. aastal 33,5 protsendini ehk 2,86 miljardi euroni, mida on järgmisel aastal 193 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti enam kui aasta varem.
Perede toimetuleku suurendamiseks tõstetakse esimese ja teise lapse toetus 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni.
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 euroni. Tulumaksu langetamisega jätkub pensionite maksuvabastus, seega saavad vanaduspensionärid järgmisel aastal tulumaksuvaba 374 eurot kuus.
Järgmisest eelarveaastast tuleb tasuta koolilõuna ka gümnasistidele, mis lubab eriti kehvematest sotsiaalmajanduslikest oludest pärit noortel kindlamini õppimisele keskenduda. Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada ligi 22 000 gümnasistile vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.
Tulumaksumäär langeb praeguselt 21 protsendilt 20 protsendile ja töötuskindlustusmakse langemine 3 protsendilt 2,4 protsendile.
2015. aastal moodustavad valitsussektori kinnisvarainvesteeringud 863,5 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara ASi kaudu investeeritakse järgmisel aastal Toompeal asuva riigikontrolli büroohoone, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvusringhäälingu hoonete, samuti Balletikooli fassaadi remonti ning näiteks Vormsi komando, Pärnu politsei- ja pääste ühishoone ning Piusa ja Ruhnu kordonite ehitusse ja rajamisse.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kadri Simson, Karel Rüütli, Sven Sester ja Aivar Sõerd.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 5. november kell 17.15.