Valitsus saatis Pariisi kliimaleppe ratifitseerimise eelnõu riigikokku

Video
Elo Ellermaa
6.10.2016 18:54
Rubriik: Eesti

Valitsus kinnitas tänasel istungil Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise eelnõu ja saatis selle riigikokku. Eestile tähendab see kasvuhoonegaaside heite vähendamist 40 protsenti aastaks 2030.

Pariisi kliimakokkulepe sõlmiti eelmise aasta detsembris ning selles osales 195 riiki. Selleks, et kokkulepe kehtima hakkaks, oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide moodustab kokku vähemalt 55 protsenti kogu maailma CO2 heitest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See tingimus on tänaseks täidetud, sest leppe on ratifitseerinud 74 riiki, kelle heide on kokku üle 58 protsendi ja nüüd jõustub lepe kõigi jaoks 30 päeva pärast. Eesti panus kasvuhoonegaasi on väike, vaid 0,06 protsenti, kuid lepe vähendab seda veelgi.

"See tähendab meie kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist esimeses järgus kuni aastani 2030 40 protsendi võrra, aga meil on olemas ka pikem plaan, mis peaks viima selle sajandi keskpaigaks Eesti majanduse sellisesse seisu, et meie heitmed on vähenenud 80 protsenti," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann ütles, et nemad suhtuvad kliimaleppesse positiivselt, sest üldjoontes põhinevad selle alused Euroopa Liidu direktiivsetel materjalidel.

"See annab meile kindluse, et vähemalt 2030. aastani järgitakse neid samu reegleid, mis on Euroopa liidus kokku lepitud, mille alusel oleme ka meie üles ehitanud kogu oma tulevikku suunatud innovatiivse ärikeskkonna," sõnas ta.

Eldermann lisas, et Viru Keemia Grupp ongi oma investeeringud ja majandusstegevuse rajanud Pariisi kliimaleppe põhimõtetest lähtuvalt, kuid pärast 2030. aastat tuleb hakata tähelepanelikult jälgima, mis suunas kogu maailma kliimapoliitika liigub - kas need tingimused karmistuvad veelgi või mitte ja kuidas see mõjutab meie majandustegevust.

Leppe ratifitseerimist arutab järgmisel teisipäeval riigikogu keskkonnakomisjon, pärast mida läheb see täiskogus hääletamisele.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus